avellana harilik sarapuu · Veesilmas kasvavad taimed: 1) Poaceae Phragmites australis harilik pilliroog. Euroopa kosmopoliit 2) Araceae Acorus calamus harilik kalmus. Ida-Aasia, Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae Sium latifolium harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia, Kesk-Aasia · Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu · Jäme puu on Pinaceae Larix gmelinii var. Olgensis Olga lehis. Ida-Aasia · Palmimaja külje peal kasvab Moraceae Ficus carica harilik viigipuu. Kesk-ja Lõuna-Euroopa · Augus kasvavad 1) Magnoliaceae Liridendrou tulpifera harilik tulbipuu. Põhja- Ameerika 2) Ginkgoaceae Gingko biloba hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad · Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12
Soojema kliimaga (aug-i keskmine temperatuur 18°C) edelaosas on liigirikkad segametsad, nõlvul bambusepadrikud, orgudes lopsakas kõrgrohustu. Mäestikevahelisel Tõmi-Poronai madalikul laiuvad niidud, sood ja lehisemetsad, Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. (7) Alusmetsad kubisevad marjakandvatest taimedest (näiteks: murakas, jõhvikas, kukemari, pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit: dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis. Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni. Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega.
13) Abies x phanerolepis värdnulg *Võrse kergelt karvane (hõredad, hallid). *Okas harjalt püsti, lühike, tipust laienev, tugev ja jäik. Õhulõhed allküljel ja tipus pealküljel. *Pung vaigune. *Käbi kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kogu käbi ulatuses, suunatud käbi tipu suunas (ei ole tagasi kõverdunud). Perekond lehis (Larix) Lühivõrsed! Võrse värvus ja käbid! Suvehaljad. Okkad muutuvad kollasteks enne langemist 14) Larix gmelinii var. Japonica kuriili lehis *Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega. *Okas(1-2) pealt roheline, all kummalgi pool 2-3 realised õhulõhevööd. 20-40 kaupa kimpus. Lühivõrsel asuvad okkad kiirjalt (pung hästi nähtav). *Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike. Seemnesoomused helepruunid, pügaldunud tipuga (väike sisselõige). Tumedad kattesoomused näha käbi all.
· okas murdub ilma säsita · käbi suur, seemnesoomuste tagant paistavad välja pikad kolmnurksed kattesoomused · suured heledad ümarad soomused · seeme kolmnurkne Tsuga canadensis - Kanada tsuuga · peenikesed haprad võrsed, tihedalt karvased · okas lame, õhuke ja lühike · okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased · pungad kerajad, pruunid , vaigused · helerohelised okkad
võrset okastega, pealt läigib tugevalt, all 2 õhulõhet, võrse heledam, käbid suured 15cm) Lehiste perekond Määratakse enamasti käbide järgi. Lisaks pikkvõrsetele on ka lühivõrsed. Larix decidua Euroopa lehis( hele võrse, hallikas-kollane, käbi alusel on kattesoomused, käbi on munajas, seemnesoomused otsast ümarad ja siledad) Larix sibirica siberi lehis( võrse läikiv, käbi on suurem, tumepruun, karvased , lusika kujuga, kattesoomused puuduvad) Larix gmelinii var. japonica kuriili lehis Männi perekond 2 okkalisel männil vaatan okast, kas okas on keerdunud või sirge, vaatan veel punga värvust , suurust ja kuju. 5 okkalistel mändidel on oluline võrse, kas on karvane või mitte, kui on karvane siis mis värvusega on karvad, vaaatan ka okka läbimõõtu. Punga suurus sõltub vanusest, vanematel pisike , noorematel suurem. Pinus sylvestris harilik mänd (kimbus on okkaid 2, värvus sinakasroheline,
Puit on pehme, vaiguta. Temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. (12.) (Vt. Pilte Lisa3) 10 7. LEHIS Lehise ladina keelne nimetus on Larix. Lehis on kõrgekasvuline, sirge tüve ja hõreda võraga valgusnõudlik puu. Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. Nendeks on Euroopa lehis ( lad. k Larix decidua, Larix europaea, Pinus), Siberi lehis (lad.k Larix sibirica), Dauuria lehis ( lad. k Larix gmelinii, Larix dahurica), Jaapani lehis ( lad. k Larix kaempferi, Larix leptolepis), Rupprechti lehis (lad.k Larix principis-rupprechtii), Hiina lehis (lad. k Larix potaninii), lad. k Larix himalaica, lad.k Larix mastersiana, lad.k Larix speciosa, Himaalaja lehis ( lad.k Larix griffithii, Larix griffithiana), Ameerika lehis ( lad.k Larix laricina, Larix americana), Lyalli lehis (lad. k Larix lyallii), Läänelehis ( lad.k Larix occidentalis), Korea lehis ( lad.k Larix koreana), Randlehis ( lad
· introduktsioon 15. I Looduskaitse seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid Looduskaitse Eestis · Vaika saarte LK ala 1910 · LK seadus 1935, 1936 20+6 taimeliiki · Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958 · Kaitstavate Loodusobjektide Seadus 1994 · Looduskaitseseadus 2004 kaitsealused liigid kolmes kategoorias 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Gmelini kilbirohi (Alyssum gmelinii), (ristõielised) LK2 Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), (käpalised) LK2 Punane tolmpea (Cephalanthera rubra), (käpalised) LK2 Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 Taani merisalat (Cochlearia danica), (ristõielised) LK2 Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2
ning seda kasutatakse peamiselt kergemates ehituskonstruktsioonides, tselluloosi, taarakastide, voodrilaudade, põrandalaudade jm valmistamisel. Hinnatud ilupuu. 9. Perekond lehis (Larix) ja euroopa lehis (Larix decidua) Larix suvehaljad ühekojalised kõrged puud. Perekonda kuulub ca 10 (20) liiki Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas nt euroopa lehis (Larix decidua), siberi lehis (Larix sibirica), kuriili lehis (Larix gmelinii var japonica). Lehis on väga valgusnõudlik. Tundlikud ka mulla liigse niiskuse suhtes. Seega eelistavad lehised kuivi kasvukohti, juurestik on neil tugev ja sügavale tungiv. Meil on püütud lehiseid nende kvaliteetse puidu ja kiire kasvu tõttu ulatuslikult kultiveerida, rajatud on puistuid peaaegu tuhandel hektaril. Tähtis koht on lehistel haljastuses, väga kenad on lehised kevadel puhkedes ja sügisel okaste kolletudes. · Okkad kitsaslineaalsed 1...5 cm pikad, pehmed.
Kõrgus 40m. Valgusküllane kasvukoht ning viljakas parasniiske muld. Suhteliselt külmakindel. Okkad 40-70 kaupa kimbus, 1-4cm pikad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpus ja varisevad oktoobris-novembris. Käbid ovaalsed, 2-4cm pikad. Puit helepruun, tugev, vaigurohke. Puitu kasutatakse ehituses, disleritöös ja laevaehituses. Vaigust saab tõrva ja tärpentiini. Kasutatakse haljastuses pargi- ja aiapuuna. 10. Kuriili lehis ja siberi lehis Kuuriili lehis: Larix gmelinii var. Japonica (L. kurilensis) Pärit Ida-Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25-30m. Ei ole pinnase suhtes nõudlik, kasvab hästi vett läbilaskvatel viljakatel muldadel. Okkad 20-40 kaupa 1-3 cm pikad. Käbid munajad, 1-3cm pikad, kattesoomused väljaulatuvad. Puit tugev, vaigune. Kasutatakse palkidena, vesiehituses. Siberi lehis: Larix sibirica Leviala Venemaa ja Ida-Euroopa. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 40m. Parasniisked vett läbi laskvad mullad. Valgusnõudlik. Okkad
Okkad pehmed, 20...45 tk. kimbus, 2...3,5 cm pikad, 0,6...1,0 mm laiad, rohelised. Käbid 2...4 cm pikad, seemnesoomused pruunid, alaosa tihedalt karvane, kattesoomuseid pole näha, valminud käbidel hästi laialihoiduvad. Seemned võivad variseda juba sept. lõpus-oktoobris. 1000 seemne mass 6...10 g. H<40 m. Areaal: Venemaa Euroopa osa kirde- ja idaosa, Uraalid, Lääne- ja Ida-Siber. Puit väga heade mehaaniliste omadustega, ületab selles suhtes teisi lehiseliike. Larix gmelinii var. japonica (Regel) Pilger (Syn. L. kurilensis) kuriili lehis Võrsed tume-punakaspruunid kuni violettpruunid, osaliselt valkja härmatisega, pungad tumeviolettpruunid, 2.a. võrsed hallikaspruunid. Okkad 20...40-kaupa, paiknevad lamekiirjalt 1...2,5 (4,5) cm pikad, alt sinakasrohelised. Käbid munajasümmargused 1...2,5 cm pikad, alaosas väljaulatuvate tumepruunide kattesoomustega. Seemnesoomused lainjad tipust kumerad,
annaabi.ee 
