insektitsiidse toime, mille eest ta 1948 pälvis Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt insektitsiidina kasutusele. Rachel Carson juhtis 1962 ilmunud raamatus "Hääletu kevad" tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule ja kantserogeensele toimele. Sellest sai alguse keskkonnaliikumine, mis viis DDT keelustamiseni peaaegu kõikjal maailmas. Erinevaid mürke · 1,3-dikloropropeen · Alkaloidid · Botuliin · DDT · Glüfosaat · Herbitsiid · Insektitsiid · Pestitsiid · Roundup · Sariin · Tsüaan 6 1,3-dikloropropeen on magusa lõhnaga värvitu vedelik, mille aur on mürgine. Paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Terminoloogiliselt on kasutusel ka sõna "toksiin", millega väljendatakse elusorganismide eritatud mürkaineid.
aastakümnel järsult suurenenud tänu glüfosaadikindlate kultuuride väljatöötamisele. Praegu on tuntumad herbitsiidikindlad kultuurid sojauba, puuvill, mais, raps jne. Tuntuim glüfosaatne herbitsiid on Roundup, mida turustatakse enam kui 100 riigis. Suurim glüfosaatide tootja on Monsanto. Kasutatakse laialdaselt põllul, metsas, aias, teeäärtes, kahjuks ka veekogudes jne. Oluline on teada, et glüfosaadist on sageli veelgi mürgisemad herbitsiidi koosseisus olevad abiained. Mida teeb glüfosaat taimega? Glüfosaadi molekulid tungides taimerakkudesse, takistavad valgu sünteesi, blokeerides kolme valgu koostises oleva aminohappe - fenüülalaniini, trüptofaani ja türosiini moodustumise (taimed nälgivad surnuks). Kuna kahte esimest selgroogsed ei sünteesi ning türosiin moodustub soojaverelistes teisiti kui taimedes, usuti pikka aega põhjendamatult, et glüfosaat on inimesele ohutu. Kuid juba 1991/92 hakkasid arstiteaduslikes ajakirjades ilmuma artiklid, kus leiti, et
TAIMEKAITSE 1. Seemnete puhtimine- kaitseb idandeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate või kahjurite eest 2. Teravilju kahjustavad olulisemalt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused 3. Talivilju lumiseen Umbrohutõrje Kasvuaegselt esimene taimekaitsetöö Herbitsiidid on valiva toimega ja üldhävitava toimega, Glüfosaat, round up Kasvuregulaatorid Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine Putukamürk Putukamürkide ehk insektsiidide ülesandeks on hävitada kõik taimest toituvad putukad Haiguste tõrjumine Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid Kasutatakse taime hilisemas kasvufaasis kui taimede lehtedele hakkavad lööbima haigused- jahukaste, laiktõved, roosted Koristamine ja kuivatamine
väheviljakad. · Algul on kasvaja pehme, soolatüükataoline, hiljem aga puitub. · Agrobacterium tumefaciensi poolt põhjustatud kasvaja õunapuu oksal · Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks taimegenoomi. Lisatavad geenid lülitatakse bakteris replitseeruvasse Ti plasmiidi. · Selle tehnoloogiaga on saadud näiteks herbitsiidide suhtes resistentseid taimi. · Herbitsiid "Roundup", mille toimeaine on glüfosaat, mis ihibeerib aromaatsete aminohapete sünteesi taimedes, nii kultuurtaimedes kui ka umbrohtudes. · Seda herbitsiidi kasutatakse nn musta maa tegemiseks enne külvi. · tumefaciensi ja mitmete teiste bakterite vastav ensüüm on aga glüfosaadile tundetu. Agrobacterioumi vastav ensüüm on kloneeritud Ti plasmiidi ja viidud Agrobacteriumi abil sojasse. Saadi soja, mis oli resistentne glüfosaadi suhtes. Hairy root
kasvada teatud suuruseni. Taimekaitse kemikaalid, herbitsiidid, on kas kontaktsed- nad toimivad ainult selle taime pinnal, kuhu nad pritsitakse või siis süsteemsed, mis kanduvad edasi praktiliselt tervesse taime kohast, kus kemikaal taimega kokku puutub. Herbitsiide on nii üldhävitavaid, mis surmavad kogu taimestiku kui ka valiva toimega, mis on suunatud kindlatele taimedele. Üldhävitavate herbitsiidide levinuim toimeaine on glüfosaat.[1] 3.2 Putukatõrje Putukaid ilma kemikaalideta väga tõrjuda ei saagi, mahepõllunduses kasutatakse näiteks kahjurite käsitsi ära noppimist taimedelt või külvatakse kultuuridega koos maha näiteks taimi, mille lõhn tõrjub teatud kahjureid või loob sobiva keskkonna kasurite eluks. Valdavalt tõrjutakse putukaid siiski taimedele mürke pritsides, siin ja ka muudel pritsimistel tuleb silmas pidada, et viimase pritsimise ja saagikoristuse vaheline aeg oleks võimalikult pikk, et
Transgeensete taimede tegemise puhul kasutatakse agro baktereid, mis viivad looduslikul teel ühe osa oma plasmiidsest DNA-st taimele. Seega saame agro bakteri geenid asendada meid huvitavate geenidega ja viia need taime rakku. Ja kasvatada sellest transgeenne taim. Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse. Võetakse cry geen bakterist, mis toodab putukspetsiifilist toksiini. See toksiin on putukatele kahjulik. Kuidas konstrueerida üht herbitsiididele tolerantset transgeenset taime? glüfosaat, glüfosinaat blokeerib aminohapete sünteesi. glüfosaat (herbitsiit) plokeerib ära ühe ensüümi mis vastutab aminohapete tootmise eest (EPSPS ensüüm ,EPSP süntaas). Et muuta taim herbitsiidi tolerantseks võiks talle siirdada, mõne teise organismi geene, mis kodeerivad sama ensüümi, aga vähe teisel kujul nii et herbitsiid sellega ei seondu. Võib ekspresseerida ka ensüümi, mis muudab herbitsiidi nii, et see ei seondu aminohapet sünteesiva ensüümiga.
91. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon – kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed,mullaherbitsiidid, taime ja mulla kaudu mõjuvad, taime kaudu mõjuvad). Herbitsiidide toimespekter. Herbitsiidide kasutamine. Hommikul vara pritsitakse. Toime järgi jagatakse kaheks: 1. Üldhävitava toimega Mitteselektiivsed Surmavad kogu taimeestiku- Kasutatakse peale kultuuride koristamist. Toimeaineks on glüfosaat. 2. Valiva toimega- Hävitab ainult ühtesid liike, teisi ei mõjuta. (selektiivsed) Toimimise viisi alusel jagatakse: Kontaktsed- kahjustavad ainult neid taimeosi, millega kokku puutuvad. Mõju on kiire Süsteemsed- kanduvad taimes laiali kõikidesse taimeosadesse ja hävitavad taime. Mõjumise järgi jaotatakse kaheks: Taime ja mulla kaudu mõjuvad.- Pritsitakse tärkamis eelselt või tärkamise
bakterist Tapab: 7 Liblikalised (lepidoptera) (liblikad, ööliblikad) Kahetiivalised (diptera) (kärbsed, sääsed) Mardikalised (coleoptera) (mardikad) Põllumajanduslik tähtsus: varreleedik, maisi juure uss ja puuvilla kuprauss Toksiini toime: seob putuka seedeelundkonna retseptoreid Tekitab poore plasma membraani Glyphosate (RoundupTM; Monsanto) blokeerib aminohapete sünteesi. Glüfosaat blokeerib ära ühe ensüümi (EPSP süntaas). Mõned EPSP süntaasid on resistentsed glüfosaadile Roundup-readyTM puuvillal ja sojal on ekstra EPSP ensüüm (loeng 7) Epigeneetika - Igasugune potentsiaalselt stabiilne ja pärandatav muutus geeni ekspressioonis, mis tekib ilma DNA järjestuse muutuseta. Tähendab informatsiooni DNA-s, mitte järjestuses, vaid DNA või kromatiini struktuuri muutusi. Praktikas epigeneetika
Mosaiiksed on aga teatud mõttes kõik loomad: sugunäärmetes moodustuvad neil haploidsed rakud, maksas ja ka muudes kudedes esineb mõningane hulk polüploidseid 19. GMO organismid 1. Transgeensed kanad: põllumajandus ja tervishoid 2. Maguskartul (pataat)) 3. Kuldne riis (avitaminoos) 4. Tänavavalgustuse puud või veidrused (helenduvad kassid 20. Herbitsiidid. Glüfosaat herbitsiid (ingl. Herbicide)- Kemikaal umbrohtude tõrjeks põllumajanduses. glüfosaat (ingl. Glyphosate)- [N-(fosfonometüül)-glütsiin]. Laia toimespektriga herbitsiid. 8. PPT 1. Vaimsete võimete evolutsioon. Aju. 2. Mälugeenid 3. IQ, Wanderlici ülesanded intelligentsuskoefitsient (IQ) (ingl. Intelligence quotient)- Indiviidi intelligentsuse (arukuse) arvväärtus, mis on saadud spetsiaalse testiga.
bakteritele. 3. Otsesed mõjud looduslikele sihtgruppi mittekuuluvatele liikidele. 4. Uued viirushaigused. Uued viirused võivad tekkida transgeensete viirus-resistentsete taimede vahendusel läbi rekombinatsiooni. Lähedalt seotud viirused võivad omavahel vahetada kattevalke. 5. Geneetiliselt homogeenne põld. Seal ei teki ka erinevaid kasvukohti erinevatele putukatele või muudele eluvormidele. 6. Kasutatakse palju glüfosaadil põhinevaid herbitsiide. Glüfosaat aga on väga laia spektriga herbitsiid, mis on inimestele ja loomadele samuti mürgine. Glüfosaadi poolestusaeg on varieerub päevadest aastateni, sõltuvalt pinnasest ja mullabakteritest. 4 Lõpptulemusena võib öelda, et transgeensete taimede kasutamise puhul pole keskkonnaga seotud riskid ja kasud ei universaalsed ega sugugi lõplikult selged. 19. Milliseid transgeenseid taimi tänapäeval eelkõige disainitakse st millise omaduse
on biokeemiline rada, mis osaleb aromaatsete aminohapete ja teiste aromaatsete ühendite sünteesis. Kui tavalisi taimi töödelda glüfosaadiga, mis inhibeerib EPSPS ensüümi, ei suuda need taimed kasvuks ja eluks vajalikke aromaatseid aineid sünteesida. EPSPS esineb kõigis taimedes, bakterites ja seentes. Imetajates see rada puudub ja need ei suuda ise aromaatseid aminohappeid sünteesida. Kuna see biokeemiline rada imetajates, lindudes ja vees olevates eluvormides puudub, siis ei ole glüfosaat neile oluliselt toksiline. CTP chloroplast transit peptide 5) Cry1 Ab ja pat geenid - mida kodeerivad, milleks vajalikud. Tooge konkreetseid näiteid (kummagi kohta 2 - otsida ise internetist). 6) GMO-de määramismeetodid. Miks eelistatakse DNA analüüsi - põhjendada. Transgeense taime genoomi on sisestatud võõr-DNA järjestus (järjestused). Enamasti ekspresseeritakse uut järjestust taimerakkudes ning see annab taimele uued omadused, näiteks herbitsiiditaluvuse
annaabi.ee 
