Odysseus oli ainus, kes oli kuulnud sireenide laulu ja ellu jäänud. Ta lasi end masti külge siduda ja reisikaaslaste kõrvad vaha täis valada. Harpüia koledad, kurjad naisdeemonid, linnud. Panid asjad haisema. Skylla ja Charyptise vahel olema Kahe halva asja vahel valima. Ei tahaks üldse valida, aga oled sunnitud. Messina väin- apeniini poolsaare ja Sitsiilia vahel. Olid keerulised laevastamistingimused. Oli palju veekeeriseid ja karisid. Skylla kari Charyptis- veekeeris Glaukos armus Skyllasse, Skylla ei hoolinud temast. Glaukos tahtis võlurohtu saada, mis paneks Skylla teda armastama. Ta palub Kirkelt armurohtu. Kirke armub mehesse, ning annab Glaukosele mürki. Glaukos heidav seda madalasse lahesoppi, kus Skylla pesemas käib. Kui Skylla suplema läheb, muutub ta naiseks 6 koera peaga. Kalypso oli armunud Odysseusesse. Ta hoidis teda 7 aastat oma saarel kinni. Odysseus oli pärit Ithaka saarelt. Penelope töö töö, mis ei edene. Penelope mees oli kadunud
Argoslased aga vastasid, et nad ei luba ühelgi naisel vastu tahtmist abielluda ja kaitsevad alati pagulasi. Kuidagi aga jõudis asi pulmani. Tüdrukute isa andis neiudele pistodad. Pulmaööl tapsid 49 neist oma mehed, üks aga aitas oma abikaasal põgeneda, unustades isale ja õdedele antud tõotuse. Isa heitis ta tõoutuse murdmise pärast vanglasse. Teised tütred pidid pärast surma auklikesse anumatesse vett tõstma, aga viimane tütar sai oma kallimaga uuesti kokku. Glaukos oli kalamees, kes pärast võlutud rohu söömist tundis tungi merre joosta. Merejumalad võtsid ta hästi vastu ja muutsid ta kalasabaga jumalaks. Nümf Skylla pidas saba kummaliseks ja põgenes Glaukose eest. Glaukos avaldas armastust, aga Skylla põgenes. Nii läks Glaukos Kirke juurde abi paluma. Kirke armus Glaukosesse, aga Glaukos armastas vaid Skyllat. Kirke sai Skylla peale vihaseks, raputas sinna, kus ta suples võlurohtu ja muutis ta koletiseks. Kuna koletis oli osa
Kekrops atika kuningas , maa-ema poeg, tal oli vööst allpool maokeha. Atika pärast käis võtlis Athena ja poseidoni vahel, athena võitis ja hiljem kaotas ta ka Argose Herale, Aigina Zeusile, delfi apollonile ja naxose dinysosele. Korintose sai poseidon endale peale võitlust Heliosega. Isthmosose mängud poseidoni auks, pidustused, mängud Nereus- ookeanide selgeltnägija, kellel olid 50 nereiidist tütart Triton poseidoni poeg Glaukos merejumal, ennustaja Byzas rajas bütsantsi, poseidoni poeg Angaios rajas Samose linna, poseidoni poeg, metskult ründas teda ning ta suri, kuri ja halastamatu valitseja Hestia kodu ja kustumatu tule jumalanna, tagasihoidlik, zeusi vanem õde, kronose tütar, neitsilik jumalanna Prütaneion ehitis, mis asus igas linnas, seal põles igavene tuli Hestia altaril NIMETUS ISELOOMUSTUS MIKS HÄVIS?
tähenduse ,,rinnatud" . Tänapäeval kasutatakse sõna "amatsoon" rohkem naissõduri, naisratsaniku või naismootorratturi kohta. Sisyphose töö Sisyphos oli kreeka mütoloogias Korintose (muinasaja Ephyra), võimsa Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja, ühe müüditeisendi kohaselt Odysseuse isa . Tema vanaisa oli kreeklaste esiisa Hellen ning tema isa oli Aiolos. Sisyphosel oli poeg kuningas Glaukos , kes valitses samuti Ephyra linna ja kellel samuti õnnestus enesele taevaliste viha tõmmata. Sisyphos ise oli kunagi reetnud Zeusi saladuse ja pidi selle eest ränka karistust kandma. Kord juhtus ta nägema tavalistest surelikest taevahiiglastest kaugelt suuremat ja hiilgavamat kotkast, kes laskus lähedasele saarele, neid küünte vahel. Zeusi kahtlustav jõejumal Asopos tuli Sisyphosele kurtma, et tema tütar Aigina oli ära röövitud, ning palus, et
õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merejumal Glaukos. Kirke aga, kes jumalat samuti endale tahtis, moondas rivaali kohutavaks monstrumiks, kellest hiljem sai kivistunud kalju. Charybdis oli samuti kohutav, kuid mitte kaljus, vaid vees elav mereelukas, kelle kutsumus oli neelata iga päev kolm korda alla merevood Messiina väinas (imes väina tühjaks) ning süljata need taas välja, kusjuures ta võis alla lõmpsata terve laeva! Juba antiikajal kujunes kõnekäänuks, et igaüks, kes võtab
pillimänguvõistlusel. Midas valis rumalalt võitjaks Paani ja seepärast Apollon talle eeslikõrvad kasvataski. ASKLEPIOS Asklepios oli Apolloni ja rumala Koronise poeg, kellest sai ravijumal. Ta päästis Hippolytose allilmast. DANAIIDID Liibüa kuninga Danaose 50 tütart, kes (kõik peale ühe) isa käsul pulmaööl oma mehed tapsid, sest viimased olid sundinud neid abielluma. Karistuseks pidid tütred allilmas kandma vett aukudega vaati. GLAUKOS & SKYLLA Glaukos oli kalamees, kellest sai merejumal ja kes armastas Skyllat. Glaukos tahtis Kirke käest abi, ent nõid oli ise Glaukosesse armunud. Kirke oli Skylla peale väga vihane ja muutis ta koletiseks. Sellest ajast peale saigi Skyllast kalju, mis oli kõigi meremeeste hirmuks. ERYSICHTHON E raius kõige targema tamme tüve ja sai Demeterilt karistada. E kõht ei tohtinud iial täis saada. POMONA & VERTUMUNUS Rooma jumalused. Vertumunus ilmutas end Pomonale vanaeidekesena ja suudles siis teda.
Hektor nad võimsaks rünnakuks, et murda vallivärava kaudu sissepääs kreeklaste laagrisse. Nagu värisevad väravapostid kivimürakate all, mida troojalased tõkke vastu paiskavad, nii värisevad ka kreeklaste südamed. Ründajate selga sajab ülevalt odade, kivide ja noolte katkematu vihm. Lisaks Hektorile on ründajate eesotsas Zeusi poeg, Lüükia kuningas Sarpedon, kes on oma väega troojalastele appi tulnud. Tema kõrval ennast tohutu kilbiga kaitstes tuleb teine lüüklaste juht Glaukos, neile järgnevad tihedate ridadena sõdurid. Kreeklaste poolel on rünnakut tõrjumas Telamoni poeg Aias ja tema vend Teukros.vallilt, millele on suunatud lüüklaste rünnak, tabab Teukrose vibust lastud nool Glaukost, kes haavatuna on sunnitud eesliinilt taanduma, Sarpedon aga ei tagane. Teda kaitseb Zeus ise: Aias virutab küll oma imejõuga tema pihta oda, lajatab selle otse vastu lüükia kuninga kilpi, kuid ei suuda sellest ometi läbi tungida!
Siis võib mõni vabatahtlikult kahjustatud saada ja ebaõigluse all kannatada, kuid ebaõiglasest kohtlemisest osasaamine pole kellelgi vabatahtlik: keegi, isegi mitte ohjeldamatu inimene, ei taha ju seda, kuigi ta tegutseb soovile vastupidiselt, sest keegi ei soovi midagi, mis poleks eeskujulik, ohjeldamatu inimene teeb aga seda, mida enda arvates ei peaks tegema. Andes aga ära endale kuuluva, nagu Homerose sõnade järgi Glaukos Diomedesele andis: kuldasjad vasksete eest, sada härga üheksa vastu210, ei saada ebaõiglase kohtlemise osaliseks, sest andmine on oma teha, olla koheldud ebaõiglaselt pole aga oma teha, vaid eeldab ka ebaõiglaselt toimijat. Ebaõiglasest kohtlemisest osasaamisega seoses on siis selge, et see pole vabatahtlik. Edasi, tuleb veel kõnelda kahest asjast, mida enne puudutasime: kas on ebaõiglane see, kes jagab välja
tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimeses algupärane, ja muutustel või lisandustel, mille on tema algsesse olekusse toonud mitmesugused asjaolud ja tema enda arengud? Just nagu Glaukos,2 kelle välimust aeg, meri ja rajud olid nõnda palju moonutanud, et ta meenutas pigem metselajat kui jumalat, nõnda on ka inimhing niiöelda peaaegu tundmatuseni muutunud -- loendamatute tegurite mõjul, mis ühiskonna rüpes pidevalt uuesti sünnivad, aga ka terve hulga omaksvõetud teadmiste ja eksituste, kehaehituses toimunud muudatuste ja kirgede katkematu möllu mõjul. Me ei leia enam kuskilt kindlate ja muutumatute
siis, kui keegi ei saa sellest otsest kasu. Miks peaksin MINA olema moraalne? Küsimus jaguneb kaheks: · Miks peaksin ma üldse tunnustama moraalset vaatevinklit? · Miks peaksin ma olema alati moraalne, isegi kui ma (harvadel juhtudel) võiksin moraalikoodeksi rikkumisest suurt kasu saada? Kas võiksin näida moraalne? Ülim küsimus: kas otsus elada moraaliprintsiipide järgi põhineb mõistusel või on see lõppkokkuvõttes meelevaldne valik? Glaukos ja Sokrates Platoni dialoogis "Riik" o Kas moraalile allumine on vajalik? (nähtamatu karjane Gyges) o Jim ja Jack kumba eeskujuks võtta? Moraalse valiku küsimus · Kas olla ebaõiglane inimene, kes näib õiglane ja on uskumatult edukas? · või olla õiglane inimene, kes näib ebaõiglane ja on uskumatult ebaedukas? · Kumma teie valiksite? Sokratese 1. vastus Glaukosele Hinge harmoonia idee · Ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt.
annaabi.ee 
