Kehtestati erinevates linnades Lüübeki linnaõigus, Riia õigus ja pooskopiõigus. Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad. Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Iseloomulik oli, et enamik inimeste eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal.
Ka vennaskonda reguleeris skraa, millest esimene napp versioon on pärit 1407.aastast, kuid skraad täiendati ja uuendati pidevalt. Vennaskonna auliikmete auvendade hulgas on olnud Rootsi kuningaid, Vene keisreid ja muid kõrgeid võimukandjaid. 1938. aastal võeti auvennaks Eesti president Konstantin Päts. 19. sajandi lõpust saadik on Mustpeade vennaskond tegutsenud seltskondliku ja kultuurilise ühendusena, mille üheks ülesandeks oli hansatraditsiooni säilitamine. Erinevalt Tallinna gildidest, mis 1920. aastal riigikogus vastu võetud seaduse alusel likvideeriti, jäi Mustpeade vennaskond alles, mis teeb Mustpeade vennaskonnast ainukese ühenduse, mis keskajast siiamaani püsima on jäänud. Vennaskond oli enne Teist maailmasõda valdavalt eestisakslaste organisatsioon. Veel vennaskonna viimases (1938. aastal) Tallinnas vastu võetud skraas on sätestatud, et vennaskonna liikmeks võib võtta ,,iga laitmatute eluviisidega saksa kaupmehe, kes on vähemalt 18-aastane"
enam nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist ja loomade silmad olid suured mandlikujulised. materjalideks olid kivi, puu ja hõbe. Viikingi kunsti näiteks on ka arvukad mälestukivid nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on püstitatud iseenda kiituseks ja mälestuseks.
-kaitsesid turgu -kontrollisid hinda ja kvaliteeti *Tsunft piiras majanduse ja käsitöö arengut. Tsunftijänes- tsunftiväline käsitööline Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti hirearhia: 1.Õpipoiss (7.a) 2.Sell 3.Meister Sedööver- meistritöö *Ühe linna käsitöölaste tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildiks. Gild- keskaegne ametiühendus -kaistes oma liikmete huve -korraldas seltsielu -pakkus vajadusel abi ja toetust -hoolitseti leskede ja orbude eest *Gildidest oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ünedav Suurgild. *Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond. *Hansa Liit ühendas Läänemere ja Põhjamere kaubalinnu. *Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas avaldus selles, et see organisatsioon oli rikas, selle piirkonna kaubanduslik areng oli jõulisem. *Eesti kaubalinnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi *Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad (Firenze, Genova, Veneetsia)
sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik.
sajandini Püha Ihu Gildi, nende üleminek Püha Olavi Gildi ei ole kindel. # Suurgild tekkis 14. sajandi keskpaigas, kui osa Kanuti gildi liikmeid moodustas eraldi gildi. Nimetus Suurgild (saksa keeles grosse Gilde) võeti kasutusele 15. sajandi lõpus. Suurgildi liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. # Mustpeade Vennaskond tegutses 14. sajandi keskpaigast 1940. aastani (1920. aastal seda erinevalt teistest gildidest ei kaotatud) ja seejärel tegutseb eksiilis. Tallinna mustpeadele kuulus Mustpeade maja. Ka tegutses kuni 1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine
linnas piiri taga. Meistristaatusel ning tsunfti liikmeks astumisel oli aga hoopis suurem tähtsus – eeldas kodanikuõiguste omamist ja abiellumist. Kuna paljudele noortele sellidele oli kogu see protsess kulukas, otsustati naiseks võtta meistri lesk või tütar. 13. Kaubandus Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ning pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka liikmete matuste korraldamise juures, aitas orbe ning leske. Liivimaa gildidest oli tähtsaim kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrad valiti just selle gildi seast. Mustpeade Vennaskond ühendas aga vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle.Sinna võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid kaupmehi ning laevnikke. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati neid Väikegildideks. Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi.
Mälestuskirjade kivisse raiumine sai Skandinaavias suurmoeks umbes aastatel 950-1100. Arvatakse, et eeskuju andis taani kuningas Harald Sinihammas, kes laskis püstitada 960 aasta paiku oma vanemate mälestuseks suure kivi. Kivi püstitamine oli seotud ka ristiusu vastuvõtmisega, sest samal ajal laskis Harald Sinihammas end ristida. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on püstitatud iseenda kiituseks ja mälestuseks.
tõusmiseks, feodaalkoormisdeast vabanemiseks ja tunti huvi Idamaakaupade vastu. Kasu said palverännakutest araablased ja türklasedseldzukid, kelle valduses oli tol ajal Palestiina, lasid kristlasi mõõduka mõõduka tasu eesta Jeruusalemma. Mõisted: Bürgermeisterrae juhatuse liikme nimetus Gildkaupmeeste või tsunftide ühendus. Eestis on kaupmeeste ühendustest tuntuimad Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised) Hansa liitPõhjaSaksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit Leeprapidalitõbi Linnafoogtmaahärra esindaja linna rae juures Oldermanntsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. raad ehk magistraatlinnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu seekpidalitõbiste varjupaik Skraa(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri
Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 12. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu Kanuti Gild Tallinnas, mis algselt koondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse vastavalt tegevusalale. Linna juhtimises neil niivõrd suuri rolli polnud kui kaupmeestel.
linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Kõige kõrgem magistraat oli justiitsbürger, teine tähtsuselt oli kassabürger (linna vara ja rahad). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. ·Gild- Gildid olid varakate kodanike õigusi tagavad organisatsioonid. Tallinna arvukatest gildidest kujunesid välja kolm tähtsamat, kes omasid iseseisvaid hooneid: Suurgild (1325. a. oli olemas), Olevi gild ja Kanuti gild. Iseseisev hoone oli ka gildidele lähedasel Mustpeade vennaskonnal. Suurgildi liikmeks said vaid suurkaupmehed ning nende seast valiti linnapead ja raehärrad. ·Tsunft- Eesti linnades kehtis tsunftikord keskajast kuni 19. sajandini. Enim teateid Eesti tsunftidest on säilinud Tallinnast. Lõplikult kaotati tsunftid 1920. aastal Seisuste kaotamise seadusega
Viimased meistrid sellel alal elasid Islandil 17 sajandil. 2.5 Ruunikivid Mälestuskirjade kivisse raiumine sai Skandinaavias suurmoeks umbes aastatel 950- 1100. Arvatakse, et eeskuju andis taani kuningas Harald Sinihammas, kes laskis püstitada 960 aasta paiku oma vanemate mälestuseks suure kivi. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on püstitatud iseenda kiituseks ja mälestuseks.
annaabi.ee 
