NIMI: ANNERIIN TRUU ÕPPERÜHM: IK12 Vaegnägija tavalises raamatukogus Tänapäeva ühiskonnas leidub inimesi, kellel on nägemispuue, mis loomulikult ei tee pimedaid inimesi vähem inimesteks kui teised ühiskonna liikmed. Selline puue võib olla kaasasündinud või haiguse tagajärjel tekkinud, haarates kaasa nägemisorganit. Nägemispuue sisaldab mitmeid eri liike – nõrk nägemine, nägemise puudumine, värvipimedus jpm. Meie ühiskonnas saab rääkida kahes põhirühmast – vaegnägijad ja pimedad inimesed.
Liis-Maria Toomsalu XI klass Vaadeldes Pealtnägija esimest lugu ja olles eelnevalt lugenud Ajakirjanduse Etika Koodeksit, siis jõudsin ma järeldusele, et lugu oli eetiliselt edastatud. Leian, et Pealtnägija ei ole tekitanud kellelegi põhjendamatuid kannatusi, kuna see informatsioon mida edastati on kasulik kõikidele osapooltele. Kõneall olev isik oli video salvestustes hägustatud ja nimi oli väljamõeldud, ka intervjuus ei olnud inimese nägu näha ja hääl oli moonutatud. Samuti oli hägustatud naisterahvas, kes oli minevikus olnud samasuguse intsidendi ohver. Meesterahval, kes oli korda pannud kuriteo, anti võimalus saates rääkida oma pool. Pealtnägija ei süüdistanud meest alusetult
paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate
James Cook Jane Grandberg Elina Ild John Kuusk Elulugu James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal Oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja Lapsepõlve veetis ta maapoisina ning ta pere oli suhteliselt vaene Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768-1779 Ümbermaailmareisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine re...
11 3 "Ilias"......................................................................................................................11 "Odüsseia".............................................................................................................. 12 Ennustajad ja selgeltnägijad......................................................... 12 Selgeltnägija Melampus...........................................................................................12 Kõiketeadja Polyidos............................................................................................... 12 Sibüll........................................................................................................................ 13 Minu kommentaar raamatule........................................................ 13
Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse tagajärgel tekkinud. Nägemispuue haarab nägemisorganit kui tervikut ja kirjeldab nägemisorgani funktsioone, näiteks nägemisteravuse, vaatevälja, binokulaarse nägemise, värvitaju ja pimedas nägemisvõime vähenemist. Igas ühiskonnas leidub inimesi kellel on nägemispuue, see ei tee pimedaid inimesi nähesm inimeseks kui teised ühiskonna liikmed. Inimese kes on nägemispuudega või vaegnägija on võimalik teha peaegu kõiki toimetusi, mida saavad teha puudeta inimesed. Pimedad inimesed saavad käia näiteks kinos, teartis ja kontseridel. Pimedad lähenevad meelelahutusele teisiti, nad kuulavad toimuvat ning visualiseerivad selle põhjal endale pildi. Eestis eksiteerib pimedate selts, mis tegeleb erinevate meelelahutustegesvusega, mis on suunatud pimedate meelelahutamisega. Pimetate Selts MTÜ korraldab erinevaid võistlusi ja mänge (korvpall) millest pimedad saavad osa võtta.
ork. teos "Tuulde lauldud" 2011 Londonis BBC Sümfooniaorkestri stuudiokontserdil Neeme Järvi juhatusel. "Hümnid virmalistele" NYYD 2011 tellimusteos, esitas Britten Sinfonia, dirigent James MacMillan Kõrvitsa loomingus on tasakaalus tunded (emotsionaalsus) ja tehnika (ratsionaalsus). Suurimad mõjutajad: varases loomingus Toru Takemitsu (värviküllane, kõlatundlik, vaimne, hingestatud tasakaal). Hiljem Gija Kantseli (põimib rahvalaulu ja avangardseid võtteid) ning Sibelius (koondab erinevaid muusikavoole). Muusikas oluline helilooja jaoks: emotsionaalne laeng! Seetõttu kuulab palju pop ja rokkmuusikat emotsioon on vahetum, siiram. Ammutab ideid popmuusikast. Viimasel ajal tähtis ka elutarkus siit huvi rahvamuusika vastu. Pealkiri! Võti teose juurde. (Allikas: Eesti Muusika Infokeskus; M.Mölder "Tõnu Kõrvits: tuulde laulmas")
Vahur Jaanuse tugev vanaisa. Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbrad. 4
Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Rips...
vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku allikad - neid on tohutult nt. temaatiline andmearhiiv,mitmesugused tekstid, teatmeteosed, interneti andmebaasid,uudised. Atributeerimine ehk info omistamine mingile allikale Kedagi on tsiteeritud otse nt. "Inimesele ei saa ju toetust maksta, kui ta ise ei taha," rõhutas Vitsur (tegemist on tsitaatiga)
Bas svile annab ühtlast pikka bas sih eli, mida nim etatak s e burdo onik s (prantsu s e ke el e s bourdon). Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva ke el e g a (ke el e üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabad e aerofonid e (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhus a m m a s t ) rühma kuuluv kaas a s k a ntav muu sikariist . Lõõtspill toetub m ängi mi s e ajal män gija põlved el e või rihmad e abil kätele või õlgad el e . Pilli ke sk o s a s asuvat voldilist lõõtsa horisontals elt kokku surud e s või lahti tõm m at e s tekkiv õhusurv e pan e b vibre eri m a lõõtsa kum m a s ki otsa s korpus e s paiknev ate s metallplaatide s olevate avaust el e üht otsa pidi kinnitatud õhuk e s e d m etalliribad (ke el e d ). Heliava sid katavad peh m e materjaliga kaetud klapid,
Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops
Pärast signaali (käteplaks, vile) alustavad linnud usside (esemete) kandmist ühekaupa oma pessa. Võidab see, kellel on pesas rohkem toitu. 29 MÄNGE LINDUDEST Keksijad varblased Laste vanus: alates 4. eluaastast Laste arv: vähemalt 4 Mängu käik: õpetaja tõmbab põrandale ringi läbimõõduga 58 m, milles seisab juhtmän- gija vares. Kõik ülejäänud mängijad on varblased ja seisavad väljaspool ringi. Õpetaja märguande peale hakkavad varblased ringis kükkis hüppama. Vares püüab neid kätte saada, hüpates seejärel ringist välja. See, keda vares on puu- dutanud, vahetab temaga osad. Linnumäng Laste vanus: alates 4. eluaastast Laste arv: kuni 10 Mängu käik: liisusalmiga määratakse üks mängijatest peremeheks, teine kulliks. Pere-
kahjutoova sisseoste teha, abistades ka muul moel. Poisi tegevust püüdma ning seadma ta probleemiga silmitsi. Nii mõistab te- professiona või kontrollivad noorteabi keskus ning politsei. Samuti või- gija, et tema kuritegelikul käitumisel on vahetud tagajärjed, alset abi vägivaldse maldatakse poisil külastada pärast koolitunde pikapäe- käitumise kiire reageerimise korral tunnetab ta selgemini seost oma teo otsida. varühma. Seal teeb ta järelevalve all oma koduseid üles-
annaabi.ee 
