aastal. Selle ülesandeks oli jälgida erinevaid pilvekogusid, mille abil suudeti ennustada tugevamate tormide ja orkaanide algust. Alates 1970. aastast on USA NOAA (National Oceanographic and Atmospheric Administration) satelliidid jälginud Maad kaks korda päevas. Neile paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel, õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Ka geostatsionaarsel orbiidil liigub mitu ilmavaatlussatelliiti, teiste seas ka Euroopa ning Aafrika vaatluseks mõeldud Meteosat´id, India Insat, mis hoiab silma peal ühel osal Aasiast ja India ookeanist, ning USA GOES, mis jälgib Vaikse ookeani idaosa, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Kariibi merd. Need satelliidid on ühendatud võrku, mis edastab meile infot meie planeedi atmosfääri, õhurõhu, tuule, temperatuuri ning kõige muu kohta, mida meil on vaja ilma kohta teada.
Alternatiivselt Wide Area Augmentation System WAAS Esimene omalaadne SBAS süsteemi, mis võeti kasutusele USA-s, 2000.a., sai nimeks - Wide Area Augmentation System. WAAS parandab positsioneerimise täpsust kuni 5 korda. Aastal 2000. paranes positsioneerimise täpsus 15 m paremaks, kui 3 m. Kaasajal on analoogsed SBAS süsteemid olemas Euroopa alal EGNOS (European Geostationary Navigation Overlay Service), Jaapanis MSAS ja Indias GAGAN. GBAS süsteem kasutab täiendavalt GNSS geostatsionaarsel orbiidil olevat satelliiti, mis püsib Maa suhtes paigal ja katab kindla Maa-ala. Seega on konkreetne SBAS süsteem toimiv kindlas riigis või riikide grupis. Lennunduses on SBAS puhul sihiks täppislähenemise jaoks sobiva, sertifitseeritud süsteemide väljatöötamine. Kaasajal 2009.a. on käsil EGNOS abil ILS cat-II GPS lähenemise sertifitseerimine. * Kasutatakse lennunduses, ei põhine maapealsetel tugijaamadel, vaid satelliidid edastavad parandeid
aastal. Selle ülesandeks oli jälgida erinevaid pilvekogusid, mille abil suudeti ennustada tugevamate tormide ja orkaanide algust. Alates 1970. aastast on USA NOAA (National Oceanographic and Atmospheric Administration) satelliidid jälginud Maad kaks korda päevas. Neile paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel, õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Ka geostatsionaarsel orbiidil liigub mitu ilmavaatlussatelliiti, teiste seas ka Euroopa ning Aafrika vaatluseks mõeldud Meteosat´id, India Insat, mis hoiab silma peal ühel osal Aasiast ja India ookeanist, ning USA GOES, mis jälgib Vaikse ookeani idaosa, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Kariibi merd. Need satelliidid on ühendatud võrku, mis edastab meile infot meie planeedi atmosfääri, õhurõhu, tuule, temperatuuri ning kõige muu kohta, mida meil on vaja ilma kohta teada.
Väiksema lahutusvõimega, kuid suurema nägemiskaugusega geostatsionaarne orbiit, kaugusega 42 170 km Maa keskpunktist, on teine rohkesti kasutatav orbiit seiresatelliitide jaoks. Teoreetiline vaatevälja poollaius Maa kumerust arvestades on 81°, kvantitatiivseks analüüsiks kõlblik on 55° ja kvalitatiivseks 65°. Nagu eelnevast nähtub, on Eesti vaatluskõlbuliku ala piiril (põhjalaius 5759°). Suureks eeliseks on see, et mitme satelliidi olemasolul geostatsionaarsel orbiidil saab jälgida suuremat osa Maast pidevalt, mis on väga oluline suhteliselt kiirete meteoroloogiliste protsesside vaatlemisel. Kahjuks ei saa geostatsionaarsel orbiidil tiirleva satelliidi abil jälgida polaaralasid. Üks võimalus seda puudust kompenseerida on nn Molnia orbiit. Molnia puhul on Maast kaugeim punkt 42 000 km kaugusel Maa keskmest ja lähim punkt 6900 km kaugusel. Selline satelliit veedab suurema
+18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10 s 4 * Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s * Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. * GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator
+18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator
GNSS: GNSS-i funktsionaalsed osad: • Satelliitide süsteem • Maapealne korrektsioon • Keskne juhtimine • Andmete vastuvõtu ning väljastamise seadmed • Andmete kogumise ja edastamise seadmed BEIDOU • on Hiina satelliitnavigatsioonisüsteem, mis hetkel koosneb 5-st satelliidist (esimene saadeti orbiidile oktoobris 2000) ja on Hiina Kaitseministeeriumi kontrolli all. • Kasutatavad satelliidid on geostatsionaarsel orbiidil ja seega väljaspool Hiinat ei ole tegu arvestatava süsteemiga. • Tulevikus on hiinlastel plaan süsteem muuta 35’st satelliidist (5 geostatsionaarset + 30 keskorbiidil, COMPASS / BEIDOU 2) koosnevaks ülemaailmseks süsteemiks. • Täpsemat ajakava pole siiski paika pandud ,,ATMOSFÄÄR’’ ÕHK- Planeet Maa übritsev gaaside segu ÕHU TÄHTSUS- Hapnik elusorganismidele hingamiseks, ilma kujunemine, sobiva ja ühtlase temperatuuri säilitamine, kaitse UV-kiirguse eest.
planeeritud eluiga on lühem (1-5a). GLONASS põhipuuduseks on see, et süsteemi seirejaamad asuvad ainult endise NL territooriumil, mistõttu trajektooriandmete täpsus kannatab. 1997. aastast on olemas vastuvõtjad, mis kasutavad nii GPS kui GLONASS satelliite, saades nii suurema täpsuse.Ka Euroliit kavatseb luua oma satelliitsüsteemi ENSS (European Navigation Satellite System, tuntud ka kui GALILEO), mis koosneb 12 geosünkroonsel ja 3 geostatsionaarsel trajektooril asuvast 30 satelliidist. Geostatsionaarsete satelliitide kõrguseks on planeeritud 35 800 km, nende trajektoorid on konstantsetel laiustel ja tiirlemisaeg ühtib Maa pöörlemisajaga, nii et nad "ripuksid" teatud punktides Lõuna-Euroopa, Kesk-aafrika ja Lõunamere kohal. Geosünkroonsed on planeeritud joonestama kaheksaid Atlandi ookeani, Lääne-Euroopa ja Lääne-aafrika ning Ida-Euroopa, Lääne- Aasia ja India ookeani kohal. GALILEO peaks saama valmis 2008. aastaks
Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 7. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512- baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 128-18=110B 512/110=5pakketi 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s 8. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72% 9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu
+18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator
Efektiivsus 110/128=86% 40.Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% 41.Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s 42.Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 43.GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus
annaabi.ee 
