Geograafia Kontrolltöö Kokkuvõte (Litosfäär) (0)

  Geosfäär Jaotus Ulatus (km) Keskmine 
tihedus 
(g/cm3) Kivimid Aine olek Maakoor Ookeaniline 3-15 3,0 Tard- ja 
Settekivimid Tahke Mandriline 20-80 2,7 Tard-, 
Moonde- ja 
Settekivimid Tahke Vahevöö Süvavahevö
ö 75-2900 km 5,5 Silikaatoksii
did Tahke ja 
plastne Tuum Välistuum 2900-5100 
km 10,0 Nikkel ja 
raud Vedel Sisetuum 5100-6371 
km 13,3 Nikkel ja 
raud Tahke Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Saab sukelduda vahevöösse. Hävineb ja 
uueneb. Tekib ookeani keskahelikus. Ei saa sukelduda. Tekib pidevalt juurde 
sukeldudes ehk subduktsioonivööndites. Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud 
laamadeks.
Astenosfäär - kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). 
Sellel triivivad litosfääri laamad. Kivimi teke Kivimite  Kivimi 


liigitamine näide Tardkivimid 1. 
purskekivimid
2. süvakivimid
3. soonkivimid 1. basalt
2. graniit
3. diabaas Settekivimid 1. purdkivimid
2. biogeensed
3. 
gemokeensed 1. liivakivi
2. 
põlevkivi
3. kips Moondekivim
id 1. 
regionaalmoon
de
2. 
kontaktmoonde
3. 
purustusmoond
e 1. marmor
2. marmor
3. müloniit


A – Vahevööst tõusev tulikuum magma põhjustab ookeanilise maakoore rebenemise ja laamad 
eemalduvad teineteisest ehk lahknevad (spreeding). Maapinnale ookeani põhja tunginud magma 
tardub ja tekib uus ookeaniline maakoor (Island). B – Kahe ookeanilise laama põrkumine. Üks põrkuvatest laama sukeldub teise alla. Sukeldumise 
kohale tekib pikk kitsas vagumus – süvik. Süviku kõrvale tekib vulkaaniliste kaarsaarestike vöönd 
(Kuriilid) ning veealuste vulkaanide vöönd. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel 
võivad esineda tugevad maavärinad. C - Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on 
raskem kui mandriline maakoor, seeparast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise 
kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning 
maavärinaid.


D - Ühesuguse tihedusega mandri laamade kokkupõrkel surutakse kivimid kurdudesse tekitades 
kurdmäestiku. (Himaalaja) Kuum täpp – Süva vahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maal, 
kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda
magma ning purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. SiO2 (ränidioksiid) sisalduse järgi kivimimassis jaotatakse magma:
1. Basaltne ehk aluseline magma – SiO2 on 35-52%, tekib astenosfääris.
2. Andesiitne magma – SiO2 on 52-65%, tekib ookeanilise maakoore ülessulamisel.
3. Graniitne ehk happeline magma – SiO2 on 65-75%, tekib mandrilisest maakoorest. Kihtvulkaan Kilpvulkaan Magma SiO2 
sisaldus 52-75% (Andesiitne, 
Graniitne) 35-52% (Basaltne) Magmavool Kõrge viskoossus, magma 
voolab vaevaliselt  Madal viskoossus, magma voolab 
kiiresti Esinemisvool Mandritel ja laamade 
sukeldumisvööndites Ookeanipõhjas Näide Fuji Mauna Kea ja Mauna Loa Maavärin – maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete 
vabanemise protsessis, millega kaasneb kivimite rebenemine Kehalained P-laine ehk pikilaine S-laine ehk ristilaine Levimine Levivad pikilaine leviku 
suunda kokku suruvate ja 
välja venivate 
impulssidega. Osakesed võnguvad 
laine leviku suunaga 
risti Levimise keskkond Tahke, vedel, gaasiline Tahke Levimiskiirus 6-7 km/s 3,6 km/s


Pinnalained Rayleigh’ laine Love’i laine Levimine Paneb maapinna lainetama 
vertikaalselt Paneb maapinna 
lainetama 
horisontaalselt Seismograaf – Seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi 
laineid.
Šeis – Veetaseme kõikumine siseveekogudes
Tsunami – Merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine Maakoore pingeväljad ja neile vastavad murrangud seismogrammil
1. Survepinge (Kerkemurrang)   2. Venituspinge (Langatusmurrang) 3. Nihkepinge (Nihkemurrang) Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: 1. Lõõmpilv – Kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda  vulkaani nõlva alla. Häirib lennuliiklust (tuhk), eluohtlik (kuumad gaasid) 2. Mudavool ehk lahaar – Vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume  ja liustike vee ning mitmesuguse kivimmaterjali segu, mis vulkaani nõlva mööda alla valgub.  Matab kõik enda alla. 3. Fumarool – Vulkaanilisele alale iseloomulik ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum, kollast  väävlit sadestav gaasijuga. - Väävel on mürgine + Saame väävlit 4. Geiser – Perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. + Saame energiat – Gaas ja vesi võivad  põhjustada põletusi. Vulkanismi on inimesele kasulik: 1. Vulkaanilist päritolu pinnas on suure mineraalainesisalduse tõttu väga viljakas.


2. Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljud metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest  gaasidest või kuumadest vesilahustest. 3. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. 4. Kogu Maa atmosfäär ja ookeanite vesi on alguse saanud umbes 3,5 mld aastat tagasi  tegutsenud vulkaanidest. 5. Turismikasu