tagajärgedest. Lõõmpilv- kuumade gaaside ja tuha segu, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla; võib matta enda alla linnasid ja hävitada inimesi nt: Pompei Lahaarid e. mudavoolud- tekivad kui vulkaani tipus on jää ja lumi, mis sulavad ja voolavad alla; matab enda alla linnasid nt: Armero Geiser- kuumaveeallikas, mis perioodiliselt purskab kuuma vett ja auru; tekkeks on vajalik maa-alune avaus e. reservuaar Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest.
vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Fumarool- auk maapinnas, kust tulevad välja gaasid. Vulkaaniline pomm- vulkaanist välja paiskunud tahke kivi. Vulkanismi kasulikkus *vulkaaniline tuhk mullaomaduste parandaja *vulkaanilisi kivimeid kasutatakse mitmesuguste materjalide tootmiseks(kergbetoon,puhastusmaterjal) *vulkaani tuhk on hea skulptuurimaterjal *vulkaaniliste mineraalsadesutsel suur tähtsus keemiatööstuses Maalihe on nähtus kus settekeha või monoliitsetest kivimitest blokk liigub suure kiirusega
sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestiku. Mandrilise maakoore teke Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise piirkonnas mis tungivad maapinnale ja võivad seal läbida moonde. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused Lõõmpilv : gaaside ja hõõguva tuha segust, mudavool : lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulatavad lume ja liustike vete segunemise, geiser : perioodiliselt purskavad kuumaveeallikad, Fumarool On vulkaanilise gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Jagunemine: väga kiired (varisemine, libisemine) ja väga aeglased (voolamine, nihkumine).
Vulkaanide liigitus magma ja maakoore tüübi järgi: 1)KILPVULKAANID magma aluseline ja vedel. Tekivad suure pindalaga madalad vulkaanikuhikud.Iseloomulik ookeani põhjale. Islandil Uus-Meremaal 2) KIHTVULKAANID- magma happeline ja paks. Tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud. 3) LÕHEPURSKE e joonvulkaanid VULKANISM niisuguste protsesside kompleks, mis on seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores. MAGMA vedel kivimite sulamass FUMAROOL suistauk, kuuma gaasi auk Suurimad vulkaanipursked Tambora (1815), krakatau (1883) Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Suurim geiser Yellowstone`i rahvuspargis USA-s
tekkinud järved Kaasnevad nähtused: *laavavoolud *tuha-ja gaasipilved(kihtvulkaan) *maavärin,maalihe *püroklastiline materjal(tahked kivitükid)-suured vulk pommid *mudavoolud e lahaarid(peab olema ka vett)-vesi alla koos tuha massiga *geisrid-kuuma vee ja auru sambad Kasulikud,sest: *viljakad mullad-vulk tuhk sisaldab min aineid *grotermaalelektrijaamad kasut maa sees olevat soojust *saab ehitusmaterjale, kivimeid *turismiobjektid(ka geisrid) *fumarool-suitsuauk(väävlisuits) Kilpvulkaan Kihtvulkaan Kumer-nt Hawaii Lõõriga ja pikem vulkaanid Kiiresti laiali valguv Vähesed laamavoolud ja laama mood lameda tarduv magma mood vulkaanikoonuse teravaid vulkaanikoonuseid Hästi liikuv magma Väga vähe liikuv magma Räni ja gaaside Räni ja gaasiderikas, vaene,väikse viskoosne graniitne viskoossusega magma
sügavustest laamade keskosade alla. Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Fumarool-on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Väävlirikkaid fumaroole nimetatakse solfataarideks, booririkkaid fumaroole aga soffionideks. Deluviaalsed setted- liivakas-savikad setted nõlvade ja veerude jalamil Korrosioon-on valdavalt tuule poolt kantud aleuriidi ja liivaterakestega mingi
Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. kaldeera- vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 3km läbimõõduga süvend. lõõmpilv-kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. mudavool-vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning mitmesuguste kivimmaterjali segu, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub. fumarool-vulkaanilisele alale iseloomulik ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum, kollast värvi sadestav gaasijuga. kuumaveeallikas- allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või ületab asumispiirkonna aasta keskmist õhutemperatuuri. geiser-perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. laamtektoonika-geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. laam- litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. c. fumaroolid, vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Fumarool võib avaneda veekogu põhja ja seda võidakse nimetada kuumaveeallikaks. d. Geisrid, kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. Purske kutsub esile maa-alusesse reservuaari kogunev
plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. 80. Freaatiline purse - veeauru plahvatuspurse. Tekib magma kohtumisel veega. 81. Lõõmav tuhapilv e. püroklastiline pilv. 82. Lahaar Püroklastiline materjal + vesi ! 83. Termaalalad ja neil esinevad maasügavuses jahtuvat magmakeha iseloomustavad looduslikud nähtused fumaroolid, geisrid, kuumaveeallikad, mudakatlad. Fumarool - väävlisuitsud. Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Tekkivad gaasid sisaldavad tavaliselt suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidhapet ja vesiniksulfiidi. Geiser (e kuumavee frontäär) on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas,
annaabi.ee 
