Geo KT (0)

  Geosfäär Jaotus Ulatus (km) Keskmine 
tihedus 
(g/cm3) Kivimid Aine olek Maakoor Ookeaniline 3-15 3,0 Tard- ja 
Settekivimid Tahke Mandriline 20-80 2,7 Tard-, 
Moonde- ja 
Settekivimid Tahke Vahevöö Süvavahevö
ö 75-2900 km 5,5 Silikaatoksii
did Tahke ja 
plastne Tuum Välistuum 2900-5100 
km 10,0 Nikkel ja 
raud Vedel Sisetuum 5100-6371 
km 13,3 Nikkel ja 
raud Tahke Ookealiline maakoor Mandriline maakoor Saab sukelduda vahevöösse. Hävineb ja 
uueneb. Tekib ookeani keskahelikus. Ei saa sukelduda. Tekib pidevalt juurde 
sukeldudes ehk subduktsioonivööndites. Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud 
laamadeks.
Astenosfäär - kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). 
Sellel triivivad litosfääri laamad. Kivimi teke Kivimite liigitamine Kivimi näide Tardkivimid 1. purskekivimid
2. süvakivimid
3. soonkivimid 1. basalt
2. graniit
3. diabaas Settekivimid 1. purdkivimid
2. biogeensed
3. gemokeensed 1. liivakivi
2. põlevkivi
3. kips


Moondekivimid 1. regionaalmoonde
2. kontaktmoonde
3. purustusmoonde 1. marmor
2. marmor
3. müloniit A – Mandriliste laamade põrkumine. Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks 
Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, 
kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide 
sulgumist. B – Kahe ookeanilise laama põrkumine. Üks põrkuvatest laama sukeldub teise alla. Sukeldumise 
kohale tekib pikk kitsas vagumus – süvik. Süviku kõrvale tekib vulkaaniliste kaarsaarestike vöönd 
(näiteks Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid) ning veealuste vulkaanide vöönd. Sukelduvas 
laamas tekivad pinged, mille vabanemisel võivad esineda tugevad maavärinad.


C - Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). 
Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seeparast sukeldub see kokkupõrkel 
kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti 
esineb vulkaane ning maavärinaid. Kuum täpp – Süva vahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maal, 
kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda
magma ning purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. SiO2 (ränidioksiid) sisalduse järgi kivimimassis jaotatakse magma:
1. Basaltne ehk aluseline magma – SiO2 on 35-52%, tekib astesnosfääris.
2. Andesiitne magma – SiO2 on 52-65%, tekib ookeanilise maakoore ülessulamisel.
3. Graniitne ehk happeline magma – SiO2 on 65-75%, tekib mandrilisest maakoorest. Kihtvulkaan Kilpvulkaan Magma SiO2 
sisaldus 65-75% 35-52% Magmavool Kõrge viskoossus, magma 
voolab vaevaliselt  Madal viskoossus, magma voolab 
kiiresti Esinemisvool Mandritel ja laamade 
sukeldumisvööndites Ookeanipõhjas Näide Fiji Mauna Kea Maavärin – maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete 
vabanemise protsessis, millega kaasneb kivimite rebenemine Kehalained P-laine ehk pikilaine S-laine ehk ristilaine Levimine Levivad pikilaine leviku 
suunda kokku suruvate ja 
välja venivate 
impulssidega. Osakesed võnguvad laine 
levikusuunaga risti Levimise keskkond Tahke, vedel, gaasiline Tahke Levimiskiirus 6-7 km/s 3,6 km/s Pinnalained Rayleigh’ laine Love’i laine Levimine Paneb maapinna lainetama 
vertikaalselt Paneb maapinna lainetama 
horisontaalselt


Seismograaf – Seade, mis registeerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid.
Šeis – Veetaseme kõikumine siseveekogudes
Tsunami – Merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine Maakoore pingeväljad ja neile vastavad murrangud seismogrammil
1. Survepinge   2. Venituspinge 3. Nihkepinge Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: 1. Lõõmpilv – Kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda  vulkaani nõlva alla. Häirib lennuliiklust (tuhk), eluohtlik (kuumad gaasid) 2. Mudavool ehk lahaar – Vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume  ja liustike vee ning mitmesuguse kivimmaterjali segu, mis vulkaani nõlva mööda alla valgub.  Matab kõik enda alla. 3. Fumarool – Vulkaanilisele alale iseloomulik ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum, kollast  väävlit sadestav gaasijuga. - Väävel on mürgine + Saame väävlit 4. Geiser – Perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. + Saame energiat – Gaas ja vesi võivad  põhjustada põletusi. Vulkanismi on inimesele kasulik: 1. Vulkaanilist päritolu pinnas on suure mineraalainesisalduse tõttu väga viljakas. 2. Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljud metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest  gaasidest või kuumadest vesilahustest. 3. Kuum vesi on kasutatav energiallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. 4. Kogu Maa atmosfäär ja ookeanite vesi on alguse saanud umbed 3,5 mld aastat tagasi  tegutsenud vulkaanidest. 5. Turismikasu