vähem kui nurgamõõtmised. Puudused: · Võrde mõõtmistäpsuse puhul on trilateratsiooniagelate asimuutide vead ja põhinihked 2 korda suuremad kui triangulatsioonil · Trilateratsiooni kujundites saab moodustada vähem tingimusvõrrandeid · Trilateratsioon transpordikulukus Trilateratsiooni põhilised tüüpkujundid on geodeetiline nelinurk, tsentralsüsteem ja nendes koosnevad ahelad antud nurgas, ahel kattuavatest geodeetilistest nelinurkades ja ahel rombikujulistest geodeetilistest nelinurkadest Trilateratsioonid puudus: nurkade täpsus on mittmevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane 2. Kõrgtäpne nivelleerimine (Kõrgema geodeesia alused) 1. Kõrgusvõrkude rajamine - ptk. 8.1 Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kundlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilisele jm
Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nimetatakse antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nimetatakse neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Geograafilisi koordinaate võib määrata ka astronoomiliste vaatlustega. Sel teel saadud astronoomilised pikkused ja laiused erinevad veidi geodeetilistest koordinaatidest. 1 Koostanud: Ene Ilves L B Punkti K paralleel (KB) K B A T N K′
Projektsioon võib näiteks säilitada objekti pindala, aga samas muuta selle kuju. Projektsioonid klassifitseeritakse kasutatavate abipinna alusel: Koonus Silinder Tasand 5 13. Kuidas jaguneb riiklik geodeetiline võrk. Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud punktide kogumit, millele on ühtes süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid ja kõrgus. Geodeetilistest võrkudest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel. Riiklik geodeetiline võrk jaguneb: Plaaniliseks I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks. Gravimeetriliseks võrguks Mareograafiliseks võrguks 14. Mis on mõõdistamisvõrgud ja milliseid mõõdistamisvõrkusid kasutatakse? Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks,
Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.) Tahhümeetritel on spetsiaalne seade mis korjab signaali sateliitidelt. Kõik see tehnika teeb selle riista väga kalliks. Peaaegu kõik meie objektide mõõdistamised on teostatud selle aparaadiga. 14 5 Kokkuvõtte Seoses kiiresti areneva nõudlusega uute ja innovaatiliste hoonete ja ehitiste järele ei saa kuidagi üle ega ümber geodeetilistest töödest selle juures. Ehitus ja geodeesia on omavahel väga tihedalt seotud. Ei saaks ehitada kui ei oleks võimalik kasutada geodeeti. Geodeedi töö kasutajate hulgas on väga palju erinevate valdkondade esindajaid ka peale ehitajate. Näiteks kaardistajad, hüdrograafid, maakorraldajad, geograafid ja palju teisi. Kõik need on väga erinevad valdkonnad kuid kõikide jaoks on endiselt väga tähtis roll geodeetilistel andmetel. 15
mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80, kasutades järgmisi arvandmeid: 1) telgmeridiaan LC = 24° 00' E; 2) esimene standardparalleel BS = 58° 00' N; 3) teine standardparalleel BN = 59° 20'; 4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid B0 = 57° 31' 03''.19415 N, L0 = 24° 00' E; 5) koordinaatide algpunkti ristkoordinaadid X0 = 6 375 000 m, Y0 = 500 000 m. (2) Projektsiooni LAMBERT-EST kasutatakse tasapinnaliste ristkoordinaatide L-EST97 arvutamiseks geodeetilistest koordinaatidest EUREF-EST97. GRS80 ellipsoidiga, 5. Arutlege GPS-signaali koodidega moduleerimise eesmärgi üle. Iga satelliit kasutab erinevat signaali moduleerimise koodi. Jälgides vastuvõtja laine asemel moduleeritud koode, on kergem leida atmosfääri erinevates kihtides levimisel tekkinud viivitust ja teha korrektsioone. Koodi moduleeritakse, et saada pseudokaugus. Moduleerimine, signaali muutmine, faasi nihutatakse 180 kraadi. 6
Vertikaalsete justeerimiskruvide abil panna loodi mull uuesti keskele. Muuta instrumendi kõrgus ja teha kontrolliks otsast niveleerimine uuesti. 14. Eesti riiklik ristkoordinaatide süsteem. Eesti põhikaardi ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem põhineb Lamberti konformsel koonilisel projektsioonil (LAMBERT-ESTONIA) tuginedes elipsoidi GRS80 parameetritele. Projektsiooni Lambert –Estonia kasut tasapinnaliste ristkoordinaatide L-EST97 arvutamiseks geodeetilistest koordinaatidest EUREF-EST. Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide tasapinnaliste riskoordinaatide määramisel võetakse Eestis X-teljeks GRS80 elipsoidi 24° meridiaani projektisioon Lamberti konformse koonilise projektsiooni tasandile ja Y –teljeks sellega ristuv suund koordinaatide alguspunktis. Meridiaan idapikkusega 24° nim ka telgmeridiaaniks. Riigi riskoordinaatide süsteeli L-EST97alguspunktiks on valitud Põhja-Lätis, Riia lahes asuv punkt.
Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB) Leida X, Y, s, R Lahendus X = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) Mõõdetud nurkadest. Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut.
2. Trassi tähistaine ja piketeerimine Trassi tähistamine algab alguspunkti, pöördenurkade tippude ja lõpppunkti tähistamisega maastikul. Algus ja lõpppunkt asuvad teede puhul mingites teistes teede ristmikes aga pöördenurkade tipud märgitakse maastikule kas GPS või tahhümeetria kasutamisega. Selleks on tarvis määrata nurga punktide geodeetilised ristkoordinaadid ja seejärel märgitakse need punktid maastikule lähimatest riiklikest geodeetilistest punktidest lähtudes. Peale trassi iseloomulike punktide kindlustamist maastikult tuleb mõõta sirglõikude pikkused ja pöördenurgad, trassi pikkuse mõõtmise ajal märgitakse trassile iga 100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi
Leida X, Y, s, R Lahendus X = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) 12. Direktsiooninurkade arvutamine. Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 13. Riigi geodeetiline põhivõrk. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut
ehitusprojekt on tellitud Tellija poolt. Tellija tasub Lepingus kokkulepitud tema poolt tarnitavate Lepingu objektiks oleva töö tegemiseks kasutatavate ehitustoodete või seadmete kasutamisõigusega seotud autoritasud ja litsentsid, kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 33. Tellija põhilised kohustused töövõtus (ETÜT alusel) Tellija peab nõutama ja edastama Töövõtjale kogu info ehitustöödele eelnevatest geodeetilistest ja geoloogilistest uuringutest ja ehitusobjekti kasutamist piiravate ettekirjutuste kohta, kui tehtav töö eeldab sellist informatsiooni ja kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tellija kohustus on taotleda ehitisele või selle osale kasutusluba, kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tellija on kohustatud Lepingu objektiks oleva töö üle vaatama ja valmis töö tulemi vastu võtma üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Lepingu objektiks olev töö loetakse vastuvõetuks ka
Leida X, Y, s, R Lahendus X = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) 12. Direktsiooninurkade arvutamine. Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 13. Riigi geodeetiline põhivõrk. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut
järgu rekonstrueerimine ja rajamine. Projekt" (AS K&H 2005). Tartu linnas varem rajatud geodeetiliste võrkude ülevaatuse viis AS K&H geodeesiabüroo läbi ajavahemikul juuli...november 2005. aastal. Ülevaatuse tulemusi on põhjalikult käsitletud geodeetiliste tööde aruandes "Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. järgu rekonstrueerimine ja rajamine. Projekt" (AS K&H 2005). Käesoleva tööga rajatud Tartu linna kohalikku geodeetilisse põhivõrku kaasati varem rajatud geodeetilistest võrkudest kolmsada seitsekümmend viis (375) geodeetilist märki (Tabel 1). Varem rajatud polügonomeetriavõrk Kaasatud uude võrku 1964. aastal valminud 1. ja 2. järgu polügonomeetriline võrk. ( 72 märki ja 1- 2- 30 seinamärkide komplekti 1961 1963 .. . ) Siffer: 0483 RPI "Eesti Projekt"
17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km 2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut
17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut
annaabi.ee 
