panoramio.com/photo/7155849 Sood • Liivi-lahe rannikumadalikul on palju rabasid. • Suurimad neist on: • Lavassaare raba 21868 ha • Nätsi-Võlla raba 10975 ha http://www.kylauudis.ee/tag/jalgrattam atk/ http://3.bp.blogspot.com/ ykpz0AiwNQY/UDNhOpLc2wI/AA AAAAAAAlY/P58t9xIDc6E/s1600/_ DSC5176.jpg Geobotaaniline liigitus • Lääne-Eesti niidud ja puisniidud • Vahe-Eesti rabad ja lodumetsad. http://makanature.blogspot.com/2010/06/kadakatakssaxicola rubetra_22.html Mullad • Liivi lahe rannikumadalikul on glei- ja leet- gleimullad. • Gleimuld- pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid. • Leet-gleimuld- alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld
Taimekompositsiooni koostamisel tuleb arvestada mitmete teguritega: kasvukohatingimustega ja olmetingimustega, olemasoleva taimestikuga, kavandatavate taimede omavahelise sobivusega, kavandatavate taimede mõjuga üksteisele, taimede morfoloogia ja fenoloogiaga. Jättes mõne teguri arvesse võtmata, võib tulemus olla pettumus ning kavandatu ei saavuta kunagi seda ilmet, mida planeeriti. Komponeerimine jaguneb järgnevate printsiipide vahel: taimeökoloogiline-, süstemaatiline-, geobotaaniline- ja vormiprintsiip. Taimeökoloogiline printsiip on tähtsaim taimmaterjali valikul. Valitakse sobivaimad taimeliigid kavandatavale alale. Geobotaanilise printsiibiga arvestatakse looduslike kooslustega sobivust. Kuidas nad üksteisele mõjuvad soodustades, pärssides või olles neutraalsed. Süstemaatilise printsiibi kasutamisel valitakse ühiseid iseloomuomadusi omavad taimed. Vormiprintsiibi puhul on määravad taimmaterjali
Fluktuatsioon - koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks. Suktsessioon – koosluse/ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. PKÜ – Pärandkoosluste kaitse ühing ELF – Eestimaa looduse fond Millal alustati niitude taimkatte uurimist Eestis ning millal ja miks hakati tähelepanu pöörama rohumaade kaitsele? Geobotaaniline uurimine algas 19. sajandi II poolel. Enne II maailmasõda ilmus palju rohumaaviljeluse käsiraamatuid, uuriti rohumaade saagikuse suurendamise võimalusi, niitude kultuuristamist. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega: Pork, Krall, Kull jt. Rohumaade kasvukohatüübid 1. Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. 2
aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks. Millal alustati niitude taimkatte uurimist Eestis ning millal ja miks hakati tähelepanu pöörama rohumaade kaitsele? Esimesi teateid niitudest leiab A.W.Hupeli (1777), J.B.Fischeri (1753), A. Huecki (1845) jt. teostest Geobotaaniline uurimine algas 19. sajandi II poolel. Enne II maailmasõda ilmus rohkesti rohumaaviljeluse käsiraamatuid, uuriti rohumaade saagikuse suurendamise võimalusi, niitude kultuuristamist jms. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise (heinaseemne juurdekülv, väetamine) abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega. 2
....6 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid ..................................................................8 1.2.3. Luharohumaade levik ...............................................................................................9 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil ......................................11 1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis ..........................................................................12 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus ..........................................................................13 1.6. Eesmärgid.....................................................................................................................15 2. MATERJAL JA METOODIKA .......................................................................................16 2.1. Uurimisala üldiseloomustus........................................................................................16 2.2. Materjal ja metoodika......
6. Aluskivim (D) Hüdromorfsed: C Glei e märjad D Turvastunud E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mllad Tehnogeensed mullad Gleihorisont (G) Toorhuumushorisont (AT) Turbahorisont (T) Rajoneerimine on mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Geobotaaniline rajoneerimine põhib taimkatte kaartidel, mis võivad olla koostatud erinevatest printsiipidest lähtuvalt. taimegeograafilien rajoneerimine tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätte areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. Arumetsade klass : loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, sürjametsad, salumetsad. Lammimetsade klass. Soostunud metsade klass: soovikumetsad, rabastunud metsad. Kõdusoometsade klass: kõdusoometsad.
Nt harilik kaer, võõrasema (kuulub kannikaliste sugukonda) Endeemne flooraelement liigid, mis on tekkinud kohapeal (Eestis 83 liiki ehk 5,4% (koos pisiliikidega). Nt eesti soojumikas, saaremaa sõrmkäpp, saaremaa robirohi (kasvab Saaremaal Viidumäe ümbruse allikasoodes). Areaalipiiri graafik kujutab tuuleroosi. Taimegeograafiine rajoneerimine põhineb Eestis areaalipiiril kasvavate taimeliikide leiukohaandmete üldistamisel, areaalipiiri leidmisel. Eesti taimkatte geobotaaniline rajoneering (Laasimer, L.) rajauneb 1935-1955. A läbi viidud taimkatte kaardistamisel, rajoonid/allrajoonid/mikrorajoonid üldistati valitsevate keskonnatingimuste ja neile vastavate enamlevinud taimkatte puhul. Vegetatsiooni ehk taimkatte kujunemise alused: · Kliima (muutused) · Reljeef · Mullastik · Inimtegevus Potentsiaalne taimkate: kujuneks ilma inimese vahelesegamiseta ja vastab klimaatilistele ning edaafilistele tingimustele. Seda näeme õues.
selgrootute hulgas ka liike, kes on siirdunud siia põhja poolt. Et aga need on kõik külmalembesemad liigid, siis üldiselt nad meile pikemalt elama ei jää. Selliseid liike kohtab ennekõike rabades. Kui vaadata Eesti ala õhust või kaardilt, siis on näha, et see territoorium on kahest küljest (läänes ja põhjas) piiratud üsna laia veealaga. See ala takistab paljudel maismaaselgrootutel edasiliikumist loode suunas. Seega jäävad paljud liigid mere ida ja lõunakaldale pidama. Eesti geobotaaniline jaotus. Selgrootutele loomadele on väga olulised levikualal valitsevad elutingimused. Suuresti on need tingitud pinnavormidest, aga ka alal kasvavast taimestikust. Eesti ala jääb geobotaanilise rajoneerimise järgi Baltikumi provintsi kahe allprovintsi piirimaile. Läänest ulatub siia Lääne-Baltikumi allprovints, idast Ida-Baltikumi Allprovints. Elutingimused nii taimedele kui ka selgrootutele on neis üsna erinevad. Läänepool on
Nt harilik kaer, võõrasema (kuulub kannikaliste sugukonda) Endeemne flooraelement – liigid, mis on tekkinud kohapeal – (Eestis 83 liiki ehk 5,4% (koos pisiliikidega). Nt eesti soojumikas, saaremaa sõrmkäpp, saaremaa robirohi (kasvab Saaremaal Viidumäe ümbruse allikasoodes). Areaalipiiri graafik kujutab tuuleroosi. Taimegeograafiine rajoneerimine – põhineb Eestis areaalipiiril kasvavate taimeliikide leiukohaandmete üldistamisel, areaalipiiri leidmisel. Eesti taimkatte geobotaaniline rajoneering (Laasimer, L.) rajauneb 1935-1955. A läbi viidud taimkatte kaardistamisel, rajoonid/allrajoonid/mikrorajoonid üldistati valitsevate keskonnatingimuste ja neile vastavate enamlevinud taimkatte puhul. Vegetatsiooni ehk taimkatte kujunemise alused: Kliima (muutused) Reljeef Mullastik Inimtegevus Potentsiaalne taimkate: kujuneks ilma inimese vahelesegamiseta ja vastab klimaatilistele ning edaafilistele tingimustele. Seda näeme õues.
annaabi.ee 
