neid vaimustavaid tõsiasju, mis talle teleskoobi abil ilmsiks olid saanud, tegi ta viimaks oma avastused avalikuks. Mõnede teadlaste meelest olid Galilei väited provokatsioonilised ning vaimulikud hakkasid peagi oma kantslitest tema suhtes umbusaldust külvama. Aastal 1616 teavitas kardinal Bellarmino, selle aja juhtiv teoloog, Galileid Koperniku ideede vastasest dekreedist, mille katoliku kirik oli äsja välja andnud. Ta soovitas Galileil tungivalt sellest dekreedist kinni pidada ning Galilei ei väitnudki mitu aastat pärast seda kuskil avalikult, et Maa liigub ümber Päikese. Aastal 1623 tuli võimule paavst Urbanus VIII, kes oli Galilei sõber. Seepärast palus Galilei aastal 1624, et paavst 1616. aasta dekreedi tühistaks. Seda aga paavst ei teinud, vaid ta palus Galileil hoopis selgitada erapooletult Aristotelese ja Koperniku teooriaid, mis olid omavahel vastuolus.
Galileid õnnitletakse ning teda tunnustatukse suure saavutuse pärast. Ta endal on aga hirmus igav ning tahab sealt lahkuda. Ta räägib, et ta kasutab pikksilma hoopis muul otstarbel. Ta oli eelmisel ööl suunanud oma pikksilma kuule ning avastanud, et kuul ei ole oma valgust. Galilei rahamured on igatahes murtud. 10. jaanuar 1610. Pikksilma abil avastab Galilei taevas nähtusi mis tõestavad Koperniku süsteemi. Sõber hoiatab teda uuringute võimalike tagajärgede eest, kuid Galileil on kindel usk inimmõistusse. Galilei töötuba Paduas. Öö. Galilei ja Sagredo paksudesse mantlitesse mässitult pikksilma juures. 3) Galilei selgitab Sagredole, et tähtede peal olevad punktid on hiigelmäed ning nende varjud paistavadki neile nii hästi silma. Galilei arvates ei ole Kuul ning Maal mingis mõttes mitte mingeid erinevusi. Sagredo räägib, et sellise mõtteavalduse eest saadeti kümmekond aastat tagasi üks mees , Giordano Bruno, tuleriidale
Aastal 1619, Galilei järgmise Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam, ning et Päikese maailma keskpunktiks kuulutamine on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda. On vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka isiklikke ettekirjutusi või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda. Komeediuuringud Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast muutumatul kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja osapooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpul avaldas Galilei 1623 oma kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks
Saggiatore", mis oli pühendatud paavst Urbanus VIII'le Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks Aastal 1619, Galilei järgmise Roomakülastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne Esialgu sai Galieo paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." raamatu ilmumiseks oli olemas paavsti nõusolek ja tekst oli tsensori poolt heaks kiidetud järgnes valuline reaktsioon kiriku võimude poolelt Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi Rooma inkvisitsiooni kohtu ette tulla Protsess lõppes Galilei endapoolse süüdi tunnistamisega ja talle
suure vea." Tallinna Tehnikakõrgkool Vahel ei näe inimene palki oma silmas, kuigi pindu teisese silmas. Nii võiks lühidalt võtta kokku Galilei mõtlemist ja suhtumist teistesse matemaatikutesse, füüsikutesse, teadlastesse ja filosoofidesse. Ehk siis ta oli väga enesekindel mees ja suutis sellega kaasnevalt ka teisi panna mõtlema nagu ta seda ise soovis. Antud juhul see ka nii toimuski. Aristoteles eksis, Galileil oli õigus. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tegi kindlaks, et uus täht ei muuda asendit, seega peab ta asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks. Aastal 1611 külastas Galilei Toscana teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei
oma isa leiutisi, sealhulgas ka pendelkella. Konflikt kirikuga Aastal 1619, paavst Paulus V moodustas komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Nad leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Katoliklastel keelati ära uskuda koperniku ideese. On ka vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka isiklikke ettekirjutusi või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda. 5. "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." Aastal 1632 Galilei avaldas oma raamatu Firenzeses "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Raamatu ilmumiseks oli tal olemas paavsti nõusolek ja tekst oli tsensorite poolt heaks kiidetud, järgnes valuline reaktsioon kiriku võimude poolelt. Kohtukutse
teoorias, et raskemad kehad kukuvad kiiremini kui kerged. 2000 aastat peale Vanekreeka filosoofi surma, 1589. aastal, kui Galileo Galilei oli tagasi Pisa ülikoolis, seekord juba matemaatikaprofessorina, üritaski ta tõestada, et Aristoteles oli eksinud. Galilei oli arvamusel, et kõik kehad langevad sama kiirusega ning, need jõuavad maapinnale eri aegadel vaid seepärast, et neid segab õhutakistus. Galileo Galileil oli täiesti õigus! Ta tegi katsete teel kindlaks, et kehade liikumised kukkmuisel on ühtlselt muutuvad. Galileo avastas ka, et kõigi vabalt langevate kehade kiirendus on suunatud vertikaalselt alla ning on ühesugune sõltumata nende kujust või raskusest. Mõõtmised näitasid, et see kiirendus on 9.81 m/s 2. Kehade kukkumist mõjutav õhutakistus sõltub aga kehade raskusest. Raskematel kehadel on suurem raskusjõud ning seetõttu mõjub õhutakistus
muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. See tõi kaasa katoliku kiriku hukkamõistu, teda sunniti seisukohtadest lahti ütlema ja määrati koduaresti. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus. Galilei panus teaduse arengusse oli ka selles, et just tema lükkas ümber paljud Vana- Kreeka filosoofi Aristotelese teooriad. Muuhulgas ka selle, nagu langeksid rasked kehad maapinnale kergematest kehadest kiiremini. Galileo Galilei täiustas ka läätseteleskoopi. Galileo Galilei elas aastatel 1564 kuni 1642. Tema vanemad olid Vincenzo Galilei ja Guilia Ammannati. Isa sündis Florences 1520.a. oli muusika õpetaja ja hea lauto mängija.
Io, Europa ja Ganymedes on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga ja nende orbiidid arenevad koos. Jupiteri kaaslased (Joonis 10.) on nimetatud teiste kujude järgi Zeusi elus (Jupiter.www). Joonis 9. Kuu faasid (Kuu faasid.www). Joonis10. Jupiteri kaaslased (Jupiteri kaaslased.www). 5.5. Taevased udulaigud Taevased udulaigud (Joonis 11.) sattusid teravama tähelepanu alla alles pärast teleskoobi leiutamist, kui Galileil õnnestus lahutada tähtedeks Sõime täheparv. 1610. aastal lahutas ta neljakümneks nõrgaks täheks ka Plejaadide täheparve ning mitmed teised. Lähtudes nendest tulemustest, kuulutas ta uduste laikude probleemi lahendatuks ja luges kõik nad nõrkade tähtede kogumiteks. Samal aastal tulid aga ka esimesed ebaõnnestumised Orioni udu ei lahutunud tähtedeks isegi mitte teleskoobis. Järgnenud sajandi jooksul avastati taevas umbes
ketserlusel tähendus, oli rangelt nõiaprotsesside vastu. Teaduse areng oli valgustusajastul suur. Füüsika valdkonnas arenes kõige rohkem astronoomia. Astronoomiale pani aluse Galileo Galilei. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, selle kohaselt tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus. 1609. aastal tegi ta oma teleskoobi et kergendada taevakehade vaatamist. Olles koduarestis jätkas ta oma uuringuid kuid kesistes tingimustes ta midagi uut ja põhjapanevat ei leidnud ega avastanud. 4 Veel üks tuntumaid füüsikuid oli Isaac Newton. Üks esimesi leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks
kehad maakerast maha jääks. Selleks tuli tutvust teha kehade vaba langemisega. Probleemile oli praktilise tähtsuse andnud suurtükikuuliga märki tabamise vajadus. Toona valitses Philoponose impulsiõpetus, mille araablased olid edasi andnud ja mida Pariisi nominalistid olid täiustanud. Oletati, et kuulil on suurtükitorust välja lennates impulss ehk vis viva, mis surub mõneks ajaks maha tema loomuliku tungi alla kukkuda. Galileil läks korda see, mis teistel nurjus kehade liikumise matemaatiline kirjeldamine. See oli tema elutöö, mille ta tervikuna avaldas alles pärast süüdimõistmist: "Dialoogid kahest uuest teadusest". Galilei seadis uue, eksperimentaalse meetodi vahendusel kahtluse alla kõik senised üldkehtivad tõekspidamised. Kehade langemise täpseks mõõtmiseks kasutas ta nii pendlit kui ka kaldpinda. Need olid esimesed eksperimendid uusaja teaduses, erinedes 13. saj
oma telje ning tiirleb ümber Päikese, kinnitades Koperniku juba sada aastat varem avaldatud vaateid. Paavst Urbanus VIII toetas esialgu Galilei uuringuid, kui aga viimane avaldas oma õpetuse dialoogi vormis, kus vastaspoolt esindas üpris rumalavõitu tegelane nimega Simplicius (lad. ,,lihtsameelne"), suutsid Galilei vastased paavsti veenda, et tegemist on pilaga tema aadressil. Astronoomile ei tulnud kasuks ka tema haiglane ärrituvus ja oma õiguse sageli taktitundetu tagaajamine. Galileil jätkus enesekindlust ka 1633. aastal toimunud inkvisitsiooniprotsessil. Kuigi teda sunniti vormiliselt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes ,,Ta liigub siiski" (Eppur si muove) st. Maa liigub ümber Päikese ja ümber oma telje. Oma elupäevad lõpetas Galilei maapagenduses, kus talle võimaldati siiski oma uurimistööd jätkata. Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon, uuendusliikumine katoliku kirikus eneses
annaabi.ee 
