viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes. Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel
Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada. On teateid, nagu oleks ta jutlustanud Etioopias ja surnud sealkandis märtrina või hoopis pillutud kividega Jeruusalemmas surnuks.Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri kloostrikirikusse.Mattias on lihunike ja ehitajate kaitsepühak. Läänekirik pühitseb madisepäeva 24. veebruaril, idakirik aga 9. augustil. Pühale Mattiasele on pühendatud Harju- Madise kirik. Apostel Matteus Matteus sündis Alfeuse pojana Galileas. Enne Jeesusega tutvumist teenis Matteus elatist maksukogujana, tölnerina, ja oli sellepärast juutide poolt põlustatud. Matteuse evangeeliumis kirjeldatakse, et Jeesuse kutsel jättis ta oma ameti ja ühines tema õpilastega. Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka. Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud Juudamaal, Pärsias ja Etioopias. Etioopias noomis ta kuningat, et see ihales ühte süütut kristlasest neidu
Mäejutlus tegeleb sisemiste pattudega, nagu himustamine ja kadedus. Jumala seadus nõuab meilt tõde, vagadust ja puhtust mõtetes, sõnades ja tegudes. Jumala hea tahe on määratud kaitsma Jumala loodud elu ja kõike, mis selles on püha ja kallis. MÄEJUTLUS Jeesus on üsna väsinud pärast seda, kui ta on terve öö palvetanud ja valinud seejärel oma jüngrite seast välja 12 apostlit. Jeesusel jätkub ikka jõudu ja tahtmist inimesi aidata. Ta teeb seda Galileas ühel mäenõlval, mis on tõenäoliselt tema tegevuse keskpunkti Kapernauma lähedal. Rahvahulgad on tulnud tema juurde, mõned on saabunud Jeruusalemmast ja mujalt Juudamaalt. Teised on tulnud rannikulinnadest Tüürosest ja Siidonist. Inimesed on ,,tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama". Jeesus teebki nad kõik terveks. Jeesus otsib tasase koha mäenõlval ning inimesed kogunevad tema ümber. Kõige lähemal on tema jüngrid, eriti just 12 apostlit
Mina usun endasse ja tean, et inimene arenes välja ahvist. Usun evolutsiooni ja ei mõista põhjust, miks peab usu pärast sõdima. Piibel ja kristlik kirjandus Nimetus ,,kristlus" tuleb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt salvitud valitseja. See on heebrea sõna masiah (eesti k ,,salvitu") tõlge. Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. Jeesuse sünd Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile, kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa oli tollal Rooma riigi osa ning Jeesuse sündimise ajal viidi riigis läbi rahvaloendus. Maarja ja Joosep pidid rahvaloenduseks reisima Petlemma. Seal sündiski Jeesus. Jeesuse avalik tegevus Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, mis kestis umbes kolm aastat. Jeesus õpetas, kuidas uuel kombel täita Moosese antud seadusi, alustades prohvet Jesaja sõnadega:
.................................... 2 4. TOIDUD................................................................................................................ 3 5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9 2 1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud ülestõusmise ega taevassemineku võimalikkusesse. Seepärast kutsuti teda ka Uskmatuks Toomaks. Teda peetakse puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet
Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. JEESUSE SÜND Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile , kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa oli sel ajal rooma riigi osa ning Jeesuse sündimise ajal viidi riigis läbi rahvaloendus. Maarja ja Joosep pidid rahvaloenduseks reisima Petlemmasse. Seal sündiski Jeesus. JEESUSE AVALIK TEGEVUS Umbes 30-aastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, mis kestis umbes 3 aastat. Jeesus õpetas, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi. JÜNGRID
Nad teatasid eelolevate tähtpäevade saabumist nagu on kombeks ka selle piirkonna martidel ja kadridel ning soovisid lühidalt õnne uueks aastaks. Üksikuid teateid on toomaste tantsudest ja lauludest, mis värsimõõdu järgi otsustades on suhteliselt uued. Allikas http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php TOOMAPÄEV 21. detsember on rahvakalendris TOOMAPÄEV - apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud ülestõusmise ega taevassemineku võimalikkusesse. Seepärast kutsuti teda ka Uskmatuks Toomaks. Teda peetakse puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude
võis oma õpetaja reeta saamahimust. Johannes üritab teha Juudast varast ja uskmatut, aga see on täiesti ebatõenäoline. Pigem võis Johannese sõnade taga aimata kadedust, mingit omavahelist tüli. Juudas oli ainus jünger, kes ei pärinenud Galileast. Ta pärines lõunast, Iskarioti külast Judeast, ja tundis end sõpruskonnas võõrana. Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol
• Religioonifilosoofia (peetakse vahepeal religiooniteaduse üheks osaks) uurib religioosse keele omapära, küsimust Jumala või kõrgema jõu olemasolust ja selle võimailkkusest. 2. Kristluse tekkimine ja Jeesuse elu KRISTLUSE TEKKIMINE • Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid kiriku • Jeesuse apostlid: Peetrus, Johannes, Paulus • Esimesed varakristlaste järglaskogudused tekkisid 1. saj Jeruusalemmas ja Galileas • Rooma riigis, Juudamaal • Ajalooliselt oli Egiptus üks oluliseim kristlik piirkond, mis on tänapäevaks aastasadaddga islamiseerunud JEESUSE ELU • Puussepp • Joosepi ja Maarja vanim poeg • Elasid Naatseris (Galilea), kuid Matteuse ja Luuka järgi pärineb Jeesus Petlemmast • Sündis 6.-3. aastat e.m.a. • Lasi ennast 12-aastaselt ristida Jordanis (Ristija Johannes) • Pärast Ristija Johannese vangistamist (lõpuks Ristija Johannes hukati) pöördus Jeesus
saamahimust. Johannes üritab teha Juudast varast ja uskmatut, aga see on täiesti ebatõenäoline. Pigem võis Johannese sõnade taga aimata kadedust, mingit omavahelist tüli. Juudas oli ainus jünger, kes ei pärinenud Galileast. Ta pärines lõunast, Iskarioti külast Judeast, ja tundis end sõpruskonnas võõrana. Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol
samuti Jeesust isiklikult tundis, ütleb oma evangeeliumis nii: Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides, nende seas Maarja Magdaleena ja Jakobuse ja Joosepi ema Maarja ja Sebeduesuse poegade ema. Ka Markus ütleb sama: Aga seal oli ka naisi toimuvat eemalt vaatamas, nende seas Maarja Magdaleena ja Maarja, Jaakobus Noorema ja Joosese ema ning Saloome, kes olid talle järgnenud ja teda teeninud, kui ta oli Galileas, ja palju teisi naisi, kes olid koos temaga tulnud üles Jeruusalemma. Evangelist Luukas nimepidi ühtegi naist ei nimeta. Tal on kirjas vaid: Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi. Aga kõik, kes Jeesust tundsid, olid jäänud seisma eemale, samuti naised, kes olid käinud temaga kaasas Galileamaalt alates, ja nad nägid seda.
21 2)Ta on tunnistatud läbi surnust ülestõusmit Jumala pojaks. Ta on adopteeritu Jumala pojaks. Areiose (teine väide) vastaseks oli Athanasios (esimene väide). Ristiusk on maailma usund, aga esialgu oli juutluse sisene uuendus liikumine. Esimene samm maailmausundi poole oli see, kui paljud inimesed hakkasid sinna kuuluma kes olid kreeklased, mitte juudid. Ristiusu levik – esimene kogudus Jeruusalemmas, aga kuna tegutses ka Galileas, siis on võimalik, et ka seal oli konkureeriv kogudus, kuid sellest ei räägita. Nii kujutab seda ette apostlike tegude raamat (AP), pärit sellest ajast kui ka Luukase evangeelium. Teine oluline kirjutis on Eusebios, mis kirjeldab kiriku ajalugu. Mõlema puhul on oma deoloogiline vaatepunkt, millega püüavad mõtestada kogu kiriku ajalugu. Algkristuse puhul on oluline see, et teadmised on lünklikud, allikad vähe ja vähe informatiivseid, paljud küsimusi on lahtised
Sama tähtis oli poliitiliste vahekordade reguleerimine Juudaga. Järgneval ajal on daviidid sageli Iisraeli kuningate poolel. Kui kauaaegne Iisraeli vaenlane Assa oli surnud, siis tema järeltuija Jostafatiga sai lõpuks sõlmida rahu (1 Ku 22.45). Omri lapselaps Atalja(naine) sai koguni Juuda trronipärija Joorami Jostafati poja naiseks. Iisraeli riik oli tugevate juhtkätes ja oli mitmeid liitlasi. Kui Omri valitsema oli saanud, oli jälle sõda vilistidega. Ohtlik sellepärast, et Galileas olid ikka agressiivsemaks muutuvad aramid. Ja veel suurem oht hakkas joonistuma maailmapiiril: Assuri maailmariigi välispoliitika. Sõjad aramitega kulgesid vahelduva eduga. Need keskendusid Ida-Jordaaniamaale, kus mõningate linnriikide pärast võideldi. Kord võidab üks ja siis teine, iga sõja lõpus sõlmitakse rahu, kuid need ei taganud stabiilset tasakaalu ja peagi puhkes sõda uuesti.
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim
madonna (it "mu emand"), Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus; jumalaema roosikrants sõna-sõnalt "roosipärg". Roosikrants on seotud järjestikuste palvetega, mida loendati nööri otsa aetud helmestega ja mis olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile. Palved keskenduvad Neitsi Maarja elusündmustele, mis on jaotatud kolme sarja: rõõmu-, valu- ja aurikkad Neitsi Maarja kuulutus - 25. märts paastumaarjapäev. Peaingel Gabriel ilmus Maarjale Galileas Naatsareti linnas ja ennustas, et neitsi toob ilmale Jumala Poja, kellele peab andma nimeks Jeesus. Maarja ei olnud siis Joosepiga veel abielus, vaid ainult kihlatud. liilia neitsilik puhtus ja kuninglik väärikus roos punane: märterlus, valge: puhtus, vaikimine / Paradiis, taevalik rõõm suletud aken neitsilikkus avatud aken Jumala vaim on tulnud Maarja peale liilia vaasis Maarja on juba eostunud lahtised juuksed sõltumatus
annaabi.ee 
