Galeegi keel Neit-Eerik Nestor Moonika Põldvee Tartu 2017 Galeegi keel Kõnelejaid: 2 340 000 (2012) Räägitakse Pürenee poolsaare loodeosas (Galicia), Lõuna-Ameerikas (Argentiina, Uruguay), mujal Euroopas (nt Hispaanias, Prantsusmaal) Väga sarnane portugali keelega, vastastikku arusaadavad Galicias ametlik keel; põhikoolis ja gümnaasiumis õppimine kohustuslik Galeegi keel Peamiselt ladina keelel põhinev; roomlaste sissetung Galiciasse 137-136 ekr Tuleneb galeegi-portugali (ka vana-portugali) keelest Vulgaarladina galeegi-portugali galeegi ja portugali Kerged mõjutused varasemasest keldi keelest ja germaani vallutajate keeltest (sueebid, läänegoodid, maurid) Galeegi keel 8
Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi (taimedest, suurem süsinikusisaldus suurem kütteväärtus) (USA, Hiina, India, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa), põlevkivi (väike kütteväärtus, elektrijaamades ei kasutata, va Eesti) Nafta 1847 Galicias, nüüd peamine energiaallikas, puurauku tuleb pressida vett v gaasi, toornaftat vaja eeltöödelda (Vene, USA, Kuveit, Saudi Araabia, Iraan, Hiina, Venezuela, Alzeeria) torujuhtmed, tankerid. Maagaas 20saj, (Vene, Iraan, Türkmenistan, USA, Põhjameri) lihtne toota, pole vaja pumbata, ei vaja erilist töötlemist, torujuhtme kaudu ökonoomne transport, vähem saastab kuna põleb peaaegu jäägitult, kasutamine mugav. Kuid ei sobi keemiatööstuse tooraineks, tülikas toimetada üle mere
tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks. Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. Selle peamiseks põhjuseks on maa kirev ajalugu. Hispaanias on koguni 42 UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuuluvat objekti. Hispaanias on ka mitmeid usuga seotud tähtsaid paiku ja seda nii katoliiklaste, islamiusuliste kui ka judaistide jaoks. Hispaanias asuvad mitmed katoliikluse pühamatest paikadest, sh Loode– Hispaanias Galicias asuv Santiago de Compostela linn, mis on katoliiklastele Vatikani ja Jeruusalemma järel tähtsuselt kolmas püha linn.
peale kirikuskäiku külakõrtsidest kaasa, kus seda valmistati. Siiani eksisteerivad veel ühistukõrtsid, mis müüvad massiveini, samuti maapiirkonnad, kus toit ja vein käsikäes käivad. Nüüdseks on taasavatud ka Hispaania veinikasvatused ning Hispaania on oma veinituruga muutunud maailmakuulsaks. Hispaania veinide menu põhineb kohalikel viinamarjasortidel. Nende viinamarjade hulgas on hiilgav Tempranillo ja Veredejo Ruedas, virsikumaitseline Albrarino ja vürtsikas Godello Galicias, peaaegu unustatud Graciano Riojas ning varem vähetähtsaks peetud Monastrell Levantis. Hispaania mägisel maastikul on erinevad mikrokliimad ja maalappide omadused, mis kõik koos aitavad luua isikupäraste omaduste ja huvitava saamislooga veine. Alkoholi destilleerimist õpetasid hispaanlastele Põhja-Aafrikast tulnud maurid ja nende lahkumise ajaks peeti Edela-Hispaania veine maailma parimaks. 19. sajandil valmistati Hispaanias maailmaklassi Cavat ja Riojat. Kahjuks kaotas maailm 20
metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik. Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (3 mln) ja Baskimaal baskid (u mln). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Kaua oli ta tüüpiline emigratsioonimaa. Väljaränd, mida põhjustasid tööpuudus ja madal elutase, hakkas vähenema 1960. aastate keskel, kui algas majanduse kiire areng. 1976-1979 lahkus aastas veel 15 000-20 000 inimest rohkem kui saabus. Tollal naasis kodumaale
vastu. Peamised vaenlased olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased. Kombineerides kiriklikku ja meditsiinilist kõnepruuki, püüdis uus reziim Hispaaniat vaimselt puhastada. Selleks kõlbasid massilised hukkamised, arreteerimised, sunnitöö ning diktatuuri ideede juurutamine nii hariduse, psühholoogilise ajupesu kui ka ajakirjanduspropaganda abil. Nende elu, kes Franco reziimi ei toetanud, oli ahistav; puudus igasugune sõna- ja usuvabadus ning Galicias, Baskimaal ja Kataloonias sai emakeelt kõneleda ainult kodus. Franco: ETA (Baskide separatistlik grupp) : Uus Franco diktatuur oli paljudele vastuvõtmatu ja tekkis palju vastupanuliikumisi. 1959a. loodi ETA (Baskimaa ja Vabadus)
piirkonnad ja rannikualad. Rannikualadel kindlasti sellepärast, kuna maa on viljakas ja niiske. Suurlinnad on tõmbenumbriks kindlasti sellepärast, kuna seal on rohkem töökohti ja võimalusi. Keskmine eluiga Hispaanias on 79,5 a. Sündimus on suurem kui suremus. Rahvastiku püramiid 2000. aastal. Rahvastiku püramiid 2005. Aastal Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased ~ 6 mln.). Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (~ 3 mln.) ja Baskimaal baskid (~ 1 mln.). Baski keelt nimetatakse ka euskeraks- (Eusquera). Sarnasust hispaania keelega te sellest keelest ei leia. Baskid elavad Baski autonoomses piirkonnas Põhja- Hispaanias ja Loode- Prantsusmaal, piirkonnas mis külgneb Hispaaniaga. Baski keel on väga antiikne keel, mille täpne päritolu on siiani teadmata. On ainult oletused selle kohta.
Alfonso XIII. lapselaps Juan Carlos de Borbon 1975 pärast Franco surma teostati demokraatlikke reforme, lubati tegutseda poliitilistel parteidel. 1975. a. riigipeaks kuningas Juan Carlos I 1978 võeti vastu konstitutsioon. Maccarbo veski - veski sümboliseerib kultuuri ja traditsioone, kiil turismi laastavat mõju. Õukonna tants Madridis Plaza Mayoril (turuplats - linna keskpunkt). Kolmekontsalised (-nagaga) kaliitsia tüdrukute puukingad (almadreñas) hoiavad jalgu muda eest Galicias. Cordoba - puhas linn Baskid. Baskimaa (baski keeles Euskadia) - kiili-kujuline maa Lääne Püreneedes Prantsusmaa ja Hispaania vahel. Baskid on ebaselge päritoluga antiikne rahvas. Legendi järgi on nende eellased pärit müütiliselt Atlantiselt. Tõenäoliselt pärinevad nad kromanjoonlastest või kunagi Hispaanias elanud salapärastest ibeerlastest. Baski keel pole hispaania ega prantsuse keele suguluskeel. Nende ainulaadsel keelel, mis ei kuulu indo-euroopa keelte hulka, ja
"vaeste piibel". Kuulus on põhja saksamaa Hildesheimi Toomkiriku tohutusuured pronksuksed. Valatud on suuri pronksreljeefe. Näha on ka alasti inimfiguure, Aadam ja Eeva paradiisiaias. See oli keelatud teema ja kirikuvõimud lubasid seda avid aadami ja eeva puhul. Nii suuri pronksreljeefe kirikuustele ei ole hiljem ünnestunud teha, vaid itaalias firenzes. 11. sajandil kujuneb euroopas suureks palveränduite paigaks (tähtsuselt kolmas) Santiago de Copostela Asub Hispaanias Galicias. Santiago de compostela kirik on 18. sajandil ümer ehitatud suuremaks barokk kirikuks. altari osas on säilitatud reljeefid. need on tehtud 11-12 sajand. Enamasti on romaani ajastul tehtud reljeefe, mõnikord on rikutud ümarskulptuuri keelde. üks selliseid on suur Gero rist. selle kõrgu on ~2m ja see on puiidust, immutatud paljude õlidega ja säilunud üle 1000 aasta. seinamaal on romaani ajastus säilunud väga hästi, tihti on need enamasti __ . Edasi areneb miniatuur maalikust
Kõrgtaseme takse konjakiks. Cabernet Sauvignoni võib pudelis laagerdada aastakümneid. Cabernet Sauvignon Albariño/Alvarinho – Hispaania kõige nooblim valge viinamari, mis an- nab lillelist ja mineraalset veini. Seda viljeldakse Galicias Rías Baixase piirkonnas kiltkivipinnasel ning Portugali põhjaosas nime Alvarinho all. Merlot – Bordeaux´ viinama- Kallis ja hea, maitseb nagu lõunamaa Chablis. Selle sordiga katsetatakse ri, levinud kõikjal maailmas. ka Califorinias. Bordeaux´s on Saint-Émilioni piir-
annaabi.ee 
