asuvad heitgaasides Scrubber koosneb kolmest osast - Esimene osa kokku minev osa - Teine osa omab kitsast pindala - Kolmas osa laienev osa Töö põhimõtte: Sissetulev gaasivoo siseneb esimesse osasse ja voolu ristlõike pindala on vähendatud ja gaasivoolu kiirus suureneb. Samal ajal kitsamasse osasse sattub vedelik. Seetõttu, et gaasi kiirus on suur ja gaas läbib kitsa osa seal tekkib suur turbulents. Turbulets purustab vedeli voolavust väikesteks tilkadeks. Tolm heitgaasides jääb vee tilkadesse. Lahkudes kitsast osast heitgaasid on juba segunenud vee tilkadega ja sisenevad laiasse osasse kus väheneb turbulentsus ja väiksed tilgad kogunevad suureks veekoguks. Scrubberist väljudes vee tilgad
fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüüdurid- Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutatakse neid eelpuhastuseks, sest need ei ole nii tõhusad. Nende puhastusastet saab suurendada, kui asetada gaasivoolu teele püstvaheseinu, mille tulemusel tolmuosakesed eralduvad. Põrkevõredega suuneltolmupüüdurid on väiksemad, aga nende energiakulu on suurem. Tsüklontolmupüüdurites sadeneb aerosooliosake tsentrifugaaljõu toimel. Tolmune gaas
1.2. Tsentrifugaal scrubber Gaasi puhastamine lisanditest tsentrifugaal scrubberi abil (joon. 2.) viitab märg puhastusmeetodile. Tsentrifugaal scrubber kujutab endast vertikaalne silinder, kus tolmune õhk siseneb toru läbi, mis asub seades alumises osas ja puhas õhk väljub toru läbi, mis asub ülaosas. Sisenenud õhk liigub spiraalselt, lisandid õhus, pestakse veega ja puhastatud õhk tõuseb ja väljub läbi toru. Gaasi voolukiirus sisselaskeava juures võib ulatuda 60 m/s. Gaasivoolu viimise scrubberi väljalaskeava juures on laba sirgendaja. Märgpuhastusvedelikke pakkumise sellistel scrubberitel saab läbi pihustid, mis on paigaldatud mööda seadmete seinu. Kõrgsurve pihustid väikeste aukudega nõutavad, et vesi oleks puhas. 4 Joon. 2. Tsentrifugaal scrubber koos külju asuva pihustitega.
V - sadenemiskiirus, m/s , 0 - osakese ja sadenemiskeskkonna tihedus, kg/m3 µ - keskkonna viskoossus sadenemise temperatuuril, Pa*s. Vanimateks raskejõu mõjul töötavateks aparaatideks on tolmusadestuskambrid (gravitatsioontolmupüüdurid) (vt. Joon 3.1). Nad sobivad 50-500 µm ja suurema läbimõõduga tolmuosakeste püüdmiseks. Puhastusefekti tõstmiseks võib jaotada kambri riiulite abil osadeks, suurendades sel viisil sadestuspinda. Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutakse tolmusadestuskambreid gaasi eelpuhastamiseks, sest nende puhastusaste ei ületa tavaliselt 30-40 %. Gravitatsioontolmupüüdurite puhastusastet saab suurendada, asetades neisse gaasivoolu teele püstvaheseinu või lamelle. Need sunnivad gaasivoolu järsult suunda muutma. Tolmuosakesed, püüdes säilitada endist liikumis- suunda, eralduvad gaasivoolust. Et tagada
liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid 3. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüüdurid- Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutatakse neid eelpuhastuseks, sest need ei ole nii tõhusad. Nende puhastusastet saab suurendada, kui asetada gaasivoolu teele püstvaheseinu, mille tulemusel tolmuosakesed eralduvad. Põrkevõredega suuneltolmupüüdurid on väiksemad, aga nende energiakulu on suurem.
Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul – Vanimateks raskusjõu mõjul töötavateks aparaatideks on tolmusadestuskambrid. Sobivad suurema läbimõõduga tolmuosakeste püüdmiseks. Tänapäeval kasutatakse tolmusadestuskambreid gaasi eelpuhastamiseks, sest nende puhastusaste ei ületa tavaliselt 30-40 %. Et tolmupüüdurite puhastusastet suurendada, tuleb neisse gaasivoolu teele asetada püstvaheseinu või lamelle. Tolmuosakesed, püüdes säilitada endist liikumissuunda, eralduvad gaasivoolust. Sadestamine intertsjõudude mõjul (tsüklon, multitsüklon) – on tööstuses väga levinud. Arvutuste alusel määratakse tsükloni diameeter ja selle alusel valitakse tsükloni tüüp. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla.
e = 0 . Sellisel juhul saame võrrandi (103) ümber kirjutada selliseks: i = q - (2 /2) lt , (104) kus i = i2 i1 gaasi erientalpia muutus ristlõigete 1 ja 2 vahel ; ( 2 /2) = (22 /2 - 12 /2) gaasi kineetilise erienergia muutus ristlõigete 1 ja 2 vahel . Võrrandid (103) ja (104) kujutavad endast termodünaamika esimese seaduse matemaatilist avaldist liikuva gaasi massiühikule. Kuna gaasivoolu kineetiline energia võib täielikult muunduda tööks, siis järgmist summat: (2 /2) + lt = l0 nimetatakse olemasolevaks tööks Olemasolev töö on tehnilisest tööst suurem gaasivoolu kineetilise energia muutuse võrra. Juhul kui lt = 0 ja tegu on gaasi adiabaatse voolamisega (q = 0) siis võrrandist (104) saame: (2 /2) = - i (105) Gaasi adiabaatsel voolamisel ja tehnilist tööd tegemata on gaasivoolu kineetilise energia
ja seejuures kaob roheline riba. Tööolukorda tagasiviimiseks tuleb tõsta musta nuppu, seejuures tuleb uuesti nähtavale roheline riba, mis tähendab, et tagasilöögikaitse on avatud ja valmis vajadusel reageerima. Antud seade omab nelja turvatoimet: tõkestab gaasi tagasivoolamist; peatab voolikusse jõudnud tagasilöögileegi ja kustutab selle; sulgeb gaasitoite, kui põletist läheb läbi tagasilöök (ka plahvatuse korral); sulgeb gaasivoolu, kui seadeldis üle kuumeneb (95º C). Räbustid. (fljus) Ühinedes keevitusleegis ja ümbritsevas õhus leiduva hapnikuga moodustavad kõik metallid ja nende sulamid oksiide, mille sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist kõrgem. Sulametalli kaitsmiseks oksüdeerumise eest ja keevitamisel tekkivate oksiidide eemaldamiseks kasutatakse räbusteid. Seega on räbustid ained, mida viiakse keevitusvanni sulametalli oksüdeerumise
Suitsugaaside puhastamine toimub: tuhaosakeste mehaaniline sidumine ja eraldamine gaasist; SO2, SO3 ja CO2 lahutamine; leelismetallide oksiidide (CaO, MgO, K2O) lahustumine vees; Nox sidumine suitsugaasides. Mõningane väävliühendite sidumine toimub ka suitsukuivpuhastites, nii seotakse Eesti põlevkivi tolmpõletamisel lendtuhaga ligikaudu 60 % kütuses sisalduvast väävlist. Inertsseadmed jagunevad tsükloniteks ja multitsükloniteks. Tsükli töö põhineb gaasivoolu pöörlemisliikumisel. Tsükloni tööd mõjutavad gaasi sisenemiskiirus (kiiruse suurenemisel paraneb tolmu püüdmine, tavaliselt kõige efektiivsem 25 m/s), osakeste suurus (suuremad sadestuvad kiiremini), tsükloni mõõtmed (läbimõõdu suurenemisel väheneb kasutegur). Multitsükloni põhimõte on analoogne. Metallikulu on suurem aga seadme mõõtmed väiksemad kui sama tootlikkusega grupi normaaltsüklonitel. Kasutatakse eelkõige suure
polüestriga on see kümneid kordi kallim. Selleks, et vältida sädemete kandumist filtrisse, kasutatakse filtri ees tsüklonit või sadestuskambrit. Kottfilter vajab regulaarset regenereerimist-puhastamist, et oleks tagatud filtri efektiivsus ja madal takistus. Enamlevinud kottfiltri puhastamise meetodid on: mehaaniline raputamine, reverseeritava gaasivooluga puhastamine ja impulsspuhastamine. Kasutatakse ka kombineeritud puhastamist; näiteks gaasivoolu reverseerimisele järgneb mehaaniline raputamine. Süttimisohu tõttu peab kottfilter olema kaitstud kõrgete temperatuuride ja kõrge hapniku sisalduse vastu suitsugaasides. Tavaliselt kasutatakse automaatkaitset, millega juhitakse gaas filtrist mööda. Kottfiltreid kasutatakse biokütteseadmetes vähem kui multitsükloneid. Suuremates seadmetes kasutatakse kottfiltreid ka teise astmena multitsüklonite järel. 101(113)
· põkk-keevitust. Sele 2.26. Elekter-räbukeevitamine Räbukeevitamist kasutatakse suure paksuse- ga (üle 20 mm) metalli keevitamiseks ühe läbimiga, ent seda saab teha vaid alt üles. Meetodit iseloo- mustab kõrge tootlikkus ja õmbluse kõrge kvaliteet. Plasmakeevitamine on kaarkeevituse rühma kuuluv keevitusprotsess, kus energiaallikana kasu- tatakse kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivoolu (plasmat), mis tekitatakse keevituskaare kokkusuru- mise abil. Plasmakeevitamine on TIG-keevitusviisi edasiarendus. Analoogselt TIG-keevitamisega kasu- tatakse sulamatut volframelektroodi. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiiv- selt jahutatava suudmiku abil (sele 2.27). Keevitus- Sele 2.28. Punktkontaktkeevitamine kaare ristlõige väheneb järsult, temperatuur tõuseb ning tekib voolujuhtiv kõrgtemperatuuriline (10 000... 30 000 °C) plasmajuga
annaabi.ee 
