Elektrienergia tootmishind 0.04-0.20 0.2 laias vahemikus ECU/kWh Kasutuspotensiaal Euroopas, 350 430 9 TWh/a Kasutustase Euroopas, TWh/a 2.8 1. päikesepatareide farm 2. torn 3. paraboolse koondava peegli kasutamisel 4. kombineeritud tsükli kasutamisel 5. olmejäätmete gaasistamisel tekkiva gaasi kasutamisel Taastuvate energiaressursside kasutustase Euroopas Taastuvate energiaressursside kasutustase Euroopa Liidu maades on väga erinev. Osaliselt on see tingitud erinevast saadaolevate ressursside tasemest, küllalt suures osas ka vastava riikliku toetuse (subsiidiumite) kasutamisest või puudumisest teatud maades taastuvate energiaressursside kasutuselevõtu toetamiseks. Taastuvate energiaressursside kasutus on saanud väga suure ulatuse
Eteen · Füüsikalised omadused: värvusetu, iseloomuliku lõhna ja narkootilise toimega gaas, mis vees ei lahustu ja on plahvatusohtlik. · Keemilised omadused: 1) halogeenide, vesinikhalogeniidide ja veega moodustab liitumisreaktsioone C2H4 + H2O = C2H5OH 2) põleb C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O 3) redutseerub s.t. reageerib vesinikuga C2H4 + H2 = C2H6 4) oksüdeerub 5) polümeerub · Saamine 1) nafta krakkimisel 2) kivisöe gaasistamisel 3) põlevkivi kuumutamisel · Kasutamine: eteeni kasutatakse piirituse sünteetilise kautsuki, mootorikütuse, plastmasside, lahustite, mürkkemikaalide ja külmakindlate vedelike tootmisel. Alküünid · Alküünid on küllastumata · Homoloogiline rida süsivesinikud, mille 1) - molekulis esineb süsiniku 2) C2H2 - etüün aatomite vahel lisaks 3) C3H4 - propüün üksiksidemetele ka üks kovalentne kolmikside
Kuigi elektriauotd on väga keskkonna sõbralikud ei kasutata neid siiski nii laialdaselt kui võiks. Selle peamine põhjus on elektriautode oluliselt suurem hind ja tihe laadimisvajadus. Elektiauto akude laadimine võtab aega kiirlaadimisega u. 30 minutit, tavalaadimisega 8-10 tundi. Ühe laadimisega sõidab auto 60-180 km, see oleneb ilmastikust ja sõidustiilist. 3.5 Puugaas tekin biomassi (enamasti puidu) kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta või gaasistamisel kuivdestillatsiooni. Puugaas koosneb vingugaasist, süsihappegaasist ja metaanist. 100 kg puidust saab 34-40 m3 puugaasi. Katlaid kus toodetakse puugasi kasutatakse soojusenergia tootmiseks. Puugaasi saab väga edukalt kasutada autokütusena. Teise maailmasõja järel olid puugaasil sõitvad autod mitmes riigis üsna levinud. 1000 kg puitu asendab autokütusena umbes 200-350 liitrit bensiini. 3.6 Vedelgaas ehk butaani ja propaani segu on maailmas laialt levinud energiallikas. Seda
3. Süsinikuühendid: Süsinikoksiid (CO) on äärmiselt toksiline, lõhnatu ja värvuseta. Inim organismi sattudes põhjustab nägemisteravuse ja ajataju vähenemist, aju psühhomotoorsete funktsioonide häiritust, südame ja kopsude tegevuse häireid, lõpptulemusena võib tekkida hingamise peetus ja surm. CO satub õhku kütuse mittetäielikul põlemisel, sisepõlemismootoritest (transport), gaasiliste kütuste tootmisel, söe ja põlevkivi gaasistamisel, metallurgiaprotsesside käigus. Süsinikdioksiidi (CO2) peamisteks tekkeallikateks on põlemine ja organismide elutegevus. Kuna CO2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, on tagajärjeks temperatuuri tõus atmosfääris (,,kasvuhooneefekti suurenemine"). 4. Aerosoolid on moodustunud atmosfääri sattunud tahkete ainete väikestest osakestest ja vedelike tilgakestest. Looduslikeks allikateks on vulkaaniline tegevus, tuuled, põlengud jm.
· kiiresti lagunevad ained lagunemine kestab 3 kuud kuni 5 aastat; · aeglaselt lagunevad ained lagunemiseks kulub 5 50 aastat. Bioloogiliselt lagunevad kõige kiiremini veeslahustuvad süsivesikud ja valgud; kõige aeglasemalt aga ligniin. Biolagunevate jäätmete võimalikud käsitlusmeetodid: · aeroobset (õhu juurdepääsuga) lagunemist, mis põhiliselt esineb kompostimisel; · anaeroobset (õhu juurdepääsuta) lagunemist, mis põhiliselt esineb bioloogilisel gaasistamisel (käärimisel), kuid ka teatud kompostimise meetoditel (faasidel) ning ladestamisel prügilates. · Biogaasistamise tulemusena tekib metaan (mis on ka loodusliku gaasi põhikomponent); · põletamist spetsiaalsetes jäätmepõletuseks kohandatud seadmetes; · termilist eelgaasistamist ning sellele järgnevat gaasi põletamist. 3 . BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KOGUMINE EESTIS Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu.
Arvestuslikult vastab üks liiter bensiini 22,5 kilogrammile puidule. Puit tuleks saagida klotsideks, küljepikkusega 5-6cm. Niiskus ei tohiks ületada 18%. Agregaadi komplekti kaal on kuni 300kg. Võrreldes bensiinitoitega on sama mootor puugaasiga töötades kuni 30% nõrgem. Iga 10 töötunni järel tuleks eemaldada tuhk ning hooldada filtreid ja torustikud. Kütteks võib kasutada puitu, puidujäätmeid, turvast. Generaatorgaasi on võimalik saada ka teiste tahkainete gaasistamisel, kuid siis tuleb seda materjali eelnevalt uurida. Eriti otstarbekas oleks leida sobilikke jäätmeid, mida siiani lihtsalt utiliseeritakse. Positiivne on mõju keskkonnale, kuna gaasigeneraatorile järgneb veelkordne põlemine sisepõlemismootoris, millega väheneb kahjulike heitegaaside hulk kuni kaks korda. Gaasiauto Auto küttesüsteemi juhib automaatika, kui
· Puidupelletid ehk graanulid kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened (sõrmejämedused) pulgad või kuubid. · Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca. 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral. · Puugaas puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas kütteväärtusega 4.5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: Generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 [2]. Küttepuidu tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest Puit sisaldab 50 % süsinikku. Tänapäeval kaotab puit kütusena oma tähtsuse. Puit on tähtis tooraine keemiatööstuses ja teistes rahvamajandusharudes. Puidust saadakse tärpentiini ja piiritust
· Puitgraanulid ehk pelletid - kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened pulgad või kuubikud · Halupuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega halud. · Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral · Puugaas - puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas. definitsioon Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh
3. Süsinikuühendid Süsinikoksiid (CO) on äärmiselt toksiline, lõhnatu ja värvuseta. Inim organismi sattudes põhjustab nägemisteravuse ja ajataju vähenemist, aju psühhomotoorsete funktsioonide häiritust, südame ja kopsude tegevuse häireid, lõpptulemusena võib tekkida hingamise peetus ja surm. CO satub õhku kütuse mittetäielikul põlemisel, sisepõlemismootoritest (transport), gaasiliste kütuste tootmisel, söe ja põlevkivi gaasistamisel, metallurgiaprotsesside käigus. Süsinikdioksiidi (CO2) peamisteks tekkeallikateks on põlemine ja organismide elutegevus. Kuna CO2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, on tagajärjeks temperatuuri tõus atmosfääris (,,kasvuhooneefekti suurenemine"). 4. Aerosoolid On moodustunud atmosfääri sattunud tahkete ainete väikestest osakestest ja vedelike tilgakestest. Looduslikeks allikateks on vulkaaniline tegevus, tuuled, põlengud jm
ja auru palju efektiivsemalt, kui kunagi varem mineraalidest 26% ulatuses. vesigaasi. Suur osa toodetud gaasist metaneeritakse, saades sel viisil loodusliku gaasi asendaja. 5. Põlevkivi poolkoksistamine Kiviter retordis, produktid Näiteks, kivisöe gaasistamisel õhu ja veeauruga saadakse madala kütteväärtusega gaas (3,5-7,5 MJ/m 3), Põlevkivi poolkoksistamine on põlevkivi kuumutamine mis sisaldab ~ 50% N2, mis tuleb kaasa õhuga: kuni temperatuurideni 500-550°C, mille juures kerogeen laguneb (pürolüüsub) hapnikuvabas keskkonnas,
57. Kaasaegse auruturbiini tööpõhimõtete selgitamiseks rootor 5.2.8 Gaasiturbiinid Energeetilisi gaasiturbiine kasutatakse kiire käivitusvõimaluse ja suhteliselt madalate investeeringukulude tõttu sageli energiasüsteemides tipukoormuse katmiseks. Gaasiturbiinid kuuluvad ka kombineeritud tsükliga energiaplokkide koosseisu. Energeetilistes gaasiturbiinseadmetes kasutatakse kütusena enamasti maagaasi, biogaasi või tahke kütuse gaasistamisel saadud gaasi. Paljud gaasiturbiinid võivad kasutada ka puhtaid vedelkütuseid. Kütused juhitakse rõhu all töötavasse põlemiskambrisse, kuhu antakse kompressoriga ka põlemisõhk. Põhiliseks kompressoritüübiks on telgkompressor, mis on ühenduses gaasiturbiiniga. Ehituselt erineb gaasiturbiin auruturbiinist suhteliselt palju. Kasutatav entalpialang on gaasiturbiinides mõõdukas ja seetõttu on gaasiturbiini astmete arv väike, kuid gaasi erikulu
Kuid vaba metallil. kaaliumiga (juba tº-l 80ºC) reageerib CO → heksaoksübenseeni kaaliumsool: KO OK C = C 6CO + 6K → KO - C C - OK C - C (→ C6O6, süsinikoksiidi KO OK heksameer) Tööstuses saadakse tahkekütuste gaasistamisel C + H2O → CO + H2 jpt. reaktsioonid CO2 – tekib süsinikuühendite oksüdatsiooniprotsessides (org. ainete põlemine – O2 liig, hingamine, kõdunemisprotsessid) Ei ole mürgine, kuid ei toeta ka hingamist - ega põlemist (kasutatakse tulekustutites: 2 tüüpi: vaht- ja vedel CO 2 Õhu loomulik keskm. CO2-sisaldus - 0,04% - kuid CO2 on õhu muutuv koostisosa (metsas on CO2-sisaldus madalaim keskpäeval,
annaabi.ee 
