Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus Algandmed Sille L = 8,85 m Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3 Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm
min= 0,4427189 fck= 20 Mpa Vrd,c= 22,14 kN Armeerimis protsent: fcd= 13,3 Mpa KONTROLL Vrd,c > Vsd,max = 0,209 % kasutame ainult As1,prov Armatuur A-III fyk= 390 Mpa fyd= 339,1 Mpa = 1 1 Dimensioneerimine I ava 2 Dimensioneerimine Vahetugi 3 Dimensioneerimine II ava = 0,15955 = 0,12536 = 0,09923 = 0,17484 = 0,13439 = 0,10471
(Vurma; Ross 3 2006: 331 järgi) Interpreteeringus edastatava info mõistmiseks peab kuulaja lisaks helikõrguste eristamisele sorteerima neid ka vastavalt meeloodiale või harmooniale. See nõuab kuulaja oskust pöörata tähelepanu helide intervallilistele suhetele. Kogemustega muusikutel on helikõrguste eristuse ja tabamise oskus rohkem arenenud kui vähem kogenud muusikutel või muusikaga mitte seotud inimestel. (Morrison; Fyk 2002: 186 järgi) Seda võib põhjendada asjaoluga, et intervallide kuulamine ning esitamine on muusikutel regulaarne harjutus, kuid tavainimesed ei pruugi sellega kunagi kokku puutuda. Seega võib järeldada, et intervallide ja helikõrguse täpset kuulmist ning tabamist on võimalik parandada harjutades. (Morrison; Fyk 2002: 187) 1.2 Helirida Helireaks nimetatakse helisid, mis järgnevad üksteisele astmeliselt kõrgenedes või liikudes madalamale
Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2...4 korda. 11. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused (p 2.1) Liigitus: - kuumaltvaltsitud varrasarmatuur; - valtstraat; - külmalttõmmatud traatarmatuur -keevitatav ribiarmatuur -tross on traatidest punutud toode. Pinna iseloomu järgi liigitatakse armatuur: - ribi-armatuuriteras - profiil-armatuuriteras, - sile armatuuriteras; Füüsikalis-mehhaanilised omadused - voolavustugevus fyk (eristatakse pehme ja kõva teras-vp puudub); - maksimaalne tegelik voolavustugevus fy,max; - tõmbetugevus; - venivus - painutatavus; - nakkekarakteristikud; - ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; - väsimustugevus; - keevitatavus; - keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase - diagramm. Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine u. 12
20 fcd = = 13.3MPa 1.5 Rd = 0.26MPa Sarrus A-I fyk = 235MPa 235 fyd = = 205MPa 1.15 Keskkond 2a c = 20mm 10 Arvutuslik kõrgus d1 = h1 - c - = 100 - 20 - 5 = 75mm 2
vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: − voolavustugevus (fyk või f0,2k); − maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); − tõmbetugevus (ft); − venivus (εuk ja ft/ fyk); − painutatavus; − nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); − ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; − väsimustugevus; − keevitatavus; − keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse − füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera-
3. VUNDAMENDITALDMIKU KÕRGUSE JA ARMATUURI MÄÄRAMINE 3.1 RASKEMINI KOORMATUD VÄLISSEIN (SEIN TELJEL 1) V=479 kN/ m 1125 250 1125 d1 h Betoon C25/30 fck = 25 MPa fcd = fck/c = 25/1,5 = 16,7 MPa fctm = 2,6 MPa Armatuur AIII fyk = 390 MPa fyd = 340 MPa Armatuuri min. kaitsekiht vastu pinnast 75 mm cnom = cmin + c = 75 + 5 = 80 mm V 479 = = = 191,6kN / m 2 B 1 2,5 1 Taldmiku kõrguse määramine põikjõuarvutusest vRd,1 vSd Põikjõudu arvestan kaugusel d taldmiku servast vSd = (1,125-d) · 1 · 191,6 = 215,6- 191,6d kN/m vRd1 = Rd k (1,2 + 401)d1 kus Rd - betooni arvutuslik nihketugevus; Rd (C25/30) = 300 kPa k = 1,6 d1 1
oike taga ankurdatud ja see tagab ka p~oikj~oust tekkiva t~ombej~ou vastuv~ otmise. 2.4 Konstruktiivsed n~ ouded abitaladele Minimaalne pikiarmatuuri pind (suurem v¨a¨artusest): fctm 2, 6 As,min = 0, 26 · · bt · d = 0, 26 · · 200 · 355 = 120mm2 (109) fyk 400 As,min = 0, 0013 · bt · d = 0, 0013 · 200 · 355 = 92, 3mm2 (110) Maksimaalne pikiarmatuuri pind: As,max = 0, 04 · b · h = 0, 04 · 200 · 400 = 3200mm2 (111) 12 Minimaalne p~ oikarmeerimistegur: 0, 08 fck 0, 08 · 25
6.3.2. Momendi ja/või pikijõuga koormatud armeeritud müüritise kontrollimine. Kandepiirseisundis peab armeeritud müüritise arvutuslik kandevõime (tugevus) Rd olema võrdne või suurem elemendile rakendatud arvutuskoormusest Sd , Sd < Rd . Arvutus peaks põhinema jaos 6.3.1 toodud eeldustel. Ainult momendiga koormatud ühepoolselt armeeritud täisnurkse ristlõike korral võib ristlõike arvutusliku vastupanu leida valemiga MRd = As fyk z / s , milles oleva sisejõudude õla võib leida z = d(1 0,4As fyk M) / bd fk s < 0,95 d , kus b - ristlõike laius; d - ristlõike arvutuskõrgus; As - tõmbearmatuuri ristlõikepindala; fyk - armatuuri normatiivne voolavuspiir; s - terase osavarutegur; fk - müüritise normsurvetugevus koormatud suunas võ täitebetooni normsurvetugevus - väiksem nendest kahest; M - müüritise või täitebetooni osavarutegur.
[(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙0,4∙19= 110,6 kN/m ¿ V =51,8 kN/m d Tüüp 3 on sama kui tüüp 6. 4 VUNDAMENDI TALDMIKE PAKSUSTE JA ARMATUURI ARVUTUS Vundamendi armatuuriks valin B400. Keskkonnaklass vundamentide puhul tavaliselt XC2, mille puhul tuleks kasutada betooni C25/30, Cnom=50 mm. Terase andmed: f yk 400 fyk=400 MPa; fyd= γ M = 1,15 =348 MPa Betooni andmed: f ck 25 fck=25 MPa; fcd= γ M = 1,5 =16,7 MPa; fctm=2,6 MPa; fctk,0,05=1,8 MPa 4.1.1 Teljel 1 vahemik B-C Arvutuslik pinge vundamendi talla all: V 1d 225,4 2 σ= A = 1,00 ∙ 1,3 =173 kN/m Põikjõudu kontrollin toe servast kaugusel d. Selle kohal mõjuva põikjõu suurus: ( A− A d ) (1,3−( 2 d+ 0,19 ))
vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; väsimustugevus; keevitatavus; keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera-
fc -- täitebetooni survetugevus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud, fck -- täitebetooni normsurvetugevus, fcv -- täitebetooni nihketugevus, fcvk -- täitebetooni või müüritise normnihketugevus, fp -- pingearmatuuri tõmbetugevus, Fs -- arvutuslik tõmbejõud armatuurvardas, ft -- armatuuri tõmbetugevus, ftk -- armatuuri normtõmbetugevus, fy -- armatuuri voolupiir, fyk -- armatuuri normatiivne voolupiir, h -- ristlõike üldkõrgus, lb -- armatuurvarda ankurduspikkus, lef -- elemendi arvutusava, MRd -- arvutuslik vastuvõetav moment, ø -- armatuuri läbimõõt, s -- põikarmatuuri samm, VRd -- müüritise arvutuslik põikjõutugevus (ka VRd1 ja VRd2), x -- survetsooni kõrgus ristlõikes, z -- armeeritud müüritise sisejõudude õlg paindel. Märkus
Määratakse võivad põhjustada on silluse pikiarmatuur ja tala toetuse pikkus a1 ja max konstruktsioonide purunemisi. üldjuhul ka põikarmatuur. pinge max. tugevustingimus: Skeem 9.21 Olenevalt hoone Tugevusarvutus paindele max.<=f (max.= 20 ; 0 = Q/a1*b konstruktsioonist võib määrata toimub avaldisega a1 tala toetuspunkt b tala ligikaudse hoone pikkuse l, Mrd=As*fyk*z/s Tuleks laius). Jaotusmehanismi mille puhul temperatuuri kontrollida silluse (toepadja) kasutamisel muutuste mõju ei tekita veel ülearmeerimist vastavalt jaotatakse surve laiemale vigastusi konstruktsioonides. betooninormidele. Tehakse seina alale laiali ning siis on Käsiraamatutes antakse
annaabi.ee 
