Küllastunud aur-olukord, kus ajaühikus aurunud ja kondenseerunud molekulide arv on ühesugune, protsessid toimuvad ühesuguse kiirusega. Küllastunud auru rõhk- rõhk, millel vedelik antud temp-l aurustub, see tähendab hakkab keema. rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temp-st. temp tõustes küllastunud auru rõhk suureneb, samuti suureneb kül auru tihedus,vedelik mille aur kinnises ruumis selle vedeliku kohal on, aga käitub vastupidiselt, paisumise tõttu väheneb vedeliku tihedus, mingil kindlal vedelikule omasel t´-l saavad need tihedused võrdseteks, sellest hetkest kaob vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk.
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera
keemistemperatuur). Soojushulka, mille peab keemistemperatuuril mingile vedelikukogusele andma, et ta täielikult aurustuks, arvutatakse järgmisel: Q=Lm, kus L-keemissoojus, aurustumissoojus (), m-vedeliku mass (kg) ja Q- soojushulk (J) Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu. Kondenseerumisel vabaneb sama suur soojushulk, kui aurustamiseks vajati. 8. Küllastumata ja küllastunud aur Lahtine anum vedelikuga Aurumine ja kondenseerumine toimuvad tavaliselt samaaegselt. Kuna õhu ja auru molekulid liiguvad korrapäratult, siis see viib auru hajumisele kogu ruumis. Sellises lahtises anumas on aurumine ülekaalus võrreldes kondenseerumisega. See viib aja jooksul vedelikukoguse vähenemisele. Kui aurumine ületab
Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin.Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Aurumasin 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. James Watti aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast väljus silindrikujuline toru, mida hakati nimetama silindriks. Silindris aga paiknes kolb. Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli
3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb. T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9.Mis on suhteline õhuniiskus? V: Absoluutse niiskuse ja küllastunud auru tiheduse suhe ehk tegeliku veeauru sisalduse ja max võimaliku sisaldus suhe kindlal T-il. 10.Defineeri pindpinevust. V: Vedeliku ja gaasi piiripinna omadustega seonduv nähtus, mida põhjustab
6 5 6.A Joonis 4 3 12 11 Põleti 12 Aur 18 17 16 15 714 13 91 Joonis 7.A a 6 8 b Joonis 1.C 7 Joonis 3.B Joonis 10.4 11 10
See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Erisoojus aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus
Kodused ülesanded: 1. Õhu relatiivne niiskus 20 oC juures on 90%. Kui palju tekib õhu jahtumisel 5 oC-ni kondensaati? Lahendus: Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 17,54mmHg (20 oC juures) P küllastatud veeaur = 6,54mmHg (5 oC juures) Pvee aur 20oC juures= 17,54mmHg*0,90 = 15,8mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 20oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,8mmHg*100)/760mmHg = 2,08% Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 2,08L veeauru või 20,8L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=20,8L/1m3, T1=(20+273)=293K V0=(760mmHg*20,8L/1m3*273K)/(760mmHg*293K) = 19,38L/1m3
Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist. Seadme nimi oli Aeolipile (tuleb sõnadest aeoli ja pile – Kreeka tuulejumal), autoriks Heron Aleksandriast. See masin praktilist kasutust ei leidnud, kuid demonstreerib ilmekalt, et aurujõuseade on võimeline tegema tööd, paneb trumli pöörlema. Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin (1647 – ca 1712) 1690.aastal. Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles. Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda külge kinnitatud mingi seade (nt. pumba hoob) teeb tööd. 1698. aastal konstrueeris Suurbritannias Thomas Savery (ca 1650 – 1715) kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva,kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast
AURUMASIN Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema mõnd kütust (peamiselt kivisütt) koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud aur surub kolbi tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, niiet aur kondenseerub. Esimese aurumasina konstrueeris sotlasest insener James Watt 1784.aastal. See tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. Asi sai alguse sellest, et tal tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga
FÜÜSIKA Küllastunud aur- aur, kus molekule aurab samapalju kui tagasi läheb. Aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Küllastamata aur- aur, kus on aurumine suurem. Absoluutne niiskus- näitab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur.
3,5 3 f(x) = -1694,5867092763x + 7,6784361891 2,5 2 Column J Linear Regression for Column J log p 1,5 1 0,5 0 0,0028 0,0029 0,003 0,0031 0,0032 0,0033 1/T 800 700 600 500 p aur Column K 400 300 200 100 0 20 30 40 50 60 70 80 90 t Paur =P-h Keemist emperat log p uur t,°C
Aurumasin - Areng - 1. saj Kreeka teadlane Heron (mänguasi) 1690. a D. Papin, esimene töötav aurumasin 1699. ja 1712. a kasutati vee pumpamisteks, ilma kolvita 1769. a täiustas Watt aurumasina 1784. a I aurumasin, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda - Algus - Tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. - Aurumasinast - Aurumasin on soojusmootor Muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad Kasutatud läheb kondensaatorisse vesi jahutatakse aur kondenseerub
ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel.
A=7,549 B=-1642,2 b) vähimruutude meetodil; x 2y-xyx A=7,549 A= nx 2- ( x )2 nxy-xy B=-1642,2 B= 0033 0,0034 nx2 -( x )2 2) arvutatakse aine auramissoojus, arvestades, et H aur B=- 2,3 R H aur =-B2,3 R H aur =1642 ,22,38, 3145=31404 , 37 J /mol R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 3) arvutatakse saadud sirge võrrandist aine keemistemperatuur normaalrõhul (760 torr);
optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 8-25; teiste vedelike korral (nende väiksema auramissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 8, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem),
küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1, mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Kontrollitakse seadme hermeetilisust. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seejärel avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks 20mmHg võrra.
IV Veeaur õhus 1. Õhu relatiivne niiskus on 25 oC ja õhurõhu 97,2 kPa juures 65%. Kui palju tekib kondensaati õhu temperatuuri alandades 3 oC ja rõhu tõustes 104,5kPa? Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 23,76mmHg (25 oC juures) P küllastatud veeaur = 5,69mmHg (3 oC juures) Lahendus: Pvee aur 25oC juures= 23,76mmHg*0,65 = 15,44mmHg. Põhk = (97,2kPa*760mmHg)/101,3kPa = 729mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 25oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,44mmHg*100)/729mmHg = 2,11% Teiste sõnadega 25 oC juures, 100L õhus on 2,11L veeauru või 21,1L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=729mmHg, V1=21,1L/1m3, T1=(25+273)=298K
sulamine ja siirdetemperatuur? Faasisiire-aine üleminek ühest faasist teise, sulamine(T-V), tahkumine(V-T), aurumine (V-G), kondenseerumine(G-V), sublimatsioon(T-G), härmatumine(G-T) 5. Kuidas siirdetemperatuur sõltub välistingimustest? *Keemistemp sõltub õhurõhust ( rõhu vähenedes ka keemistemperatuur väheneb). 6. Mis on kolmikpunkt, joonesta graafik? ' Kolmikpunkt see on rõhu ja temperatuuri väärtus, mille korral 3 faasi on tasakaalus 7. Millal on gaasiline faas aur, millal gaas? Aur:TväiksemTk, õhus olev vesi on aur Gaas: TsuuremTk, õhus olev lämmastik on gaas 8. Millal on aur küllastunud ja kuidas see sõltub küllastunud auru rõhust? Küllastunud aur on, kui aurustunud ja kondenseerunud molekulide arv ajaühikus on võrdne. Seda veeauru rõhku nimetatakse küllastunud veeauru rõhuks Tähis roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest sõltub keemistemperatuur ? Too näide . Keemine on nähtus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; välisrõhust.
Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui
Kehras 2008 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Talle toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum - masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. James Watti aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel.
T2 = 355.65 K 1/𝑇_1 =(𝑙𝑛 749/760)/(−5227,5)+1/355,65=0,00281454 𝑻_𝟏=𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲 Troutoni konstant Δ𝑆= (Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟)/𝑇_(𝑛.𝑟.) Δ𝑆=(43461,43 𝐽/𝑚𝑜𝑙)/(355,3 𝐾)=𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^ aine isopropanool 𝑝_𝑎𝑢𝑟, torr ln 〖𝑝 _𝑎𝑢𝑟 〗 p aur = f(t) 100 4.60517018599 800 170 5.13579843705 700 240 5.48063892334 600 310 5.73657229748 500 410 6.0161571597 p, aur 400 510 6.23441072572
kondensaatorid tavaliselt alumiiniumist. Rõhumõju Gaasi kokkusurumisel ehk komprimeerimisel maht väheneb, temperatuur ja rõhk suurenevad. Gaasi paisumisel maht suureneb ja temperatuur ning rõhk langevad. Aurustumine Vedeliku keemistemperatuur oleneb vedeliku keemilistest omadustest ja välis rõhust. Koosvälis rõhu suurenemisega suureneb ka vedeliku keemistemperatuur. Küllastunud aur suletud anumas vedeliku keetmisel hakkab rõhk anumas ja koos sellega keemistemperatuur suurenema. Ühel hetkel saavutatakse kriitiline olek, kus uue auru tekkimine on võimatu ilma, et osa aurust ei muutuks vedelikuks tagasi. Peale seda, kui koguvedelik on aurustunud aga anumat endiselt kuumutatakse hakkab auru temperatuur suurenema. Auru, mille temperatuur on suurem küllastunud auru temperatuurist nimetatakse ülekuumenenud auruks. Kondenseerumine
suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel).
iseloomu poolest. · Faasisiire - aine üleminek ühest faasist teise(sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallatsioon) · Siirdesoojus - soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur - temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. · Aur - kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. · Gaas - aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. · Küllastunud aur - aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. · Keemine - aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. · Õhuniiskus - õhus olev veeaurusisaldus.
Jrk nr. Keemistemp T, 1/T h, p aur=P-h lg paur t, oC K mmHg 1 48,5 321,5 0,00311 622 138 2,139879 2 51,5 324,5 0,003082 593 167 2,222716 3 58,5 331,5 0,003017 543 217 2,33646
7 81 351 0,0028 0 751 2,8756 0,00819 0,0000081 Summa 0,0213 17,7436 0,05364 0,0000648 (Tabel ja tabeliarvutused tehtud MS Excelis) A= x 2 * y - x * y * x n x 2 - ( x ) 2 n x * y - x * y B= n x 2 - ( x ) 2 A = 8,205 B = -1865,6 Aine aurustumissoojus: H aur B =- H aur = -B * 2,3R = -(-1865,6 * 2,3 * 8,314) = 35674 J = 35,67 kJ 2,3R Keemistemperatuur normaalrõhul: B B ( -1865,6) log P = A + T = = = 350,05 K = 80,05 C T log P - A log(751) - 8,205 Troutoni konstant: H aur 35,67 *10 3 J *K S = = = 101,91 Tn ,, r . 350,05 mol Graafikud
Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul.Millal toimub aurumine? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. Mis on aur ja mis on gaas? Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise temperatuuri ületamisel pole võimalik gaasi kokku surudes enam vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja teda on raske kokku suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda.Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide
Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui
vedelik ümbritsevalt ruumilt pidevalt soojushulga. *Aurumiseks kuluv soojushulk läheb mol.pot.energia suurendamiseks. Kondenseerumisel mol.pot.energia väheneb. *Aurustumisea kondenseerumisel eralduv soojushulk sõltub: 1)Massist(aurustunud aine massist) võrdeliselt. 2)Ainest võrdeteguri L kaudu. Q=L * m =>L=Q/m Aurustumissoojus näitab soojushulka, mis kulub 1kg antud aine aurustamisel. *Õhuniiskus on tingitud sellest, et õhus on alati veeauru. Suurusjärk ~10 g/m(3). ...Küllastunud aur maksimaalse osatihedusega aur antud temperatuuril. Küllastunud auru tihedus sõltub temp.st. KEEMINE ...on aurustumine kogu vedeliku ulatuses,(aurumullide kiire teke, kasv ja tõus vedeliku pinnale). Vedelikus on tavaliselt lahustunud õhku, selles küllastunud aur, temp. Kasvades auru rõhk mullides suureneb. *Sõltub 1) Välisrõhust (vesi lk44 3.7). Normaalrõhk p=100KP=100000P= 760g/Hg N. konserveerimine(autovlaav), kiirkeedupott. Jon. 3.8
Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui
10 m/s(ruudus) , - vedeliku tihedus (kg/m (kuubis) ) Keemine- Keemisel toimub aurustamine, kogu vedeliku ulatuses. Vedeliku sees tekivad auru mullid, need paisuvad, kerkivad pinnale ja lõhkevad. Vedelik hakkab keema temperatuuril, mil auru rõhk mullides võrdub välisrõhuga. Seega keemistemperatuur sõltub välisest õhurõhust. Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem temperatuur. Küllastunud aur- Suletud anumas tekib korgi alla aur, kuid õige pea tekib olukord, kus vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma vedelikku. Tekib tasakaal aurumise ja kondenseerumise vahepeal. Sellist oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunud auruks. Õhu niisukus-Looduslikus õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhu niiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil 1) Absoluutne niiskus näitab 1m (kuubis) sisalduvat veeauru grammides
18. Tahkumine- faasisiire, vedel läheb tahkeks aineks 19. Sulamissoojus- kui palju soojust tuleb anda, et sulatada 1kg ainet 20. Aurumine- faasisiire, kus vedel läheb gaasiks 21. Kondenseerumine- faasisiire, gaasist vedelaks 22. Auramissoojus- kui palju soojust tuleb anda, et aurustada 1kg ainet 23. Soojushulk (aurumine): Q=L*m / L-aurumissoojus ja mass 24. Kriitiline temp.- temperatuur millest kõrval enam gaas vedelaks ei muutu 25. Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus aurumine ja kondens. on tasakaalus 26. Absoluutne niiskus- ühes m3 õhus sisalduv veeauru mass 27. Suhteline niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja sama temp. õhu küllastunud veeauru rõhu suhe 28. Kastepunkt- temp. mille juures õhu niiskus jõuab 100%ni 29. Kaste- maapinna temp. langeb öösel alla ja kastepuntki temperatuuri, seejärel hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma 30. Pilved- tõusvad õhuvoolud jõuavad kõrgusele, kus kerkiva õhu temp. langeb
ringiajamiseks. Soojusmasinad on meie ühiskonnas väga tähtsal kohal. Aja möödudes on see tähtsus aga veelgi kasvanud. Tänapäeval on raske ette kujutada elu ilma soojusmasinateta. Soojusmasinad 18. saj. lõpus, kui arenev tööstus hakkas nõudma suurel hulgal mehaanilist energiat, leiutati paljudes vee- ja tuuleenergiat mitte omavates kohtades auru jõul töötavaid seadmeid. Need nn. atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske 3 kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist. Probleemi lahendas James Watt 1788. aastal, leiutades tänaseni kasutusel oleva aurumasina. Soojusmasin =
Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut:paur = f (t)jaln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool, b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades); 3) Arvutatakse aine aurustumissoojus, arvestades, et sirge tõus B graafikul ln (p aur) = f(1/T) H aur B R ja graafikul log(paur) = f(1/T) H aur B 2,303R 4) Arvutatakse saadud sirge võrrandist ln p = A + B*1/T aine keemistemperatuur T0 normaalrõhul (p0 = 760 mm Hg); 5) Arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril T0, K: H aur S 0
süsteemi energiat kasutada. Kui S on maksimaalne, siis siseenergiat ei saa kasutada, kui S on minimaalne, siis gaas võib teha tööd. Entroopia muutus leitakse valemiga: S=Q / T. Soojusmasinad-muudavad siseenergiat mehaaniliseks tööks. Põhilised soojusmasinad: aurumasinad,auruturbii-nid, bensiinimootorid, diiselmootorid, reaktiivmootorid, soojuspumbad, kül- mutusseadmed. Põhiosad: 1)soojendi 2)jahuti 3)töötav keha (gaas,aur). Carnot- soojusmasinate teooria looja, kes tõestas, et maksimaalne kasutegurmax= T1-T2/ T1x 100%, kus T1- soojendi ja T2- jahuti temperatuur (K). Töö valem- Kui gaas tõukab kolbi pindalaga S teepikuuse s võrra, siis tehtud töö A=Fs. Kuid jõud= rõhkpindala ehk F= pS. Saame A= pSs. Kuid Ss=V (ruumala juurdekasv). Seega A= pV. Seega gaas või aur teeb seda rohkem tööd, mida suurem on rõhk ja mida rohkem gaas või aur paisub. Soojushulkade valemid 1)Keha
Katlad on elektri, auru või gaasiga töötavad. Auruga köetavaid katlaid kasutatakse ennekõike haiglates. Kütmisviisist sõltumata toimub kõikide katelde kuumenemine auru mõjul. Katla alaosas on aurumoodustaja, milles vesi aurustatakse. Erinevaid kihte on uuematel kateldel kolm. Välimine kiht, mille all võib olla õhuruum või isolatsioon, hoiab katla välispinna temperatuuri madalana. Kahe sisemise kihi vahele tõuseb aur, mis kuumutab katla sisu. Võimsust reguleeritakse relee abil. Võimaliku ülerõhu vältimiseks on seadmel avariiventiil. Veetaseme kõrguse kontrollimiseks avatakse kontrollkraan. Osadel katlamudelitel lisatakse aurumoodustajasse vett ainult kord aastas. Signaallamp süttib, kui vett on aurumoodustajas liiga vähe. Kui rõhk katlas tõuseb üle 100 kPa, siis katla võimsus väheneb automaatselt. Nii avariiventiil ei avane ja vett kulub vähem.
6,80 6,60 f(x) = -3 737,3572x + 17,2026 6,40 6,20 6,00 5,80 lnPaur 5,60 5,40 5,20 5,00 4,80 4,60 0,0028 0,0029 0,0030 0,0031 0,0032 0,0033 1/T K-1 H aur ln p = A + B/T B=- H_aur=-BR , kuna oli kasutatud ln 2,3 R A= 17,2026 B= -3737,3572 Haur= 31072,4 J/mol = 31,1 kJ/mol Tn.r.= 353,6 K S= 87,8730 JK-1mol-1 TUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL h, mm Hg Paur =P-h ln paur 645 118 4,77
AURUMASIN Andri Põldsepp AT-14 Valgamaa Kutseõppekeskus AURUMASIN • Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. • Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. • Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. • Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast
Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse. Härmatumine – Üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon – Faasisiirde(id), mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuur – Suvalise faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuri mingi väärtus. Kolmikpunkt – Kindla rõhu väärtused, kus 3 faasi on tasakaalus. Aur- Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas – Kui (T > Tkr) nimetame gaasilist faasi (gaasiks). Küllastunud aur – aur (auru konstrentatsioon) antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemistemperatuur – Väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Kriitiline temperatuur – Temperatuur, mille kõrgemal väärtusel ei ole võimalik enam gaasi vedelikuks muuta. Keemissoojus – Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril.
Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem),
aurustamiseks teatud temperatuuril. Teatued temperatuuril tähendab seda, et mida kõrgem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on aurustumissoojus, seda vähem tuleb juurde anda energiat. Valemid: Q=ml L= Q:m Vedeliku aurustamiseks vajalik soojushulk on arvuliselt võrdne vedeliku massi m ja aurustumissoojuse L korrutisega. Kondenseerumiseks nim gaasilise faasi muutumist vedelaks faasiks ehk osakeste tagasitulekut vedelikku. a) mitteküllastunud aur(uga) on tegemist vedeliku aurumisel vabalt pinnalt, mis tähendab, et teatud aja jooksul vedelikust lahkub rohkem osakesi, kui sama aja jooksul vedelikku naaseb. b) küllastunud aur ( umine) tekib suletud ruumis, kus algul on vedeliku kohal mitteküllastunud aur, kuid aurumise jätkumisel vedelikust osakeste lahkumisega vedeliku tihedus väheneb, auru tihedus aga suureneb ning saabub olukord, kus sama aja jooksul vedelikust lahkub ja naaseb sama arv osakesi.
Vedelik Vedelas olekus olev aine. Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega. Absoluutne niiskus Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus Veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt Temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. Hügromeeter Mõõteriist, millega mõõdetakse õhuniiskust. Märgamine Nähtus, kus vedelik mööda tahket pinda laiali valgub.
hapnikuga, tekib elavhõbe(II)oksiid Hg + O2 HgO Ühendid Oksiidid HgO, Hg2O Kloriidid HgCl2, Hg2Cl2 (kalomel) Sulfiidid HgS (kinover) Jodiidid HgI2, Hg2I2 Bromiidid HgBr2, Hg2Br2 Fluoriidid Hg2F, Hg2F2 Amalgaam Na(Hg), HgCl2 Metüülelavhõbe [CH3Hg]+ Kasutamine Termomeetrid, baromeetrid, manomeetrid jne. Elavhõbelamp Hambaplommid Kosmeetika Füsioloogiline toime Mürgistuse sümptomid Poolestusaeg 3 aastat Nõrkus Aur on ohtikkum kui Valu neelamisel vedelik Metallimaitse suus 0,4 mg = mürgistus Süljeeritus 150-300 mg = surm Iiveldus ja oksendamine Palavik 38-40° Huvitavat Vedel elavhõbe ei ole nii mürgine, nagu elavhõbeda aur Elavhõbe on esimene ülijuht
Aurumasin Juba sajandeid tagasi märkasid inimesed auru väljumist anumast. Nutikamad hakkasid mõtlema selle üle, kuidas seda ära kasutada. 18. saj. Lõpus, kui arenev tööstus hakkas nõudma suurel hulgal mehaanilist energiat, leiutati paljudes vee- ja tuuleenergiat mitte omavates kohtades auru jõul töötavaid seadmeid. Need niinimetatud atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist. 1698. aastal konstrueeris Suurbritannias T. Savery kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva, kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. 1705 ehitas T. Newcomen veepumba käitamiseks
aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub silindri teise otsa tagasi.Pidevalt edasi-tagasi liikuv kolb paneb väntmehhanismi kaudu pöörlema võlli ja liikumist ühtlustava raske hooratta.Selline jõumasin on universaalne,sest teda saab üles seada ükskõik kus ja pöördliikumine sobib hästi töömasinate käitamiseks. Aurumasinast
Suurematel ahjudel on see tavaliselt suurem kui väiksematel. Enamikel ahjudel on aegrelee, millel on võimalik seada küpsemisaeg. Valitud aja lõppedes antakse signaaliga märku ning ahju kütmine katkeb. Uutes konvektsioonahjudes on harilikult ka niisutusprogramm, kuna ringlev õhk kuivatab toiduaineid. Niisutus võib olla lihtsalt veevõrguliides, nii et vett pritsitakse kuumadele kütteelementidele. Niisutuseks kasutatakse ka erilist aurumoodustajat, millelt aur juhitakse ahjukambrisse. Üleliigne aur eemaldatakse ahjukambrist aurueemaldusluugi kaudu. Niisutust reguleeritakse käsitsi või automaatselt. Automaatsel juhtimisel saab valida vee hulka ja niisutuse tihedust. Enamike ahjude ustele on paigutatud lüliti, mis peatab ventilatsiooni ahju ukse avanedes. Küpsetusvormid asetatakse siinidele, mis on tihedalt ahju seintel, eraldi täitekassetina või kärus. Materjalid Ahjude tavalisem valmistusmaterjal on roostevaba teras
lupjamist. Lehtmetsad Suvi soe, talv Tasakaalustatud 1m 0; A; (E); B; Leostumine Tunduvalt Pruunmullad(soe mereline pehme, C viljakamad, parasvööde) sad=aur sobib Rohtlad Sad=aur, Tasakaalustatud Üle 1m 0; A; B; C Kamardumine MAAILMA mustmullad(soemandriline suvi soe, talv VILJAKAM parasvööde)(stepp, preeria, jahe AD
Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 8-25; teiste vedelike korral (nende väiksema auramissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 8, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm
Seejärel lü et vedelik hakkaks keema u 10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. Vedeliku keemise intensiivsust regul Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Ve teiste vedelike korral (nende väiksema aurumissoojuse tõttu) veid suurem. Kui tilkade arv on alla 8 keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liig paiskub vastu termomeetri pesa 3. Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutis ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pe termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga saavutatud rõhul. Edasi keeratakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võ küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja tem määratakse vedeliku keemistemperatuur 10-20 erineval rõhul
annaabi.ee 
