4. Ülijuhtivus kui teatul K kraadil olev aine eritakistus langeb järsult nullini. Ülijuhtivas olekus aine on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik ainult allpool kriitilist Temperatuuri Tk Kõrgtemperatuurilised ülijuhid on ained, mille ülijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kõrgem, kui 25K. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse toimub alati ühel ja kindlal ja ainult sellele ainele omasele kriitilisel temperatuuril Tk. 5. Elektrivoolu töö: A = I*U*t A = Ameh + Q A = I2*R*t U2 A= t R 6. Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tehakse elektrivälja poolt tööd ajaühikus. A U2 N = N = U*I N= t R 1J 1V 1W = 1W = 1V*1A 1W = 1s 1 7
4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks Kui vooluga juhe liigub elektromagnetilise jõu mõjul magnetväljas, toimub elektrienergia muundumine mehaaniliseks energiaks. Juhtmele mõjub jõud F =B I l , mille suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui see jõud on suurem hõõrdejõust, hakkab juhe jõu suunas liikuma. Kui juhe liigub jõujoontega risttasapinnas kaugusele b, siis tehakse elektrienergia arvel mehaaniline töö Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4
4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks Kui vooluga juhe liigub elektromagnetilise jõu mõjul magnetväljas, toimub elektrienergia muundumine mehaaniliseks energiaks. Juhtmele mõjub jõud F =B I l , mille suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui see jõud on suurem hõõrdejõust, hakkab juhe jõu suunas liikuma. Kui juhe liigub jõujoontega risttasapinnas kaugusele b, siis tehakse elektrienergia arvel mehaaniline töö Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4
4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks Kui vooluga juhe liigub elektromagnetilise jõu mõjul magnetväljas, toimub elektrienergia muundumine mehaaniliseks energiaks. Juhtmele mõjub jõud F =B I l , mille suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui see jõud on suurem hõõrdejõust, hakkab juhe jõu suunas liikuma. Kui juhe liigub jõujoontega risttasapinnas kaugusele b, siis tehakse elektrienergia arvel mehaaniline töö Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4
annaabi.ee 
