Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Homogeenne väli - elektriväli mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged Väljavektor väljatugevuse näitaja Mähis - mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum. 8. Kuidas on seotud elektriväli ja magnetväli? Elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Magnetväli on elektrivälja pöördväärtus. 9.Kus kohas kasutatakse a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx'i generaatorid b)püsimagneteid kõlarid, alalisvoolumootorid
Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis. Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine (valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polariseerimata ehk "loomulik" valgus. Väljavektor on laine liikumissuunaga ristuvas tasandis, eelissuund aga puudub (kõik suunad on võrdselt esindatud). Täielikult e. lineaarselt polariseeritud valgus. Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse.
Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis. Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine (valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polariseerimata ehk "loomulik" valgus. Väljavektor on laine liikumissuunaga ristuvas tasandis, eelissuund aga puudub (kõik suunad on võrdselt esindatud). Täielikult e. lineaarselt polariseeritud valgus. Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse.
Punktlaengu Q väljatugevuse valemi E= k Q /r2 analoogiks on valem g = G M /r2 (M Maa mass). Superpositsiooni printsiip (liitumise põhimõte): kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektoreid liita. Superpositsiooni prontsiip tuleneb välja omadusest mitte segada teist välja (väljaosakesel ei ole vajadust personaalse ruumi järele). Välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on väljavektor selle joone puutuja sihiline. Jõujoone suund ühtib väljavektori suunaga. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis (F0) suurem jõust antud aines (F). = F0 /F, seega F = F0 / . Elektrinihe D iseloomustab keskkonnast sõltumatult keha võimet tekitada elektrivälja (nihutada teisi laetud kehi)
Punktlaengu Q väljatugevuse valemi E= k Q /r2 analoogiks on valem g = G M /r2 (M Maa mass). Superpositsiooni printsiip (liitumise põhimõte): kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektoreid liita. Superpositsiooni prontsiip tuleneb välja omadusest mitte segada teist välja (väljaosakesel ei ole vajadust personaalse ruumi järele). Välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on väljavektor selle joone puutuja sihiline. Jõujoone suund ühtib väljavektori suunaga. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis (F0) suurem jõust antud aines (F). = F0 /F, seega F = F0 / . Elektrinihe D iseloomustab keskkonnast sõltumatult keha võimet tekitada elektrivälja (nihutada teisi laetud kehi)
Punktlaengu Q väljatugevuse valemi E= k Q /r2 analoogiks on valem g = G M /r2 (M Maa mass). Superpositsiooni printsiip (liitumise põhimõte): kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektoreid liita. Superpositsiooni prontsiip tuleneb välja omadusest mitte segada teist välja (väljaosakesel ei ole vajadust personaalse ruumi järele). Välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on väljavektor selle joone puutuja sihiline. Jõujoone suund ühtib väljavektori suunaga. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. 15 Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis (F0) suurem jõust antud aines (F). = F0 /F, seega F = F0 / . Elektrinihe D iseloomustab keskkonnast sõltumatult keha võimet tekitada elektrivälja (nihutada teisi laetud kehi)
keerulise geomeetriaga. Kuna elektrijõud on konservatiivsed, kehtivad järgmised matemaatilised seosed: 58 Välja graafiline kujutamine. Jõuväljade - nende hulgas ka elektrivälja "ülesjoonistamiseks" kasutatakse jõujooni ning samapotentsiaalipindu (nimetatakse ka ekvipotentsiaalipindadeks). Jõujoon on kõver, mis on kõigis punktides paralleelne väljavektoriga. (Ehk: väljavektor on alati mingi jõujoone puutujaks.) Kuna pidevas väljas paiknevad jõujooned lõpmata tihedalt (iga ruumipunkti läbib mingi jõujoon), pole kõiki neid võimalik joonisele kanda. Kokkuleppeliselt joonestatakse jõujooned nii, et nende tihedus oleks võrdeline väljatugevusega antud ruumiosas. Samapotentsiaalipind on kinnine pind, mis ühendab sama potentsiaaliga väljapunkte. Ka samapotentsiaalipinnad paiknevad lõpmata tihedalt (igal väljapunktil on mingi potentsiaal)
avarii, 75 prognoosiv, 162 blokeerimine, 77 sõltumatu, 97 diagramm ühildatud, 98 aja, 92 üldine mitteühildatud, 99 talitlus, 92 üldine ühildatud, 98 diferentsiaator, 147 väljaorienteeritud, FOC, 179 diood väljavektor, 134 vabavoolu tagasitoite, 24 vektor, 179 drossel voolu-sageduse, CFC, 174 silu, 63 kaitsekate, 59 elektriajam, 9 kandevsuhte muutmine, 129 elektriajamid, 7 kaod elektrienergia rekuperatsioon, 82 tühijooksu, 166 elektriskeemid, 14 karakteristik
annaabi.ee 
