valduseks. 1860ndatel aastatel saadeti ~22000 kurjategijat ja poliitilist vangi Uus- Kalidooniasse. · Ametlikuks riigikeeleks on prantsuse keel. Tänapäeval räägitakse prantsuse keelt isegi väiksemates külades. 2009 aastal läbiviidud uurigu järgi 97,3% elanikkonnast oskab rääkida, lugeda ja kirjutada prantsuse keeles. Valdavalt valitseb euroopa kultuur. Pindala: 18 575,5 km² Elanikke: 245 600 (2009) Keskus: Nouméa · Wallise ja Futuna ühisala -- Territoire des îles Wallis-et-Futuna · Pindala: 264 km² · Elanikke: 12 197 (2013)[1] · Rahvastikutihedus: 46,2 in/km² · Keskus: Mata-Utu · Ehki riigikeeleks on prantsuse keel, kasutatakse seda üsna vähe. Alla 10% Rahaühikuna käibib CFP frank (XPF). Prantsuse frank oli Prantsusmaa valuuta alates 1795. aastast kuni euro kasutuselevõtuni aastal 1999 (sularahana 2002). · http://www.mapsofworld.com/australia-and- oceania/facts.html
Meremaa, Palau, Paapua Uus-Guinea, kogu regiooni lääne osa; taoism, see arv jaguneb kakao. metsa- ja ja laiali Samoa, Saalomoni saared, Tonga, Saalomoni saared ja konfutsianism umbes 30000 saare Loomakasvatus: Uus- puidutööstu paisatud ning Tuvalu, Vanuatu, Wallis ja Futuna Austraalia. vahel. Asustus on Meremaal lamba- ja s vaene. saartel hõre. veisekasvatus.
Number of baptized Nation Catholics Catholics Vatican City 850 100.00% San Marino 24,714 99.83 Saint Pierre and Miquelon 6,000 99.36 Wallis and Futuna Islands 15,000 99.02 Italy 55,599,000 97.20 Cape Verde 390,000 96.00 Poland 36,835,000 95.40 3 Mexico 86,305,000 95.30
Prantsusmaal leiduvad loodusvarad: Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, potas, päevakivi, fluor, kips, puit, kala. Administratiivne jaotus: Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub talle 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 327 ringkonda, 3828 kantonit ja 36561 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2,18 mln (1998), koos eeslinnadega 9,6 mln elanikku. Suuremad linnad: Lille 1,3 mln, Lyon 1,28 mln, Marseille 1,23 mln ( kõik koos eeslinnadega). Elanikkond: Prantsusmaal elas 29.12.99.a. seisuga 60,186 mln inimest (koos meretaguste
operetti Claude Debussy (1862-1918) ning Maurice Ravel (1875-1937) on impressionismi esindajad muusikas Prantsusmaale kuuluvad 4 meretagust departemangu: · Guadeloupe Kariibi meres · Martinique Kariibi meres · Guajaana Lõuna-Ameerika kirdeosas · Reunion saar India ookeanis Maskareeni saarestikus 4 meretagust territooriumi: · Uus-Kaledoonia saar Vaikses okeaanis Austraaliast idas · Wallis ja Futuna saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus · Prantsuse Polüneesia Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared Loodus 50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud: · Põhja-Prantsusmaa madalik, Loire madalik, Akvitaania madalik, Languedoci madalik · mägesid: Prantsuse Keskmassiiv, Vogeesid, Ardennid, Püreneed ja Alpid · Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m Kliima · suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima
4 Prantsusmaa lipp NATO lipp 5 Administratiivne jaotus Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint- Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 329 ringkonda, 3876 kantonit ja 36 565 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2 142 800 elanikku. Suuremad linnad Lille, Lyon, Marseille. 6 Elanikkond Prantsusmaal elab 2005. aastal 60,6 mln inimest. 1999.a. rahvaloenduse andmetel
Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus- Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. (Lisad joon. 1) 2.2. Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, paikneb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub nõo keskel. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid
· British Guyana · Jersey · Ukraine · British Virgin · Kazakhstan · United Islands · Kiribati Kingdom & · Brunei · Korea Northern · Bulgaria (Republic of) Ireland · Comoros · Latvia · United States · Islands · Lesotho of America · Cook Islands · Liberia · Venezuela · Croatia · Liechtenstein · Wallis & Futuna · Cyprus · Lithuania · Yugoslavia · Czech · Luxemburg Republic · Macao · Denmark · Macedonia · Djibouti · Malawi · Dominica · Malta · Ecuador · Marshall · El Salvador Islands · Estonia · Mauritius HOW TO START BUSINESS IN GEORGIA - 15 Useful Appendix #10 Contact Information
North America Montserrat Sweden North America Anguilla Switzerland Oceania Australia Syria Oceania French Polynesia Zambia Oceania New Zealand Zimbabwe Oceania Papua New Guinea Taiwan Oceania Fiji Tajikistan Oceania New Caledonia Tanzania Oceania Solomon Islands Thailand Oceania Marshall Islands Timor-Leste Oceania Wallis and Futuna Togo Oceania Samoa Trinidad and Tobago Oceania Vanuatu Tunisia South America Brazil Turkey South America Argentina Turks and Caicos South America Colombia UAE South America Peru Uganda South America Chile UK South America Ecuador Ukraine South America Bolivia Uruguay South America Venezuela USA
Pt., cape 77 18' OO'N 104'OOW Umea, Sweden 84 63'SO'N 20' 15'[ wallachre. region, 85 'S ' OO'N 2" 00'[ Yorkton, Canada , 74 SI'1 2'N 102' 2n state, Austl 102 32' 00'5 135'00' [ Teles Pues, Me r 79 10'00' 5 S6' OOW Umtata, S Afrrca 90 31'33'5 28"2'[ Wallis and Futuna, Yucatan, state, Mex , 76 21' OO' N 89' 00'/ South Bend, IN 51 41°41'N 86'I SW Temuco, Ch!le 78 38'44 '5 72'36W Ungava Bay, bay 75 S9' OO'N 69'OOW dependency, Fr 102 13'0 0'5 176' 00W YucatanChannel, strait 77 22' OO'N 86'1:0' South Carolina, state, U
prefektuuriks (préfecture). Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur (sous-préfecture), milleks ei saa olla prefektuur ise. Peale ülemeredepartemangude on veel järgmised ülemere territooriumid (Territoires d'Outre-Mer), millest igaüks oma statuudi kohaselt on vastavalt: Prantsuse Polüneesia (Territoire françois d'outre-mer) ; Uus-Kaledoonia (entité territoriale); Wallis ja Futuna (Territoire françois d'outre-mer) Konstitutsiooniline alus Vastavalt konstitutsioonile on Prantsuse Vabariigi territoriaalsed võimuorganid järgmised: kommuunid, departemangud ja meretagused territooriumid. Muud territoriaalsed võimuorganid luuakse seadusega. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu seadusega ettenähtud tingimustel. Prantsuse konstitutsioon sätestab, et vabariigi meretagustel territooriumidel on spetsiifiline
annaabi.ee 
