Euroopa 225 (3%) Genealoogiline o Keelte sugulus ja põlvnemissuhted o Keelepuud o Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. Tüpoloogiline o Keelte liigitus struktuuri järgi: o analüütilised ehk isoleerivad keeled o aglutineerivad ehk afiksaalkeeled o flektiivsed ehk fusioonikeeled o polüsünteetilised keeled Keelte päritolu teooriad o "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised (sarnased erinevate häältega) o "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused o "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused (tegevustele abiks) o "la-la" teooria: kõne algus on laul o keele zestilise päritolu teooria Keele kontaktid o Keelekontakti koht: kakskeelne inimene
• Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine • Genealoogiline- päritolu järgi • Tüpoloogiline- keelte sugulus on tähtsusetu • Areaalne - piirkondlik • Sotsiolingvistiline- kõnelejate arvu järgi Tüpoloogiline liigitus Keelte liigitus struktuuri järgi: • analüütilised ehk isoleerivad keeled • aglutineerivad ehk afiksaalkeeled • flektiivsed ehk fusioonikeeled • polüsünteetilised keeled Analüütiline ehk isoleeriv keel vietnami (austroaasia keeled) • Tôi àn cam. Mina sõin/söön apelsine. • Ho cho tôi sách. Nad andsid/annavad minule raamatuid. • Tôi làm hai tôi. Tegin/teen endale haiget. • làng tôi minu küla Afiksaal- ehk aglutineeriv keel kirundi keel (nigeri-kongo kk) Yabiguriye abãna. Y- a- bi- gur- i- ye
2) Tüpoloogiline liigitus keele liigitus struktuuri järgi: analüütilised ehk isoleerivad keeled(sõnad ei muutu, lausestruktuuri ülesehitus sõnade järjekorra abil), aglutineerivad ehk afiksaalkeeled(palju käände ja pöördelõppe ehk grammatilisi morfeeme, mis liidetakse sõna tüvele, nt poistelegi), flektiivsed ehk fusioonikeeled(ühte morfeemi koondatud palju tähendusi, sõnad küll muutuvad aga sõnalõppe eristada raske), polüsünteetilised keeled(liitub palju erinevaid morfeeme väga pikaks sõnaks) Analüütiline ehk isoleeriv keel: nt vietnami(austroaasia keeled), analüütiline tähendab et pannakse sõnadest kokku( nt laua peal, mitte laual), Afiksaal ehk aglutineeruv keel: kirundi keel(nigeri-kongo keelkond), kasutatakse glossimist, tüvele liidetakse
Keelte liigitamine • Genealoogiline- jagab keeled sugulus ja põlvnemissuhete alusel • Tüpoloogiline-jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi • Areaalne-jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldatakse • Sotsiolingvistiline-keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas Tüpoloogiline liigitus • Keelte liigitus struktuuri järgi: – analüütilised ehk isoleerivad keeled – aglutineerivad ehk afiksaalkeeled – flektiivsed ehk fusioonikeeled – polüsünteetilised keeled Keelekontaktid • Keelekontakti koht: kakskeelne inimene • Substraat on kontaktis olnud keel(t)est jäänud keelelised mõjud. • Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja
meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. • Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel • Tüpoloogiline • Keelte liigitus struktuuri järgi: • analüütilised ehk isoleerivad keeled • aglutineerivad ehk afiksaalkeeled • flektiivsed ehk fusioonikeeled • polüsünteetilised keeled • Areaalne • Keeleliidud Sprachbund • Nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm), • Sotsiolingvistiline • lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiiži järgi jms..
Semantiliselt komplekssete, kuid vormiliselt jagamatute morfide kohta kasutatakse sageli terminit portmanteau-morf ehk kohvermorf. Kohvermorfides esinevaid iseseisva semantilise funktsiooniga variante on kirjeldatud ka morfoloogiliste protsessidena. Nähtavad morfid ei ole seega sisutasandi üksustega alati üksüheses suhtes. Kohvermorfid on lõppudena eriti tavalised sellistes keeltes, millel on palju muutenähtusi fusioonikeeled. Järjestikkusel põhinev morfoloogiline määratlemine ei sobi hästi diskreetsete ehk katkeliste juhtude kirjeldamiseks, sest kõik kokkukuuluvad elemendid (foneemid, tähed) ei pruugigi järjestikku esineda. Näiteks iseloomustavad sellised nähtused mitmete semiidi keelte, araabia keele ja heebrea keele muutesüsteemi. Nende keelte põhitüved koosnevad sageli kolmest konsonandist radikaalist. Sõnavormid tekivad, kui radikaalide vahele paigutuvad vokaalid
keerukaid kongruentsisüsteeme. 17. Fusiooni indeks arvutatakse kokku sõnade hulgas olevad eristatav morfeemid. Kui eristatavaid morfeeme on vähem kui tähendusi, on fusiivne keel. Võib nimetada ka keeletüüpide kontiinuumiks, mille üks ots on ideaalses aglutineerivas keeletüübis ja teine ideaalses fusioonikeeles. Keeled on aglutineerivad siis, kui esinevad morfeemid, on lihtsasti määratletavad. Vastand: keel on fusioonikeel, kui morfeemipiire on raske määratleda, kuid fusioonikeeled kasutavad nt abisõnu. Absoluutset fusiooni ja aglutineerivat keelt pole olemas. Sel juhul oleksid kõik keele morfeemid supletiivsed (nende vahel puuduks vormiline sarnasus ja neid seoks teistega ainult tähendus). 18. Peasõna ja laiendi markeerimine Morfoloogilised ühendused moodustajate vahel. Miks neid on vaja siduda omavahel? Kui laiendi morfoloogiline markeerimine on määratletud peasõna poolt, kuid ta ei mõjuta peasõna semantilisi ja grammatilisi tunnuseid, siis
Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur. Argivestluse puhul on inimesed üksteisega võrdsed, institutsionaalse vestluse puhul on osalejatel teatud vorm ees, kuidas on vaja suhelda. Kvantitatiivne sotsiolingvistika 13. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia) Morfoloogiline : See on see, mille Humboldt välja pakkus (isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusioonikeeled ja polüsünteetilised). Struktuuri järgi tüüpidesse jagamine. Keelte tüpoloogiline liigitus 1. isoleeriv (puudub morfoloogia) nt, vietnami keel, millel on grammatilised lõpud puudu 2. aglutineeriv (grammatilised lõpud liidetud sõnadele) nt, türgi keel 3. flekteeriv (sõnatüvi muutub) nt, rootsi keel 4. polüsünteetiline-inkorporeeriv ( tüved koonduvad pikkadesse sõnadesse) 14. Psühholingvistika. Keele omandamine.
morfianalüüs. 20. Aglutinatsioon ja fusioon. Aglutinatiivsed sõnavormid - sõnalõppe või muid vorme lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduse ebamäärastumise ja häälikuvariatsioonide tekkimiseta. Aglutinatsioon - iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaakujul. Fusioon - kaks või rohkem tähendusüksust on üksteisse sulandunud nii, et nende vorme ei saa üksteisest eraldada. Fusioonikeeled - keeled, kus on palju muutenähtusi ja eriti tavalised on kohvermorfid (semantiliselt kompleksne kuid vormiliselt jagamatu morf). Kõik kokku kuuluvad elemendid ei pruugi järjestikku esineda. Nt osade keelte põhitüved koosnevad kolmest konsonandist e radikaalist. Sõnavormid tekivad, kui radikaalide vahele paigutuvad vokaalid. Jäänukmorf - üldjuhul esinev vaid kindlas seoses ega saa esineda iseseisvana teistes seostes. (nt uhi-, võhi-, jne)
annaabi.ee 
