Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
-21. sajandi ajavahemikku, kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olevat osutunud probleemiks kuna Aalto pakutud õhukest seinakonstruktsiooni Eestis teha ei osatud, seinad ehitati mitte 45 cm vaid 65 cm pakused ning mõõdeti sissepoole, mille tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära.
LC15 - Table De Conférence (1958) Funktsionalism Eestis • Eestisse jõudis funktsionalism 1920ndate lõpuks • Eriti innukalt võtsid meie arhitektid omaks “valge villa” perioodi • Kuna puudus oma linnaarhitektuuri traditsioon, võeti julgelt kõike “väljast” tulevat omaks • Levis suhtumine: moodsat vormi on vaja selleks, et väljendada oma kaasaegset eluhoiakut ning mitte samastuda “maitsetu saksluse” ega “lameda peeterburglusega” • Funktsionalistlikus stiilis kavandati palju eramuid, koole, aga ka ühiskondlikke hooneid Tuntuimad funktsionalistid • Herbert Johanson • Anton Soans Võtsid omaks le • Olev Siinmaa corbusieriliku- arhitektuuri, kuid lisasid • Edgar Johan Kuusik siiski omalt poolt dekoratiivseid vorme ustele, interjööri jne • Siin tõstatus küsimus: “kas katusega või ilma?” ehk et kas saab üle võtta
7 Professor Tammekannu villa Tartus (1932) Geograafiaprofessor August Tammekannu villa projekteerimise kohta on Aalto fondis lisaks arvukatele joonistele säilinud ka hulk kirjavahetust. Kui 38-aastane August Tammekann oma maja ehitama hakkas, teadsid Tammekannud kindlalt, et see peab tulema niinimetatud ,,uus-asjalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terassiga. Tammekannud tahtsid suhteliselt väikest maja korruse pindala pidi olema umbes 135-140 m2 . Noore perekonna soovid olid väga detailsed. Ruumid jagasid nad korruseti ise ära, koguni tolmulapikapikesed olid tellimuses kirjas, rääkimata uste ja akende kujust. Alumise korruse keskseks ruumiks oli algusest peale avar elutuba suure aknaga aeda.
4. oktoobril 1952 avatud Kohtla-Järve kaevurite kultuurimaja Kohtla-Järve on noor linn (linna staatuse sai 15. VI 1946) ja seetõttu on siin suhteliselt vähe arhitektuuri- ja ehitusmälestisi. Arhitektuuriliselt huvitavaimad hooned asuvad Järve linnaosas: 1920.–30. aastail põlevkivitööstuse töölistele (Hädaküla) ja teenistujatele ehitatud paekivist elamud (Siidisuka) ning ühiskondlikud hooned – 1938 ehitatud õigeusu kirik, 1939 valminud funktsionalistlikus stiilis algkool ja stalinistliku arhitektuuri hulka kuuluv kultuurimaja (valmis 1953). Teise maailmasõja eelne ja järgne linnaplaneerimisstiil erinesid teineteisest oluliselt. Enne ja vahetult pärast sõda järgiti aedlinna põhimõtteid: rühmadena rajatud kuni 2-korruseliste elamute vahelisel alal oli igale korterile ette nähtud aia- või köögiviljamaa. 1950.–60. aastail elamute korruselisus kasvas. Sel ajal rajatud Sotsialistliku
Pseudogooti kirik. 3-4 ühelöövilist kodakirikut nt. Põlva, Puhja, ehitatud 15.-16.saj vahetusel ilmselt sama meistri poolt. Jõhvi kindluskirik- Eesti suurim ühelööviline maakirik. Oli palju kloostreid, suletud enamasti reformatsiooni järel 16.saj., ehitatud ümber, lammutatud, hävinesid sõdades. Oli kuni 40. Pirita klooster- võib-olla Eesti ala suurim, pole restaureeritud, ei teata täpselt siseruumi, konserveeritud varemetega seisundis, kõrvale uus funktsionalistlikus stiilis kloostrihoone, kes elavad mungad ja preester. Ehitatud 1436, kuulus brigitiinide ordule Padise klooster Harjumaal, enamus säilinud, sai restaureerida, 14.saj. algusest, kuulus tsisterslaste ordule. (vallutati Jüriöö ülestõusul). 4. Gooti kujutav ja tarbekunst Silmapaistvad teosed välismaa meistrite poolt. Niguliste kiriku tiibaltar H. Rode. Keskel puidust ümarskulptuur, ääres maalid. 15. Saj. lõpp. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B
perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta. Tammekannud soovisid maja, mis oleks funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Kõik soovid olid kirjeldatud väga detailselt, millest väljendus ka perekonna selge huvi moderniseerumise vastu. Taheti kõiki uusi, moodsaid vidinaid. Palju detailseid soove muutis Aalto tööd üsna keeruliseks
Joonis 3 sotsiaalsete ja majanduslike küsimustega. Funktsionalismi esteetika leidis esialgu tee ennekõike jõukama keskklassi elamuehitusse. Valged, hästi komponeeritud kuupjad ja ümarad vormid, päikeserõdud ja pergola said uue põlvkonna eesti soost haritlaste, töösturite, ettevõtjate, kõrgemate ametnike ning ka edumeelsemate baltisakslaste ihaldusobjektiks. Ehitatud aastatel 1938-1939 korporatsiooni Ugala funktsionalistlikus stiilis konvendihoonena, mis oli ka esimene ja ainuke toonases Vabariigis spetsiaalselt konvendi vajadusi silmas pidades projekteeritud hoone. Peale II maailmasõda oli Tartu Kunstikooli hoone, praegu tagastatud Ugala vilistlaskogule. Hoone projekteerija-arhitekt Arnold Matteus (1897 1986) oli aastatel 1926 1935 ja 19411944 Tartu linnaarhitekt, aastatel 19441960 linna peaarhitekt. A. Matteus oli ka korporatsiooni Ugala vilistlane.
Suhtekorralduse roll on suurenenud ka väljaspool poliitilisi kampaaniaid 42. Reaalsus ja meedia sisu: kas peegeldus või konstruktsioon? Sageli eeldatakse, et meedia peegeldab proportsionaalselt teatud empiirilist reaalsust ja olema alati õiglane eelistatute ja tõrjutute suhtes. Selline eeldus on aga tihti meedia tegevuse kritiseerimise aluseks, kuna leidub mitmeid põhjuseid, miks meedia sisu ei peegelda reaalsust täpselt (statistiliselt esinduslikul viisil). Funktsionalistlikus meediateoorias, mille järgi meedia üheks funktsiooniks on sotsiaalne kontroll, eeldatakse näiteks, et meedia sisus on ühiskonnas valitsevad sotsiaalsed ja majanduslikud väärtused rohkem esindatud. Me eeldame, et sotsiaalne eliit ja ametivõimud paistavad rohkem välja ja neil on parem juurdepääs meediale. Meedia peegeldab tõepoolest sotsiaalse reaalsuse ebavõrdsust, pöörates rohkem tähelepanu ühiskonna mõjuvõimsatele tegelastele ja maailma mõjukamatele rahvastele
lugeda nagu raamatut. See on sarnane semiootikale. Ka teistusugi metafoore, kuidas kultuuri mõista. NT hermeneutilises lähenemises kasutab nt dialoogi metafoori. See tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub dialoogiliselt. Kui kultuur on tekst või raamat. Dialoogimetafooris on uurija dialoogis selle kultuuriga, mida ta uurib, see on mõlema poolt aktiivne protsess. Ka kasutatakse läbirääkimise metafoori. Räägime oma uurimisobjektiga(e nende inimestega) Kultuurimaterialism See on funktsionalistlikus laadis teooria, üritatakse leida põhjuslike seoseid kultuuri seletamisel. Kuulsaim eestvedaja Malvin Harris(1927-2001). Püüab näidata et mitte alati ideed juhivad kultuuri arengut. Püüab näidata, et paljud kultuurilised arengud ei ole sõltuvuses sellest, mida inimesed mõtlevad. On mitmeid asju, mis on inimese seisukohast paratamatud. Kuulus näide: India Püha lehm. Miks on lehmad pühad Indias? Religioossed tekstid, kus on kirj et ei tohi lehmaliha süüa
Uuritavad on võetud partneriks. See on andnud rahvale rohkem subjektsust, õigusi. Samas arvatakse ka, et dialoogi metafoor alati ei kehti (kas neil pole mingit sõnaõigust, et ütleme nende kohta mida tahame või laseme neil kaasa rääkida). Ka metafoor: läbirääkimise metafoor räägime läbi millisieid teadmisi on nõus andma, mida võib avaldada, kuidas ja kus poliitilisem. Ka uurimine ise on läinud palju poliitilisemaks. Kultuurimaterialism funktsionalistlikus laadis teooria. Marvin Harris (1927-2001) Püütakse näha põhjuslikke seoseid kultuurinähtuste/arengute seletamisel. Mitte alati ei juhi ideed kultuuri arenguid ja muutusi. Kultuurimaterialism püüab näidata, et paljud kultuurilised arengud ei ole sõltuvuses sellest, mida inimesed mõtlevad. On mitmeid asju, mis on inimese seisukohast paratamatud ja vastavalt sellele tuleb kohaneda, mitte lihtsalt sellepärast, et kellegil tuli mõte. Paljalt selle pärast
Aalto kasevineermööbli valmistaja ning turustajana. Teise maailmasõja ajal võttis Alvar Aalto vastu professorikoha Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis USAs ja töötas seal ligi kuus aastat arhitektina. Sellest ajast pärineb tema Baker House MTI ühiselamu Charlesi jõe lähedal ja seda hinnatakse kui lähteallikat, mis määras Aalto järgmise perioodi loomingu Soomes. Selle perioodi ühine joon on seljapööramine sõjaeelsetele valgetele funktsionalistlikus stiilis hoonetele. Sõjajärgses Soomes tunti teravat puudust armatuurterasest ja teistest spetsiifilistest ehitusmaterjalidest ning nii sai telliskivist olude sunnil domineeriv materjal. 50. aastatel kasutabki Aalto küllastunud tooniga punast tellist, vaske ning puidu loomulikku tekstuuri ja see on andnud kriitikutele alust rääkida "punasest perioodist" tema loomingus.
annaabi.ee 
