(lk 90-91, 135-136) Bauhausi rajaja aastal 1919. Mõjutas internatsionaalset stiili: seinad olid pms klaastist. Juugendstiili:geomeetrilised vormid, loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. 11. Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Asjade kuju/ehitus peab olema kooskõlas selle funktsionalismiga. Bauhaus oli funktsionalistlik hoone ja seal õpetati/tegeleti sellega. 12. Mis on kommertsdisain? Millal see tekkis? (vt slaidiprogrammi) 1930. majanduskriisi ajal. Odavamad materjalid, kalli välimusega. 13. Kes oli Mies van der Rohe? (lk 91, 135-136)? Mida tähendab väljend „less is more“? Arhitekt, projekteerinud pilvelõhkujaid. Võimalikult lihtne vorm kõige ilusam. Väheste asjadega teha palju. 14
(Tyler arvas et relikti tunneme ära selle järgi et ta on minevikus omatud mõtte kaotanud. ) Muna ja kana probleem, kumb enne kas funktsioon või vajadus. (Funktsionalism vahetu, ajas toimiv, populaarne.) 5)Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginald Radcliffe-Brown(1881-1955). Ük-s sots grupi vajadused esmased. Institutsioonid töötavad grupi säilimise eesmärgil. (nagu Durkheimgi- indiviid sekundaarne grupi suhtes). Funktsionalismiga kaasnes suur avalik läbimurre välitööde populaarsuses, enne ei võetud neid nii tõsiselt ja ei tehtud nii suures mahus. Psühhoanalüüs, mõjutas oluliselt etnol. ja antropol. arengut. Freud 1856-1939 teadvus ja selle üle kaaluv alateadvus(ihad meist sõltumatud) inimese kaudu tuleks tõlgendada ühiskonda. Toob paralleele vaimuhaigete ja metslaste vahel. Jung-arendab edasi Freudi ideed, et on ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame seletada, miks grupid sarnased. Ajalugu ja
Austria kuulsamaid arhitekte. Olles 19. sajandi lõpul USA-s, sai ta mõjutusi Chicago koolkonnalt. Aastatel 1924–1928 töötas Loos Pariisis. Loos ütles resoluutselt lahti juugendlikust esteetikast ja rajas teed funktsionalismile. Ta teatas, et igasugune ornament on kuritegelik, selle asemel tuleb lähtuda lihtsast geomeetrilisest vormist, mis vastab hoone funktsioonile. Samuti on ta kujundanud interjööre ja tarbeesemeid. Viin oli olnud üks juugendi pealinnadest ja funktsionalismiga harjumine võttis seal aega. Teda peetakse modernistliku arhitektuuri üheks pioneeriks. Loosi esimene suurem töö oli 1899 valminud Café Museum. Aastatel 1909–1911 kerkis Viini kesklinna Looshaus, mille fassaadi täitis ta üleni ornamentidega. Viini elanikud ei olnud valmis modernistliku arhitektuurile linnas, kus oli palju vanu hooneid. Avalik surve sundis Looshausi ehitustöid 1910 katkestama. Kompromissilahendusena nõustus Loos panema akendele lillekastid.
alalhoidliku skulpuuriellu abstraktsed motiivid ja uued materjalid, alumiinimu ja keevitatud raua. 1960. aastate keskel kujunenud rühmituse ANK-64 tegevust võib pidada järgmiseks oluliseks sammuks, milles osalejad kujundasid kõik omapärast käekirja ja loobuti nõukogulikust temaatikast. Neile sai tüüpiliseks isiklike subjektiivsete, fantastiliste maailmade loomine ja esteetiline nõudlikkus. Stalinistlik stiil asendus labastatud funktsionalismiga, millega kaasnesid ühetaolised kastmajad. 1970ndaks aastate alguseks oli Eesti kunst tundmatuseni muutunud. See oli väga pluralistlik. LISAKS: Eesti kunst Tähtis osa Eesti kunstis 20. sajandil oli ANTS LAIKMAA-l. Põhilise kunstilise ettevalmistuse sai ta Düsseldorfi akadeemias. Laikmaa loomingus esineb vaheldumisi portree ja maalikunst. Ants Laikmaa tööd kõnelevad kunstnikuoskus est maksimaalselt kasutada pastellvärvide väljenduslikke võimalusi. KONRAD MÄGI
Täna on jaamahoone eravalduses ja selles tegutseb bussijaam. Muinsuskatsesle on tehtud ettepanek hoone fassaad kaitse alla võtta. [17] Joonis 7.7 Paide jaamahoone 17 NÕUKOGUDE PERIOOD Pärast II Maailmasõda pööras Euroopa tähelepanu eelkõige rekonstrueerimisele ja massehitusele, kuna oli vaja ehitada kiiresti ja palju. Appi võeti raud ja betoon kiirendamaks protsessi. Arhitektuuriliselt võib paralleele tõmmata funktsionalismiga, sest just selletaoliseid võtteid kasutati korterite, ühiskondlike hoonete kui ka tervete elamurajoonide planeerimisel. Nõukogude Liit lähtus samadest printsiipidest, mis jättis Eesti arhitektuurilisse maastikku väga sügava jälje. Ei leidu asulat, kus poleks mitmekorruselisi korterelamuid või põlluääri, kus terendaks vastu endised kolhoosi laudad. Samas leidub meie aukartust tekitavale Lasnamäele koopia ka näiteks Ida- Berliinis, mis
Välitööd tehti vähesel määral, informatsiooni hangiti läbi korrespondentide. Põhiprobleemiks oli andmete kogumise meetod, mis ei võimaldanud tervikpildi moodustamist. Kuni 20ndateni oli põhiprobleemiks see, kuidas koguda andmeid evolutsionist ja difusionism ei suuda sellele vastust anda. Bronislaw Malinowski (1884-1942): Modernse välitöö leiutaja Ei olnud nõus funktsionalisti label'iga, pidas end sotsiaalantropoloogia rajajaks Üks esimesi antropolooge, keda funktsionalismiga seostatakse Malinowksi funktsionalism: Tunneb huvi järgmiste teemade vastu: o Indiviidide tegevused o Sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile o Indiviidide vajaduste rahuldamine sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonide läbi Struktuurfunktsionalism tunneb oluliselt vähem huvi indiviidi vajaduste ja tegevuste vastu ning rohkem indiviidi koha/positsiooni vastu sotsiaalses süsteemis. Malinowski elu:
Kui Nõukogude Liit Tsehhoslovakkia vabadusliikumise maha surus, tähendas see paljude lootuste hääbumist ka Eestis. Kunstnikkond suutis siiski säilitada oma saavutatud vabadused ja kohati neid isegi laiendada. Nooremate kunstnike loomingusse tuli uuesti ümbritsev tegelikkus, mida tajuti ängistavana või veidrana. Skulptuuris olid muutused aeglasemad, sest see kunstiliik on alati rohkem sõltunud ametlikest tellijatest. Arhitektuuris asendus stalinistlik stiil labastatud funktsionalismiga, mis ujutas ka Eesti üle masendavate ühetaoliste kastmajadega. 28) EESTI KUNST 1975-1990 Eesti 1970. aastate maalikunstis kujunes oluliseks hüperrealism. Nagu Läänes, nii oli ka Eestis hüperrealismi üheks allikaks popkunst. Lisaks Lääne hüperrealismiga sarnasele jahedusele ja objektiivsusele oli eesti hüperrealismil ka ühiskonnakriitiline mõõde, sest see suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Sellega erines hüperrealism
Viru hotell selle järgi. Niemeiler elas üle 100 aasta vanaks. Esindab aedlinna ja orgaanilise arhitektuuri suunda. Brasil kerkis dzunglisse uue pealinnana, kuna Sao Paolo ja Rio de Janeiro võitlesid pealinnastaatuse üle. Brasiilias on piisavalt niiskust ja vett aedlinna jaoks. Linnasüdames ongi aedlinn. Hollandis oli rühmitus de Stil. Rietveld - arhitekt, tegutses ka tarbekunstnikuna. Schröederi maja. tool. Nõukogude liidus alustati pärast Stalini surma funktsionalismiga, kuna neoklassitsism oli kallis. Neoklassitsismist loobuti käsu korras. USAs Venturi 1970nendatel aastatel propageeris neoklassitsismi/postmodernismi - tagasipöördumist vanade tuntud arhitektuuristiilide poole, näiteks klassitsism ja barokk. Kuid jäi vaid ajakirjadesse, ise nimetas seda postmodernismiks. Tuntuimaid funktsionalislikke ehitisi - Sidney ooperiteater, projekteeritud Taani arhitekt Hudsoni poolt. Omapäraseks teeb hoone laevapurje taoline katus. Pompidou keskus Pariisis.
Bauhausi saavutuseks on metallist mööbel, kus karkassi moodustamiseks kasutatakse kroomitud terastoru või nelikantrauda. Mööbli valmistamisel tugineti M. Thonet painutatud mööblile (eriti torumööbli puhul) ning De Stijli ja konstruktivistide konstruktiivsetele võtetele. Eriti tuntud on istemööbel – M. Beueri Wasily Kandinsky tool(B3), vetruvad konsooltoolid, Mies van der Rohe Barcelona tool. Bauhausi lauad paistavad silma elegantse viimistletusega. KONSTRUKTIVISM. Funktsionalismiga samaaegselt eksisteeris konstruktivism, milles samuti taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja kandetarindite väljenduslikkust. Konstruktivismi teket seostatakse vene arhitektidega, kelle looming on mõjutanud kogu 20. saj arhitektuuri arengut (M. Ginzburg, vennad Vesninid, K. Melnikov, V. Tatlin, L. Lissitzky). Sisekujundus. Rakendati konstruktivismile omaseid funktsionaalseid lahendusi. Oluliseks said täpsed mõõtmed, vormide tehniline selgus
raamistikus, siis poliitiline integratsioon järgneb peaaegu automaatselt. Sellise integratsiooni arenedes eeldavad neofunktsionalistid lõpp-produktina föderaalriiki või konföderatsiooni. Nii neofunktsionalism kui ka föderalsim eeldavad lõpp-produktina rahvusteülest riiki või poliitilist kogukonda, kuid neofunktsionalism erineb föderalismist sinna jõudmise meetodi poolest. Vastupidiselt föderalismiga ning sarnaselt funktsionalismiga eeldab neofunktsionalism järk-järgulist meetodit alustades majanduslike sektoritega ning sealt edasi hajudes poliitilistele tasanditele, seeläbi luues rahvusteülese poliitilise kogukonna. Neid iseloomujooni arvestades võib neofunktsionalismi pidada föderalismi ning funktsionalismi seguks. Neofunktsionalismi iseloomustavad kolm tsentraalset iseloomujoont. Esiteks, neofunktsionalismi tuumikmõisteks on ülekande effekt
annaabi.ee 
