SK liigeses, 35% aga AC liigeses) - Rangluu on abaluule hoob, mis eleveerub ja roteerib, et eleveerida abaluud. - Abaluu liikumine toimub KOLMES suunas: protraktsioon/abduktsioon ning retraktsioon/adduktsioon. - Pro/retraktsioon: õlanukk (acromion) liigub liigese meniskil ja abaluu roteerib coracoclavikulaarsideme abiga. Abaluu re/protraktsiooni võib olla 30-50° - Üles-alla rotatsioon: abaluu liigub frontaaltasapinnas mediaalsele- lateraalsele ehk ab/adduktsioon; rangluu liigub meniskil ning abaluu roteerumise ajal toetub trapezoid-ligamendile (-lateraalse coracoclavikulaarsideme osa), liigutus toimub 60° ulatuses. - Eleveerimine ja depresseerumine: AC liigeses ligikaudu 30°. - Abaluu liikumine sõltub rangluu asetusest ja liikumisest. Sternoklav liigese liikuvus on vastupidine AC liigesest toimuvatele: kui AC liigesest toimub
tegurid 1) Ülemine kuklaliiges (ellipsoidliiges)- Liigese pinnad: kuklaluu põndad, kandelüli ülemised liigesepinnad. Paariline ellipsoidliiges. Frontaaltelg – painutus, sirutus (jaatamisliigutus), sagitaaltelg – kallutus küljele 2) Alumine kuklaliiges (ratasliiges) - Liigese pinnad: telglüli hammas, kandelüli hambalohk. Vertikaaltelg – pea pööramine, (eitamisliigutus). 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas,
tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX
Suuraju oimusagara koores peaajus? 83. mis ülesanne on tasakaalu Annab informatsiooni inimese pea ja keha asendi ning liikumise kohta ruumis elundil? 84. kus asuvad pöörlevale Poolringkanalites liikumisele reageerivad retseptorid? Page 3 of 5 1. Ülemine asub frontaaltasapinnas ja on selle suhtes 45° nurga all tahapoole painutatud. 2. 85. millistes tasapindades paiknevad Tagumine asub sagitaaltasapinnas ja selle suhtes 45° külgsuunas kallutatud. 3. Külgmine on poolringkanalid? horisontaaltasapinna suhtes 30° taha ja alla painutatud 86. kus asuvad sirgjoonelisele Esiku (vestiibul) mõigus (horisontaal) ja ümarkotikeses (vertikaal)
- recessus subhepatici maksa all ning mao ja väikese rasviku ees KÕHUÕÕS JA KÕIK SELLEGA SEONDUV - Bursa omentalis Omentum minus mao taga frontaaltasapinnas, tekkinud seoses mao pöördumisega - ligamentum hepatodoedenale - ligamentum hepatogastricum eest: magu, omentum minus ja ligamentum gastrocolicum Omentum majus tagant: kõhunääre, vasaku neeru ülaosa, aort - ligamentum gastrolienale ülalt: diafragma, maksa lobus caudatus
poolringkanalit. Nii nagu nägemis- ja kuulmismeele puhulgi on tegemist paarlilise elundiga. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim ka tähnelunditeks, sest senorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfia. Kolm poolringkanalit on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiidi pinna poole, asub frontaaltasapinnas, on selle suhtes ca 45 kraadisie nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas kallutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on ühine säär. Külgmine poolringkanal on horisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanalid algavad seega esikust 3e suudmega, suubuvad sinna plemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2e suudmega. Poolringkanaleid täidab endolümf
püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim ka tähnielunditeks, sest sensorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga. Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine ja külgmine on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiidi pinna poole, asub frontaaltasapinnas, on selle suhtes aga 45 kraadise nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas kallutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringmanalil on üks ühine säär. Külgmine poolringkanal on horisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanalid algavad seega esikust 3 suudemga, suubuvad sinna ülemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2 suudmega. Poolringkabaleid täidab endolümf
abil. 10. Tasakaalumeel. Tasakkalumeele ehk vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim, ka tähnielunditeks. Poolringikanaleid vooderdavad kilepooringikanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga. Kolm poolringikanalit on ülemine, tagumine ja külgmine. Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiidi pinna poole, asub frontaaltasapinnas, on selle suhtes aga 45 kraadise nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas painutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on ühine säär. Külgmine prk-l on hotisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanaleid täidab endolümf, mille liikuminsele reageerivad sensorrakud. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullis asuvad sensorrakkude kogumikud- ampulliharjad
Need ruumid on omavahel ühendatud mõigu-kotikese juha kaudu. Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga. Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja keha asendi ning liikumise kohta ruumis. Kolm poolringkanalit – ülemine, tagumine ja külgmine – on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt ehk risti. Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiini pinna poole, asub frontaaltasapinnas, on selle suhtes aga 45 kraadise nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas kallutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on üks ühine säär. Külgmine poolringkanal on horisontaalrasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanalid algavad seega esikust 3 suudmega, suubuvad sinna ülemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2 suudmega. Poolringkanaleid täidab endolümf
annaabi.ee 
