Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri Laokooni ja tema pojad. Samothrake Nike. Marmor. Võidujumalanna Nike kuju, mis kannab sellist nime leiukoha järgi. Milose veenus. Marmor. Surev Gallialane. Marmor.
reljeef säilinud kõige paremini. Inimkujudest moodustuvad omavahel lõikuvad pilkupüüdvad diagonaalid. Hellenistlik skulptuur Mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust Usinalt kopeeriti vanemaid skulptuure, mis ise on hävinud või alles üles leidmata Zeusi altar pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Melose Aphrodete ehk Milo Venus U 130- 120 e.m.a Venuse keha proportsioonid rind ja ülakeha ning pea on klassikalised, kui täidlased, emalikud puusad, mis on längus ja kergelt õõtsuvas liikumises, on hellenistlikud. Laokoon Apollon saatis maod tapma Lakooni ja tema
püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne.
selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. FRIIS- on antablemaani ehk talastiku keskmine, arhitraavi (alumise tala) ja karniisi vahel kulgev rõhtne ehisriba. Friis on kas sile või kaunistatud reljeefiga. Ehisriba paikneb seina pinnal, eendudes õige natuke, aga karniis eendub juba rohkem ning viimane paikneb friisist kõrgemal. Eristatakse hammas-, kaar-, sik-sak- ja teisi friisitüüpe. KONSTRUKTIIVNE LOOGIKA- kõikide detailide ja proportsioonide vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. AKROPOL- kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega; kõrgeimale kaljule rajatud kindlus. KARÜATIID- Erechtheioni templi ühe eeskoja talastikku kandvad sambad, mis on naise kujuga. KONTRAPOST- poos (skulptuuris), kus keha raskus on suunatud ühele jalale,
pandi selga päris riided ja ehted kaeti kullaga - krüselefantiin tehnika tekkis. Tehnikavõte kus siis materjal kaetakse teise materjaliga nagu siin näiteks. Ideaaliks oli igi ilus inimene, igi muutumatu inimene. Hiljem skulptor Polykleitos, näide “odakandja”: näide kuidas figuur peaks toetuma. 2m elusuusruses figuur, sportlane, atleet. Ood tugevusele, jõule, noorusele. Võrreldes Myroniga on tema kujud pigem staatilised e liikumatud. Skulptor Pheidias, näide “Phathenoni friisist”. Tema looming on rohkem Myroniga sarnane, dünaamilised pildid. Kujutas Olümpose erinevaid jumalaid, stseene Kreeka ajaloost. Hellenistlik skulptor Praxiteles, näide Apollo sisalikuga. Mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemaks. Puusast nõtkunud, natuke kõver: S - kurv/ S-poos. Mehe ja naise ideaalid hakkavad kokku liituma. Teistpidi hakkab võimsust võtma naturalistlikkus=loomutruudus. Hakkab arenema portree skulptuur . Hakatakse kõrvalelemente
ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest. kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas
Kahjuks keskmised osad on hävinenud. Idapoolne frontoon kujutas seda, kuidas Ateena ning Poseidon võistlesid üksteisega Ateena linna kaitsejumala nime pärast. Töö frontoonide kallal kestis 6 aastat ning Parthenoni frontoonid on ehtne näide Kreeka klassikalisest kunstist. Figuurid on kujutatud väga loomuliku liikumisega ning kehad on täis energiat, mis purskab välja nende ihust. Kahjuks frontoone enam ei eksisteeri. Osa friisist (algab ülevalt vasakust nurgast). Parthenon? Kust tuleb see nimi Parthenon, pole tegelikult päris selge. Jeffrey M. Hurmit oletas, et see võiks tähendada ,,neitside asupaika", ja võib-olla oli ainult ühe konkreetse ruumi nimetus. See on väga vaieldav küsimus, kus see ruum asus ning kuidas ta sai oma nime. Üks teooria väidab, et ,,parthenon" oli ruum, kus valiti nelja noort tütarlast Kogu-Ateena
ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest. kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas
osadest; Kandvad: · Nelinurkne piklik alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste stülobaat; · Sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev; Kantavad: · Talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi ehk geisoni; · Võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viilu välja ehk tümpanoni, kus asusid reljeefid, mis olid värvitud(kirjas oli); o Sammaste taga templi pearuum ehk naos; o Katusel vihmavee suunaja, mis ei lasknud vihmal otsaviilule voolata;
antiikmälestiste muuseumis, kus saategi imetleda kuulsat Pergamoni Zeusi altarit. Selle altari friisi skulptuurid (2. saj. e.Kr.) kujutavad stseene gigantomahhiast Olümpose jumalate võitlust gigantidega. Mõistet gigantomahhia ei tohi segi ajada mõistega tinanomahhia Olümpia jumalate võitlusega titaanidega). NB! Suurenda pilte! a) Jumalate võitlus gigantidega. Fragment Pergamoni linna Zeusi altari friisist. Pergamoni Muuseum, Berliin. b) Antiikse Pergamoni linna makett. Müüt jumalate võitlusest gigantidega põhines kreeklaste sisserändamise ajal toimunud kultusetülidel ning muutus igasuguse sise- ja välisvõitluse sümboliks. Gigantomahhiat kujutati viiluplastikas, friisidel ja paljudel vaasimaalidel. See on inspireerinud ka paljusid uuema aja kunstnikke. Kindlasti saab paralleele tõmmata ka Pablo Picasso kuulsa maali ,,Guernica" ja
Kandvad osad on esiteks nelinurkne, ühest kuni kolmest astmest koosnev alaehitis krepidoma, mille ülemist astet nimetatakse stülobaadiks . Alaehitis võis olla küljetsi kalju sees, ühelt poolt vähemate astmetega. Teiseks kuuluvad kandvate osade hulka sambad, mille jämedus ja kõrgus olid iga templi puhul erinevad. Sammas koosnen baasist, tüvest ja kapiteelist. Templi kantavad osad moodustusid talastikust, mis koosnes sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist , selle peal asuvast friisist ning viimast kroonivast eenduvast karniisist (geison) ja lamedast viilkatusest, mille kitsamates otstes moodustus viiluvälja e. tümpanoni piirav kolmnurk. Viiluvälja ümbritses simss, selle ülemisel äärel olev liist siima takistas vihmavee voolamist viilukülgedele. Viilu tipus ja nurkades paiknesid akroteerid. Suurematel templitel jaotas kaks sambarida siseruumi üheks laiemaks kesk- ja kaheks kitsamaks külglööviks
annaabi.ee 
