Eesti keel 6 TÖÖLEHT 3: Leksikoloogia “Eesti keele käsiraamat” https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=545 1. Leia fraseoloogia mõiste ja tähendus. Näited Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad?
sellest, kas kirjeldatakse tema ühiskondlikku positsiooni, eetilisi tõekspidamisi, vaimseid võimeid, välimust või mõnd muud tunnust. Suurem osa fraseoloogilistest isikunimetustest on hinnangult negatiivsed, väiksem osa neutraalsed, hinnangult positiivsed on üksikud (Õim 2001B: 554). Fraseoloogilise nimetuse puhul ei ole esmatähtis identifitseeriv funktsioon, primaarne ongi isikunimetuse tähenduses sisalduv hinnang. (Õim 2001B) Fraseologismide mõistmiseks on enamasti vajalikud taustteadmised. Näiteks väljendid aadamaülikonnas ja eevaülikonnas tähistavad alastiolekut, kuid nende tähendus võib jääda täiesti selgusetuks inimesele, kes ei ole kokku puutunud ristiusuga. Kujund luuakse semantilise teisenduse käigus, nii et fraseoloogiline nimetus kaugeneb prototüübi tähendusest, kuid säilitab sellega semantilise seose. (Õim 2001B: 555) 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur
on selleks liiga keeruline olend ja see, millise esmamulje see mitmekihiline inimene meile jätab, sõltub ka meist endist, meie kogemustest, tähelepanuvõimest ja huvist teise inimese vastu. Raamatust saame me aimu alles siis, kui hakkame seda lugema, ja inimesest siis, kui oleme temaga kaua aega koos veetnud. Eesti vanasõnagi ütleb, et enne tuleb puud soola koos ära süüa, kui sa kedagi tundma õpid ja et enne ei tohi kedagi kiita, kui külimit soola üheskoos on ära söödud" (Eesti fraseologismide... 16.06.2015). 2 Arvan, et kui meie sõprussuhete aluseks oleksid vaid esmamuljed, siis oleks sõprust maailmas palju vähe. Esmamulje võib sõltuda nii isikuomadustest nagu ekstra- ja introvertsus, aga ka elusituatsioonidest. Mõni inimene paistab meile esmakohtumisel pahur, ent me ei tea ju, võib-olla oli tal samal päeval mõni õnnetus, pettumus, teda võivad vaevata raskused, mured, ta võib olla stressis
Nende alla kuuluvad omadussõnalise, arvsõnalise ja määrsõnalise täiendosaga liitsõnad: pime kana pimekana, pime loom pimeloom, sõge sikk sõgesikk, kahe pere koer kaheperekoer, ükssilm ükssilm. Nimisõnast ja omadussõnast saab liitsõna, siis kui nad kannavad oma algse tähendusega võrreldes semantiliselt oluliselt muutunud tähendust ehk kui nad on fraseologiseerunud. (Õim 2001a: 557) B. Nominaalfraas 1. Fraseologism kui nimisõnafraas Nende fraseologismide puhul väljendab peasõna laiend nimisõnaga tähistatu tunnust. Esinevad järgmised nimisõnafraasid: 1) adjektiivatribuudiga fraas: valge vares, igavene juut, vedel vend, kadunud poeg; 2) genitiivatribuudiga fraas: kurva kuju rüütel, Buridani eesel, saksa Mihkel; 3) atribuudiks on substantiivi muud käändevormid: sarvedega mees, tiibadeta ingel; 4) adverbiaalatribuudiga fraas: hunt lambanahas, kits kärneriks, linnuke oksal. (Õim 2001a: 558) 2. Fraseologism kui hulgasõnafraas
Esitab ühe keele slängi sõnavara. Nt K.Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamat" T 2003. Sõnastikus sisalduvad grammatilised viited on ennekõike vihjelised ja abistavat laadi. Eesmärk on jäädvustada slängi selleselt, nagu elavas keeles kasutatakse. Nt: Kitukas - kaebaja Flaier väike reklaamleht kutsega mingile üritustele(Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat). Kogu leksikat või mingi leksikaalse allsüsteemi sõnavara sisaldavad võõrsõnade, nimede, fraseologismide, neologismide, arhaismide sõnastikud. Võõrsõnaraamat esitab ühe keele või allkeele võõrsõnu (Nt., Võõrsõnastik M. Kuusk T 2005) Uudissõnaraamat esitab uudissõnu ehk neologisme. Nt ,,Väike uudissõnastik" 2. tr Tallinn, 1989 Fraseoloogiasõnaraamat Sisaldab püsiväljendid. Need on sellised keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille tähendus ei tulene nende koostisosade, neile on omane metafoorsus, piltlikkus, nad ei ole sõna-sõnalt tõlgitavad teise keelde. Nt
Elektrooniliste teatmeteoste kasutajasõbralikud Jaak Vilo Tartu Ülikool päringusüsteemid Lihtlause semantiline analüüs Haldur Õim Tartu Ülikool VAKO - Eesti vahekeele korpuse keeletarkvara Pille Eslon Tallinna Ülikool ja keeletehnoloogilise ressursi arendamine Eesti keeleressursside keskus Tiit Roosmaa Tartu Ülikool Eesti fraseologismide elektroonilise Eesti Katre Õim alussõnastiku loomine Kirjandusmuuseum Mis on eesti emotsionaalse kõne korpus? Eesti emotsionaalse kõne korpus (EEKK) on Eesti Keele Instituudis riikliku programmi "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi" raames loodav korpus, mis sisaldab loetud viha-, rõõmu- ja kurbuselauseid ning neutraalseid lauseid.
(tähtis paber `dokument', kork `pudeli sulgemisvahend'). Mitmetähenduslikkus e polüseemia selle all mõistetakse regulaarset mitmetähenduslikkust ühel sõnal. Etümoloogiliselt on tegemist ühe sõnaga, millel on kujunenud mitu tähendust. Nt: pea inimese keha, muu elusolendi vastav kehaosa, valitseja või ülemus, piltl. algusosa (nt: rongkäigu pea). 13. Fraseoloogia, etümoloogia, onomastika Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Etümoloogia on sõnade päritolu õpetus. Peale selle tähistab sama termin veel sõna päritolu seletust, näidates tema sugulussuhteid muude sõnadega samas või sugulaskeeltes, laenulisust jm. Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kok...
proovilepanek on teksti kummalisuse vabastamine ja selle väljatoomine. Võõra proovilepanek ning sellest kõrvalekaldumine · Ratsionaliseerimine · Selgitamine · Laiendamine · Poetiseerimine · Kvalitatiivne vaesustamine · Kvantitatiivne vaesustamine, sünonüümide vähendamine · Rütmi lammutamine · Signifikatsiooni võrgu lammutamine, alltekstide kadu · Keelemudelite lammutamine, ajalise vastavuse ühildamine · Eksotismide ja fraseologismide silumine ja lammutamine · Koodide ja subkoodide suhete lammutamine A. Brisset Tõlge ja kultuuriline identsus. Igasugune tõlge on uue keele loomine. Tehniline tõlge. Tiitrid ja subtiitrid., mille arv on piiratud. Eelduseks, et visuaalne täiendab seda tõlget. Teatriteaduse alused 1. Teatriteaduse positsioon ja uurimisalad Teatriteaduse distsipliini ajalugu algab 20. sajandi alguses. Teatrikriitika tekkis 19. sajandil. Teatriteaduse juured:
annaabi.ee 
