Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid. Hiljem hakati jakobiinide all silmas pidama ainult montanjaare. Nende juhiks kujunes Maximilien Robespierre. Väga mõjukas oli ka kordeljeeride klubi, mille liikmed olid samal ajal ka jakobiinide klubi liikmed. Klubi nimetus tulenes frantsiskaanide vöö nimetusest corde ning koos käidi frantsiskaanide kloostris. 1792 vandenõu, emigrandtidevastased seadused, mida kuningas keeldub kinnitamast. 1792. a. 20. aprill Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale. Tungitakse Belgia territooriumile. 1792. a. suvi vastaste edu, emigrantide vandenõu oht. 1792. a. 10. august sankülottide ülestõus. Zirondiinide kuningavastane kihutustöö.
geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid ka ülemastmega. # Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks olid olulised kultuurikolded, eriti paistis silma Tallinna dominiiklaste klooster Kloostrid levitasid teadmisi ja oskusi kaudselt Dominiiklaste ja frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga. Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli ümberkaudsete eestlaste usuelus. 23) Peamised kultuurivahendajad keskajal: # Maas olid kohalikud omavalitsused. # Linnas olid vaimulikud asutused. 24) Pärast muistset vabadusvõitlust muutusid enamik
algul nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Seda aastat loetaksegi ordu sünniajaks. Franciscus oli rikka kangakaupmehe poeg, varanduse ainupärija, kuid ütles piiskopi ees avalikult lahti oma isast ja rikkusest ning tõotas abielluda Vaesusega, määrates niiviisi end ja oma kaaslasi alamate (minores), mitte ülikute (maiores) hulka. Mõne aasta pärast rajas Clara Assisist (tänapäeval televisiooni kaitsepühak) Franciscuse juhendamisel ka frantsiskaanide naisharu ehk teise ordu (klarissid). Hiljem asutas Franciscus ilmikutele kolmanda ordu tertsiaarid (Tertius Ordo Franciscanus, TOF, kolmas frantsiskaani ordu). Franciscus suri 4.oktoobril 1226.Püha Franciscus on loomade ja keskkonna kaitsepühak. Kerjusmunklus tekkis reaktsioonina kirikuelu ilmalikustumise ja ketserluse vastu. Ordu põhimõtted nõudsid ristiusu tõdede õpetamist ja jutlustamist vaesemate inimeste seas, samuti hoolitsemist haigete eest. Frantsisklane pidi käima
Keskaegset Elisabethi kirikut mainitakse esimest korda 1298. aastal, mil Ordu selle maha põletab. Keskaegne kirik paiknes praegusest kirikust veidi loode pool ning oli ida- lääne suunaline. 1874. aastaks oli vana kirik aga nii halvas seisukorras, et see lammutati. Uus kirik, mis on põhja-lõuna suunaline, valmis 1878. aastal. Johannese kabel asus S. Waxelbergi plaani järgi täiesti omaette Lihula alevi kruntidest läänepool. Kabeli asukohta on samastatud 1505-1520. aastal rajatud frantsiskaanide mungakloostri asukohaga. Täpsemad andmed selle kohta aga puuduvad. Antoniuse kabel paiknes S. Waxelbergi plaani kohaselt linnusest lõunas. Ilmselt kadusid selle pühakoja jäljed sovhoosi lautade ehitamisel. Lihula piiskopilinnus 1211. aastal pühitses Riia peapiiskop Albert de Bekeshovede (von Buxhoeve den, Buxhövden) Dünamünde kloostri abti Theoderici (Theodorich, Theodoric) esmalt Lihula ja hiljem ka Eestimaa piiskopiks. Piiskopkonna keskuseks pidi saama Lihula. Miks valiti Lihula
Martinus V- oli paavst 1417-1431. Ta oli 206. paavst.Oddone Colonna sündis Genazzanos 1368, kuid tema sünnikuupäeva kohta puuduvad kindlad andmed.Colonna õppis Pavia ülikoolis ja Perugia ülikoolis õigusteadust. Teda hinnati tema õpetatuse, mõõdukuse, õigluse ja äriliste võimete pärast. Benedictus Nursiast- (u 480 u 543) oli itaalia päritolu pühak ja lääne kloostrisüsteemi rajaja. Franciscus Assisist-"Jumala kerjus"rajas frantsiskaanide ordu. Püha Dominicus-Domingo Guzman Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Ta asutas ta nunnakloostri ja Toulouse´is kerjusmunkade ordu. SELETA MÕISTED: Merovingid- Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. majordoomus-Kojaülem. Kes tõusis esile kuninga asemel.Tema kätte koondus järk-järgult valitsemine.
palverändureid: rahaga kaht iiri munka, et need saaksid ehitada Nivelle"i kloostri. Ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid, kloostreid ja hospitale. Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis, kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi.Atribuut: hiir või rott, Patroon: kassid, rändurid Franciscus Assisist elas vaesuses, lõi frantsiskaanide ordu, sai stigmata. Atribuut: rist, tuvi, linnud, loomad, stigmata, Tau rist birgitta rootsi esimesi kirjanikke. Nägi ilmutusi, kirjutas neist. Atribuut: sau ja kott, kroon, raamat. Patroon: Euroopa, Rootsi, lesed eliisabet tüüringist ungari kunni tütar. Atribuudid: Roosid, kroon, toidukorv. Patroon: haiglad, õed (med.töötajad), püha hõimkond Annapoolne suguvõsa.
Kiriklikud ametikohad kujunesid müügiobjektideks. Usuline vagadus jäi pinnapealseks, kuna seda sai saavutada ka väliste vahenditega. Kõige selle vastu astus välja Martin Luther.(Aava 2003: 29) 1517.aastal vaidlustas Luther mitmed katoliku kiriku õpetuslaused, sealhulgas kiriku ilmeksimatuse. Kuna trükikunst oli võidukäigul , levisid Lutheri ideed kiiresti üle Saksamaa ning peatselt sealt kaugemalegi.( Aava 2003: 29) Üks tolle aja olulisemaid väitlusi peeti 1519.aastal Leipzigis frantsiskaanide ja Wittenbergi usuteaduskonna esindajate vahel.Vaieldi paavsti võimupiiride üle. Tugevamad disputeerijad olid doktor Eck franstsiskaanslastepoolt ning Luther ja Karlstadt Wittenbergi ülikoolist. ( Aava 2003: 29) Lutheri kõnekunst oli mõeldud nii südamele kui ka mõistusele. Ta oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keeöe kasutamises. Lutheri pärandisse kuuluvad ka lauakõned- ülestähendused tema sõnavõttudest peolauas ja kodusemas ringis.(Aava 2003: 30)
varakristlikest vaesuse põhimõtetest. 11.saj lõpul tekkis tsistertslaste ordu, mille liikmed ehitasid ise oma kloostreid maale ja harisid ise põlde. 13.saj algul kujunesid välja kerjusmungaordud linnades, et kuulutada inimeste keskel olles jumalasõna ja kutsuda inimesi patukahetsusele. Kerjusmungaordudest tähtsaimad olid püha Franciscus Assisist poolt 1223 loodud frantsisklaste (e frantsiskaanide) ordu ja 1216 püha Dominicuse rajatud dominiiklaste (e dominikaanide) ordu. 3.4. Keskaegne haridus: Koos hariduse ja kultuuri üldise allakäiguga olid varakeskaegses ühiskonnas sisuliselt ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides õpetati välja tulevasi vaimulikke ning peatähelepanu pöörati Piibli ja kirikuisade teoste tundmaõppimisele. Koos linnade taastekkega ja hakkas kujunema ka
Kirikute rüüstamine Riia kirikutes ei olnud ainult religioossete fanaatikute töö. Sellest võttis osa suur hulk alamkihtidesse kuuluvaid inimesi ja mittesakslasi. Rahumeelsemad linnakodanikud mõistsid märatseva rahvahulga tegevuse hukka, kuid vähe tehti selleks, et ära hoida laastamist, mille käigus hävitati, põletati või tehti teisiti kõlbmatuks altarimaalid, pühapildid, liturgilised raamatud ja missarüüd Peetri ja Jakobi kirikus. 2. aprillil 1524. aastal rünnati frantsiskaanide kloostrit, samuti Püha Katariina kloostrit ja dominiiklaste Püha Johannese kloostrit ning varsti pärast seda kloostreid Tallinnas ja Tartus. Tallinnas üritas Liivi Ordu meister Plettenberg märatsemist ennetada, väljastades 10. septembril 1524. aastal pöördumise, kus jutlustajatel paluti hoiduda mässule õhutavast jutlustamisest ja jätkata reformatsiooni teostamist distsiplineeritud moel. Tema palve jäi viljatuks. 14
annaabi.ee 
