Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon kommunism kõigisse riikidesse. 3)1939.mai Teraspakt (Stahlpakt) Saksamaa-Itaalia koostöö leping. 4)1940. 27.sept Saksamaa, Itaalia, Jaapan Berliini e. Kolmikpakt. Jagatakse ära mõjusfäärid Euroopas ja Aasias,
(Suurbritannia, Prantsusmaa ja belgia, Itaalia küll protestisid selle vastu kuid ei teinud midagi). 35 aastal astub Saksamaa välja Rahvasteliidust, et saada vabamaid käsi. 1936 Berliini-Rooma telje allakirjutamine tegi lõpu kõikidele lootustele ühisets Lääne- Euroopast saksama vastu ja jagas Euroopa kahte leeri. Sellel on kolm sätet: 1) Saksamaa tunnustab Etioopi vallutamist Itaalia poolt 2) 36 puhkes Hispaania kodusõda. Kohutatakse seal abistama Frankot (Saksama tehnikaga, elusjõuga toetab Itaalia) 3) Mõjusfääride jaotus Doonau maad(Balkan) 3 (Sudeedima hõivamine 1938 kõige suurem järeleandmine HITLERILE, pidi tagama rahu vähemalt 50 a ) Agressorite bloki kujunemine: 1936 sõlmitakse Saksamaa ja Jaapani vahel Antikomiterni pakt. Komintern oli kommunistide ühendus, mis levitas kommunismivaimu. Nemad ei levitanud siisjah:D 1937 ühineb ka Itaalia Antikominteriga 1939 Itaalia-Saksa teraspakt ning 09
Võimule tuli kindral Francisco Franco. Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid. Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abiga aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias.
Võimule tuli kindral Francisco Franco. Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid. Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abiga aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias.
Saksamaale võimalus Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. Hispaania kodusõda (1936-1939): Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. Hispaania kodusõda võib pidada ka II MS-I eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat, samas viis see ka mõlema riigi lähenemisele. Teisalt on Hispaania sündmused seotud tihedalt ka teiste rahvusvaheliste küsimustega -1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemine viis nõukogude
· NSV Liidu ebaselge positsioon · Lääneriikide (Suurbritannia) ekslik ,,lepituspoliiitka" Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abiga aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias. Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939.a
suurema kärata Saksa üksused Reini demilitariseeritud tsooni. 11. Hispaania kodusõda 1936-1939 (Vt. ka õpik lk.155-159): · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. (Vt. ka õpik lk.157). · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimusis relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abi aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias.
11. Hispaania kodusõda 1936-1939 (Vt. ka õpik lk.155-159): · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. (Vt. ka õpik lk.157). · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimusis relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abi aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias.
kärata Saksa üksused Reini demilitariseeritud tsooni. 3) Hispaania kodusõda (1936-1939): Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt) vahel. Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamise poliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ning vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abi aidata kaasa Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P
SELETUSED: Jaapani ja Usa vaen algas juba Washingtoni konverentsist, ka sellega et USA piiras sisserändajate arvu oma riiki, Jaapani oli aga ülerahvastatud. Kui Jaapan hakkab sõdima Hiinaga, siis USA astub Hiina eest välja ja II Ms lõpuks heidab USA Jaapani peatamiseks tuumapommi. Agressorite kujunemine: 1936- Berliin-rooma telg sisu: saksamaa tunnustab Itaalia agressiooni Etioopias, Puhkeb ka Hispaania kodusõda, ning It ja Saks lubavad abistada Frankot, Jagatakse Euroopat, doonau maad ja Balkani maad. 1936- Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga 1937- Ühineb sellesama antikomiterni paktiga Itaalia. 1939. Mais teraspakt- itaalia ja saksamaa vahel. Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. 1940. sept- kolmikpakt- Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Hispaania Kodusõda
annaabi.ee 
