Kuum duss ja saun pole veenilaiendite korral head. Kuumus soodustab veenipaisu ja jalamurede süvenemist ning teatud juhtudel veenipõletiku teket. 2.3 Mis on hepariin? Hepariinil on verehüübivust vähendav toime, kasutatakse lokaalselt veenipõletike ja verevalumite korral. Hepariin soodustab pindmiste verevalumite imendumist, mille tulemusena väheneb kudede pinge ja sellest tingitud valu. Hepariini kasutatakse kahel erineval kujul: fraktsioneerimata hepariin ja madalmolekulaarne hepariin. Fraktsioneerimata hepariini peab süstima veenikanüüli kaudu, mistõttu saab seda kasutada ainult haiglas. Fraktsioneerimata hepariini toime võib erinevatel inimestel olla väga erinev, seetõttu peab toimet sagedasti kontrollima korduvate vereanalüüsidega ja vastavalt näitudele muudetakse hepariini doosi. Kui venoosse tromboosi raviks on määratud fraktsioneerimata hepariin, siis peab haiglas
VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID ANTIKOAGULANDID pärsivad fibriini moodustamist Hepariinid, varfariin, uued antikoagulandid 1. Fraktsioneerimata hepariin- võimendab antitrombiini inhibeerivat toimet hüübimisfaktoritele 2. Madalamolekulaarne hepariin- seob antitrombiini hüübimisfaktoriga a. Enkosapariin b. Daltepariin c. Bemipariin d. Nadropariin 3. Sünteetilised pentasahhariidid : Fondapariinüks- kiirendab antitrombiini inhibeerivat toimet 4. Varfariin – vitamiin K antagonist, hüübimisfaktorite inhibiitor 5
venoaktiivseid geele, nt. Lioton 1000, mis aitavad leevendada valu, põletikku ja turset. Kõige effektiivsem on hepariini sisaldusega geelid, mis sisaldavad vähemalt 300 4 ühikut hepariini ühe grammi geeli kohta. Hepariin on looduslik koagulant, mis takistab vere hüübimist. Hepariinid on verd vedeldavad ained, mida kasutatakse tromboosi profülaktikas ja ravis. Praktikas kasutatakse kahte tüüpi hepariini. Esimene on fraktsioneerimata hepariin ja seda peab süstima veenikanüüli kaudu, mistõttu see on kasutusel vaid haigla statsionaarsel ravil. Fraktsioneerimata hepariini määramisel peab inimene olema arstide vaatluse all 5-10 päeva, sest erinevatele inimestele mõjub see erinevalt ja samuti on vajalikud korduvad vereanalüüsid doosi muutmiseks. Teine hepariini liik on madalmolekulaarne hepariin, mis toimib teisit´i kui fraktsioneerimata hepariin ja on kergesti ennustatav. Madalmolekulaarset hepariini määratakse
Milles seisneb rühmade erinevus? 1. Otsese toimega antikoagulandid (hepariin, madalmolekulaarne hepariin, faktor Xa inhibiitorid, faktor IIa inhibiitorid) 2. Kaudse toimega antikoagulandid (vitamiin K antagonistid-varfariin, uued suukaudsed antikoagulandid-dabigatraan,edoksabaan) Erinevus seisnebki toime osas, kas otsese või kaudse toimega. 19. Kus organismis sünteesitakse hepariini? Hepariini produtseerivad Ehrlichi nuumrakud kopsudes, maksas ja teistes organites. 20. Mille poolest erineb fraktsioneerimata hepariin madalmolekulaarsest hepariinist? Fraktsioneerimata hepariin - ATIII aktiivsus suureneb 1000x, IIa, VIIa, Xa, XIa, XIIa inhibeerimine. Madal biosaadavus -26%, Madalmolekulaarne hepariin - kiirendab trombiini ja Xa faktori inaktiveerimist. Poolväärtusaeg on pikem, mistõttu manustamise sagedus on väiksem. s/c biosaadavus 90%. 21. Hepariini kõrvaltoimed? Ajutine alopeetsia,diarröa, verejooks, trombotsütopeenia, palavik, harva allergilised reaktsioonid -
- MI trombi lõhustamiseks, või isheemilise ajuinsuldi korral. 4. Millise mehhanismiga töötavad trombolüütikumid? Trombolüütikume kasutatakse fibriini lõhustamiseks (fibrinolüüs). Kasutatakse siis, kui on juba olemas tromb – trombi lõhustamiseks. Ravi tuleks alustada 3h jooksul alates sümptomitest. 5. Nimeta parenteraalsed antikoagulandid ja suukaudsed antikoagulandid. Mis on nende toimemehhanism? Parenteraalsed antikoagulandid: fraktsioneerimata hepariin (UFH), madalmolekulaarne hepariin (LWMH) – (enoksapariin, daltepariin, bemipariin, nandropariin), sünteetilised pentasahhariidid (fonapariinuks). Peavad enne seonduma antitrombiin ATIIIga ja alles siis toimvad hüübimisfaktoritele. Suukaudsed antikoagulandid: Varfariin, NOAC – rivaroksabaan, dabigatraan, apiksabaan – pärsivad hüübimisfaktoreid. Otsese toimega, ei vja toimimiseks ATIII. 6
Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tavaline täitematerjal: mineraalne täitematerjald, mille osakeste tihedus on 2000...3000 Peentäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D <4 mm Jämetäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D>4 mm ja alumine mõõde d >2 mm Fraktsioneerimata täitematerjal: jäme-ja peentäitematerjalide segu Filler: täitematerjal, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela, mida võib lisada ehitusmaterjalidele teatud omaduste saavutamiseks 13. Piirangud täitematerjalides Konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust: peab olema: väiksem, kui ¼ konstruktsiooni minimaalsest mõõtest väiksem, kui ½ plaadi paksusest väiksem, kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe Terasuuruse ülemine(D) ja alumine(d) mõõde.
võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised – täitematerjal, mille osakesed läbivad 0,063 avadega sõela. Mineraalne pulber – toimne täitematerjal nt filtritolm, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela ja mida võib lisada asfaltsegudele. Filler – eraldi toodetud, määratud terakoostise ja füüsikalis-keemiliste omadustega, mineraalne pulber, asfaltsegude omaduste parendamiseks. Fraktsioneerimata täitematerjal – Jäme ja peentäitematerjalide segu Terastikuline koostis – täitematerjali osakeste jaotumine terasuuruste järgi, väljendatuna teatud arvu sõelte läbinite massiprotsentidena. Alamõõdulised terad – täitematerjali tähises antud alumise piirsõela läbinud täitematerjali osa Ülemõõdulised terad – täitematerjali tähises antud ülemisele piirsõelale jäänud täitematerjali osa
Katendi laiendustel (ristmikud, bussipeatused) tuleb asfaltsegu laotada nii, et põhilise liiklusvoo sõidurada ei satuks pikivuugile. Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatete puhul tuleb erikihitide pikivuuk üksteise suhtes nihutada vähemalt 15cm võrrra. Kahepoolse kaldega kaherajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi pikivuugid võivad olla üksteise suhtes nihutatud kuni 5cm. Tellijal on õigus nõuda pikivuukide katmist sideaine ja tardkivimist valmistatud fraktsioneerimata täitematerjali puistega( vuukide mannatamine). Tihendamine. Tihendamisel peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Laotatud asfaltsegu kiht tihendatakse valts või pneumorullidega. Rullimist alustatakse niipea kui paigaldatava kihi temperatuur seda võimaldab. SMA segu rullimist tuleb alustada kohe laoturi tagant. SMA segu ei tohi tihendada pneumo rulliga ja töötava vibrorulliga. Pneumorullid on mõeldud segu esialgseks elastseks kokkusurumiseks.
autode jaoks. Vedu: Enne autodele laadimist tuleb kontrollida kastide puhtust. Vajadusel harjata või pesta. Koorem peab olema kaetud! täitematerjalid - liiv, kruus, filler, killustik (peamised omadused ning materjalide tootmine, kvaliteedi põhinäitajad - puhtus ja sõelanalüüs, kulumiskindlus, külmakindlus, plaatsustegur; Proctor katse liivadele; jäme/peen/fraktsioneerimata TM) Liiv: Osakeste läbimõõt üle 5mm vähem kui 35%. Kruus: Osakeste läbimõõt üle 5mm rohkem kui 35%. Filler: Eraldi toodetud, määratud terakoostise ja füüsikalis-keemiliste omadustega, mineraalne pulber, asfaltsegude omaduste parendamiseks. Killustik: tehakse peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Jaguneb fraktsioonideks: 0/4, 4...8, 8...16,16...32 ja 32..64mm. Harva kasutatakse üle 64mm. Peamised
Fraktsioneeritud killustik ja optimaalse terastikulise koostisega killustik - mis on vahet franktsioneeritud koosneb kindlatest fraktsioonidest, optimaalse terastikuga on nullist kuni mingi fraktsioonini. Mis on ridakillustik, mis vahe on ridakillustikul ja sidumata segul - Ridakillustik - fraktsioneeritud täitematerjal, mille teramõõdud D8 mm ja d0 ning mille kesksõela läbinud materjali kogus massiprotsentides jääb vahemikku 20 kuni 70%. sidumata segu peaks olema fraktsioneerimata, d=0, ilma sideaineta. Millest sõltub vajalik kandevõime maanteel ja linnatänavatel - maanteel teeklassist ja koormussagedusest, linnatänavatel tänava liigist Milline on Eestis lubatud maksimaalne veoki mass (liikluseks ilma erilubadeta) - 44t Mis on KS (katendis) kompleksstabiliseerimine Mis on normkoormus - ehitise normaalsetele ekspluatatsioonitingimustele vastav suurim koormus. (10t telg paarisrattal, rehvisurve 0,6 Mpa)
Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST nr.1 ettenähtust erinevaid segusid. Seguretsept tuleb töövõtjal tellijaga kooskõlastada. 3. Milliseid kivimaterjale kasutatakse asfaltbetoonsegude valmistamisel? Peentäitematerjali terasuurus on vahemikus 0-2 mm (liiv, sõelmed). Jämetäitematerjali terasuurus on vahemikus 2- 32 mm (killustik, purustatud kruus). Filler võib olla mineraalne pulber (selleks on filtritolm) ja filler (spetsiaalselt töödeldud kivim). Fraktsioneerimata täitematerjal on jäme- ja peentäitematerjalide segu, mis võib olla toodetud jäme- ja peenfraktsioonideks sorteerimata või jäme- ja peentäitematerjali segamise teel (ridakillustik, terasurus 8 mm ning sõelmed, terasuurus < 4 mm). Üldnõuded: · kivimaterjali laoplats peab olema piisava pindalaga; · kivimaterjali lao põhi peab olema piisava kandevõimega; · kivimaterjali eri fraktsioonide asukohad peavad olema tähistatud (võimaluse korral peavad olema
annaabi.ee 
