fotode tegemine reklaami, kommerts-, tööstus- või teaduslikel eesmärkidel ning ajalehtede, ajakirjade, raamatute, kalendrite jm väljaannete illustreerimiseks ning portreefotode tegemine. Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöövalmidust ja rutiinitaluvust. Fotograaf-laborandid Fotograaf-laborandid töötavad fotolaborites ning nende põhilisteks tööülesanneteks on dokumendifoto tegemine, fotomaterjalide töötlemine, fotode valmistamine, laboriseadmete ja -materjalide kasutamine, printeritöö ning klienditeenindamine. Portee-fotograafid Portee-fotograafid pilditavad inimesi üksikult või grupis. Paljud neist on spetsialiseerunud erinevate sündmuste pildistamisele, näiteks pulma-, koolifotod vms. Enamasti töötavad nad stuudios, kuid sageli tuleb käia pildistamas ka sündmuskohal pidulikel üritustel, koolis, ette-
FOTODE, FILMIDE, HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE TEEMAD: Sissejuhatus ( kogude korrastamise üldised põhimõtted, hindamine, hävitamise kriteeriumid, kirjeldamine) Fotode korrastamine Fotomaterjalide hoiutingimused Filmide korrastamine Heli ja videosalvestiste korrastamine Foto-, filmi-, video- ja helidokumentide säilitustingimused SISSEJUHATUS Audiovisuaalse info levik ja selle osakaal on viimastel kümnenditel tõusnud. Enamasti suhtutakse audiovisuaalsesse ainesse kui illustreerivasse materjali. Audiovisuaalsel ( edaspidi a/v) ainesel on eelkõige informatiivne väärtus ja andmetõestusväärtus. Peab rõhutama, et oma olemuselt on
...................................................................4 Hoiustamine............................................................................................................................5 Fotomaterjalid.....................................................................................................................5 Klaasnegatiivid....................................................................................................................5 Fotomaterjalide hoiutingimused.........................................................................................6 FILMIMATERJALID.........................................................................................................6 HELI- JA VIDEOMATERJALID.......................................................................................7 Informatsiooni uuendamise tingimused..................................................................................7
Keemia. *P-METALLIDE ISELOOMUSTUS:Enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Alumiinium on kõige levinuim metalliline element maakoores. Tina, pliid ja alumiiniumi lihtainena looduses ei leidu.Alumiiniumi tähtsaim mineraal on boksiit, tina leidub oksiidina(SnO2), plii peamine mineraal on PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub! Tina ja plii on vähem aktiivsed metallid. Hapete lahustega praktiliselt ei reageeri. Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitset...
võib tekitada stressi. Kutsenõuded Fotograafil peab olema hea ruumi, värvi ja kujunditaju ning visuaalne mälu ning ta peab valdama erialaseid teadmisi ja oskusi. Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöövalmidust ja rutiinitaluvust. Fotograafi põhiteadmiste ja oskuste hulka kuuluvad erialane terminoloogia ja fototehnilised põhimõisted, valguse seadmine ja kasutamine, kompositsiooni põhialused, fototehnika, pildisensorite ja fotomaterjalide omaduste tundmine ja kasutamine, piltide digitaalne töötlemine ja printimine, filmide ilmutamine ja kopeerimine, fotolavastus ja töö modellidega. Fotograafide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Fotograaf I, II, III, IV, V . Fotograaf-laborant I kutse taotlemisel on vajalik vähemalt põhiharidus. Fotograaf II kutsetaotlemisel on nõustav 2-aastane töökogemus, täiendkoolitus 40 h või fotograafiaalane haridus ja 6-kuuline töökogemus
peatükk käsitleb. Järgnevad slaidid omavad aga suurimat tähtsust, et kuulajad panna tööst huvituma ning et nad tahaksid seda ka lähemalt lugeda. Nendel slaididel on vaja teha väljavõtteid tööst, et anda kiire, kuid sisukas ülevaade oma uurimusest. Tervet tööd ilmselt ette antud ajaga esitleda ei jõua ja see pole ka kuigi otstarbekas. Veel võib märkida, milliseid probleeme või raskusi töö kirjutamisel esines. Näiteks: Omaette probleemiks oli fotomaterjalide leidmine. Sellele võib järgneda slaid, kus tööautor kajastab oma kasusid, mida töö tegemmisel on saadud. Näiteks: Kindlasti andis referaat uusi teadmisi geosünteetidest geotekstiili näol. Võib lisada ka, milliseid oskusi selle töö tegemisega omandati. Näiteks: Õppisin kasutama Ms Word'i vms. Oluline ja esitlust kokkuvõttev slaid on töö tulemuste kohta, kus antakse ülevaade sellest, kas töö
3 Hõbe ja fotograafia Juba 17.sajandil tähendas inglise teadlane Robert Boyle, et looduses esinev hõbeda mineraal sarvhõbe muutub valguse käed tumedaks. Hiljem selgus, et seda põhjustab hõbekloriidi lagunemisel tekkiv metalliline hõbe. Mida intensiivsem on valgusevoog, seda suuremal määral hõbekloriid laguneb. Veel tundlikuma valguse suhtes on hõbebromiid. Fotomaterjalide valmistamiseks kantakse pimedas filmilindile väga väikeste hõbebromiidikristallide suspensioon zelatiinilahuses. Hõbebromiidi kristallivõres paiknevad järjestikku hõbe-ja bromiidioonid. Säritamisel toimuvad protsesse võib lihtsustatult kujutada järgmiselt. Kui fotoaparaati katik on avatud ning filmile langeb valgus, siis hõbebromiid laguneb. Hõbebromiidi lagunemisaste sõltub valgustamisest: mida eredam on valgus ja mida
AgCl, mis on fotoemulsiooni koostisained. AgCl ja AgI on väiiksema valgustundlikusega kui AgBr, kuid nende lisamine AgBr-le suurendab selle valgustundlikust. Fotomaterjali säritamisel toimub selle valgustundlikus kihis halogeenide fotolüüs, milletulemusena moodustub peitekujutis. Vees halogeenid peaaegu ei lahustu, kuid mõningaid aineid sisaldavates lahustes moodustavad nad hästi lahustuvaid ühendeid. Seda rakendatakse fotomaterjalide kinnistamisel. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu- tekib nn "bioloogiline pimedus". 5. Optiline kujutis Optiline kujutis ehk foto. Ese või hingeline olend, mida asutakse kaadrisse võtma.
aineks on enamikul juhtudel hõbesoolad. Eristatakse mustvalge ja värvilise kujutise tekitamiseks ettenähtud fotomaterjale. Domineerivad 4 põhimikutüüpi: metall, klaas, paber, polümeeralus. Et erinevad fotomaterjalid nõuavad erisuguseid säilitustingimusi, on küllaltki oluline nende identifitseerimine. Fotodokument koosneb tavaliselt aluspinnast ja fotokujutist sisaldavast kihist, mis mõlemad reageerivad nii töötlemisprotsessidele kui ka väliskeskkonna mõjudele. Fotomaterjalide kahjustused võivad olla mehaanilised(deformatsioonid, praod, kriimustused, murrus), keemilised (filmide alusmaterjalide hüdrolüüs niiskuse toimel-> vananemisel film keerdub kokku, kortsub, muutub pehmeks/kleepuvaks, emulsioonikiht laguneb täielikult), biloogilised kahjustused (haaravad nii emulsioonikihti kui alusmaterjali) Fotomaterjalide säilitamisel on keskkonnatingimuste osatähtsus määrava iseloomuga. Kõrge temperatuur ja õhuniiskus on fotomaterjalide säilitamiseks ebasoodne
sõltub naha parkimisviisist, kusjuures kôige tundlikum on taimparknahk. Vôrreldes taimparknahaga neelab parkimata nahk (pärgament), kroompark ning maarjasparknahad vääveldioksiidi tunduvalt (kuni 10 x) vähem. Lisaks paberile ning nahale mõjub vääveldioksiid kahjustavalt ka fotode kujutisele ning alusmaterjalile, aga samuti ka näiteks vahapitseritele Lämmastikdioksiid on tugev oksüdeerija. Lämmastikoksiidid pôhjustavad ka tselluloosi, fotomaterjalide ning erinevate värvainete oksüdatsiooni. Lämmastikhape toimib äärmiselt destruktiivselt kõikidesse materjalidesse. Lämmastikdioksiid eraldub ka nitrotselluloosist filmide lagunemisel. Osoon on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga mürgine gaas. Olles väga tugev oksüdeerija kahjustab osoon tugevasti kõiki orgaanilisi materjale - paberit, nahka, fotomaterjale ning pleegitab värve, eriti tundlikud on tema toime suhtes värviprinteri värvid
nõnda odava hinna eest maalida lasevad. Schultz elab Schrammi majas, mis Rüütli ja Küütri uulitsa nurga peal seisab Staabimaja nurga vastas, kus iga talve nekruteid vastu võetakse. Pildid tehakse seal ilusasti ja odavalt." Esimesed fotoateljeed töötasid loomuliku valgusega, selleks ehitati nad eluhoonete päiksepoolsesse külge klaaskatuse ja klaaskülgedega verandale. Pildistamine toimus loomulikult vaid siis, kui valgust jätkus, paar tundi enne ja pärast keskpäeva. Fotomaterjalide tundlikkuse suurendamine võimaldas aga juba 19. sajandi teisel poolel hakata kasutama kunstvalgust, eelkõige mitmesuguseid 14 gaasilampe. Kui ilmusid esimesed elektrivoolu abil töötavad kaarlamp-valgustid, võeti needki 15 kohe kasutusele fotoateljeedes. Paljud käsitöölised loobusid senisest elukutsest ja avasid oma fotoateljee. Tekkis rohkesti rändfotograafe, kes rändasid oma varustusega ringi ning peatusid
pole tegemist emulsiooni, vaid suspensiooniga. Fotoemulsiooni valmistamise protsess on keeruline. Kõigepealt toimub emulgeerimine hõbehalogeenide suspensiooni moodustumine zelatiini kolloidlahuses, sellele jägnevad esimene, nn. füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine, mille käigus fotoemulsioon omandab valgustundlikkuse jt. fotograafilised omandused ning mehhaanilise tugevuse, elastsuse, võime püsida põhimikul ja taluda lagunemiseta lahuste toimet fotomaterjalide töötlamisel. 14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus Fotomaterjal on fotokujutise saamiseks tarvilik valgustundlik materjal. Fotomaterjali moodustab valgustundlikke ühendeid sisaldava emulsioonikihiga (fotokihiga) kaetud või nende ühenditega immutatud alus ehk põhimik. Keemilise koostise järgi eristatakse hõbehalogeenid- ja hõbedata fotomaterjale
Saasteainete toime sõltub naha parkimisviisist, kusjuures kôige tundlikum on taimparknahk. Vôrreldes taimparknahaga neelab parkimata nahk (pärgament), kroompark ning maarjasparknahad vääveldioksiidi tunduvalt (kuni 10 x) vähem. Lisaks paberile ning nahale mõjub vääveldioksiid kahjustavalt ka fotode kujutisele ning alusmaterjalile, aga samuti ka näiteks vahapitseritele Lämmastikdioksiid on tugev oksüdeerija. Lämmastikoksiidid pôhjustavad ka tselluloosi, fotomaterjalide ning erinevate värvainete oksüdatsiooni. Lämmastikhape toimib äärmiselt destruktiivselt kõikidesse materjalidesse. Lämmastikdioksiid eraldub ka nitrotselluloosist filmide lagunemisel. Osoon on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga mürgine gaas. Olles väga tugev oksüdeerija kahjustab osoon tugevasti kõiki orgaanilisi materjale - paberit, nahka, fotomaterjale ning pleegitab värve, eriti tundlikud on tema toime suhtes värviprinteri värvid
hõbekloriidi AgCl, mis on fotoemulsiooni koostisained. AgCl ja AgI on väiiksema valgustundlikusega kui AgBr, kuid nende lisamine AgBr-le suurendab selle valgustundlikust. Fotomaterjali säritamisel toimub selle valgustundlikus kihis halogeenide fotolüüs, milletulemusena moodustub peitekujutis. Vees halogeenid peaaegu ei lahustu, kuid mõningaid aineid sisaldavates lahustes moodustavad nad hästi lahustuvaid ühendeid. Seda rakendatakse fotomaterjalide kinnistamisel. Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks (mustvalge, värviline, digisensor jne). Seda materjali iseloomustab valgustundlikus. 25 kuni 6400 ASA (ka GOST ja DIN). (diafragmaarvude järgi ka selle vahed kahekordsed 25, 50, 100 jne 1600, 3200, 6400). Eksponomeeter mõõdab seda konkreetset valguse hulk konkreetsetes tingimustes
annaabi.ee 
