Gorbatsov nägi ette riigi uuendustekava, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986. aastast tõusis päevakorrale uus märksõna- glasnost, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta
Eesti taasiseseisvumise ajal juhtus palju erinevaid sündmusi. Eestlased kasutasid ära Nõukogude liidu nõrkust ning oma kavalust. Taasiseseisvumise käigus toimus palju rahva maasimeeleavaldusi ning massiorganisatsioone, selleks ,et taastada oma riigi iseseisvus. 1986.aastal tahtsid venelased rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused, see tekitas eestlastes protesti ning tahet kaitsta oma maad ning selle territooriumit. Järgmisel aastal toimuski fosforiidikampaania ,mis suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet. Samal aastal leidsid aset ka paljud massimeeleavaldused. Tallinna Hirvepargi poliitilisel meeleavaldusel paljastati kogu tõde Hitleri-Stalini sobingust, sellel sündmusel oli suur tähtsus organiseerimisel ja politiseerumisel, selle najal loodigi Eesti esimene demokraatlikele
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine
väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. MRP-AEG MRP Avalikustamise Eesti Grupp. 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele
reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. • MRP-AEG – MRP Avalikustamise Eesti Grupp. • 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust
Roheline Partei. 1990ndatel keskkonnaorganisatsioonide tegevus väheaktiivne, keskkonnahariduslikud projektid 26. Fosforiidisõda : olulisemad sündmused ajendid, ühiskondlik tähtsus ja järelmõjud. - Virumaa fosforiidisõda, 1987-88 - Fosforiiti kaevandati Eestis Maardu lähedal juba enne Teist maailmasõda1987- 1988 Fosforiidisõja põhjustasid üleliidulised plaanid rajada Lääne-Virumaale Toolsesse ja Lääne-Kabalasse fosforiidikaevandused, et suurendada fosforiidist mineraalväetise tootmist. Majanduslikult mõttetu ja keskkonnavaenulik - Kaevanduste ehitamiseks ja töökorras hoidmiseks oleks sisse toodud arvukalt võõrtööjõudu. - 1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju. - Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud
Balti kett (23. august 1989) protestiaktsioon, mis aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. Kodanike komitee (1989) liikumine, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Isemajandav Eesti (IME) majandusprogramm, mille aluseks oli nelja mehe 1987, aasta septembris avaldatud ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. -- Ärkamisaeg algas 1986. lõpul, kui avalikustati plaan avada Eestis fosforiidikaevandused. Rahvas sundis ühiselt aga protestiga (fosforiidikampaania) ametkonnad sellest plaanist loobuma. Esimene poliitiline ühendus MRP-AEG loodi 1987 augustis ja selle eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi pakti tõelise sisu avaldamine. 1980'date lõpul loodi veel mitmeid teisi organisatsioone, nende hulgas Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eestimaa Rahvarinne. Peale Karl Vaino asendamist Vaino Väljasega 1988 juunis, tähistas
- Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus. 24.Keskkonnaalase kodanikuühiskonna tekke tingimused ja ajendid Nõukogude Liidu ajal 25. Kodanikuühiskonna roll keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel 26.Fosforiidisõda : olulisemad sündmused-ajendid, ühiskondlik tähtsus ja järelmõjud 1987-88 NSVL-i plaanid raada L-Virumaale Toolsesse ja L-Kabalasse fosforiidikaevandused, et suurendada fosforiidist mineraalväetise tootmist. 1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju. Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud. Esimeste seas Juhan Aare ETV saates "Panda“ ja mitmed keskkonnaaktivistid. Tekkisid keskkonnaorganisatsioonid, sh Eesti Roheline Liikumine.
kaheks iseseisvaks riigiks ehk“sametlahutus” Jugoslaavia lagunemine toimus kodusõja tagajärjel. Kodusõdade lõppemisele aitas kaasa ÜRO ja NATO rahujõudude sekkumine.Tulemuseks oli Sloveenia, Horvaatia,Makedoonia ja Bosnia-Hertegoviina iseseisvumine. 5. Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29) a) Uus ärkamisaeg: Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Fosforiidikampaania: protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988
aastal. Kolhoosi- ja sovhoosiperedes vähenes loomapidamine. Arvati, et individuaalsektor ei ole enam põllumajanduses vajalik. EESTI TAASISESEISVUMINE JA ÜLEMINEK TURUMAJANDUSELE 1. Majanduspoliitilisest olukorrast Eestis tehti esimesed sammud turumajanduse suunas juba enne taasiseseisvumist 1980. aastate lõpus. 1980. aastate keskpaigaks valitses Eestis üldine majanduslik stagnatsioon. Avalikustati informatsiooni keskvõimude kavatsusest rajada Põhja-Eestisse uued fosforiidikaevandused. Kaevandamine oleks kaasa toonud ökoloogilise katastroofi ning ka uue migrantide sissevoolu. 23. augustil 1987. aastal (Molotov Ribbentropi pakti aastapäeval) toimus esimene poliitiline väljaastumine. Aasta hiljem toimus massidemonstratsioon (Balti kett). 1987. a. juulis kuulutati välja IME (Isemajandava Eesti) idee, mis käsitles isefinantseeriva ja isejuhitava Eesti majanduse rajamist endise Nõukogude Liidu koosseisus. 13. aprillil 1988. aastal asutati Rahvarinne
põgeneti välismaale, jne. Samasugused protsessid toimusid ka Lätis ja Leedus (piiride muutmine, üliindustria- liseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine, juhitud migratsioon, põliselanike arvu vähenemine, repressioonid ja tagakiusamised, metsavendlus eriti mastaapne oli see Leedus, jne.) 2. Iseloomusta Eesti taasiseseisvumise protsessi! Ärkamisaeg Eestis algas fosforiidikampaaniaga 1986.-1987.a. Nimelt kavatses Moskva rajada Eestisse fosforiidikaevandused, mis oleksid toonud endaga kaasa erakordselt suure looduse saastatuse ja migratsiooni. Rahva protestiaktsioonide tulemusena oli Moskva sunnitud oma plaanidest loobuma. 1987. loodi esimene poliitiline ühendus Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mis teavitas rahvast salaprotokolli olemasolust ja rääkis selle tagajärgedest. 1988. loodi esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.
Nii nagu Venemaalgi, kuulutati välja ENSV juhtkond oli arvamusel, et see kõik on Asutava Kogu valimised, kuid need muudeti hääbuv "müra" Nõukogude valimisteks, lootes ülekaalule Asutava Kogu valimistele Eestis. Kuulutati need välja jaanuaris 1918, kuid kartes vähemusse jäämist, katkestati bolsevike poolt. Majanduses alustati ratsionaliseerimist- maa Suure protestirünnaku kutsus esile plaan võeti mõisnikelt ära, kuid jäeti riigile, rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Selle nendest pidid saama kolhoosid, sovhoosid, plaani vastuvõetamatus oli nii suur, et kooperatiivid. Idee oli vastuvõetamatu ja esmakordselt hakkas rahvas tajuma oma tekitas vastumeelsuse enamlaste suhtes. Eesti ühtekuuluvustunnet ja protestivaimu. rahvusväeosi ei õnnestunud laiali saata- need nimetati ümber Eesti Punaväeks. Majandusreformide käigus oli ettevõtlus 1987 loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti
inimeste ja asutustega. Eesti ombudsman on nt õiguskantsler. Õiguskantsler - on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Õiguskantsleri ametiaeg on 7 aastat. Teda saab tagandada vaid kohtu otsusega. 2) Uus ärkamisaeg (fosforiidikampaania, Hirvepargi poliitiline meeleavaldus, ERSP, Rahvarinne, Interliikumine, suveräänsusdeklaratsioon). 1987.aastal kavatses Moskva rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. Uus ärkamisaeg sai alguse fosforiidikampaania vastaste väljaastumisega. 23.augustil 1987 toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. 1988.aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek
annaabi.ee 
