lagunemist, • maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, • korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. 26. Korrosiooni kaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: • legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; • oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; • fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); • kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; • galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; • plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; • lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
peeneteraline struktuur-parandav teras), C70W (0,7%C terases teeb selle tera peenemaks, suureneb läbikarastuvus HRC 63MN²-tööriistateras) . 19.Nimetage metallide korrosiooni liigid ja korrosioonikaitse meetodid? kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse elektrokeemilist kaitset välise alalisvooluallikaga või aktiivsest metallist protektoriga, metalseid pinnakatteid(galvanotehnika), mittemetalsed pinnakatted(lakid) ja inhibiitoreid. VÄRVILISMETALLID JA NENDE SULAMID. 20.Kuidas liigitatakse värvilisi metalle füüsikaliste omaduste ja vääringu hinna järgi? Värvilisi metalle liigitatakse: 1.Tiheduse järgi a.kerged b.keskmised c.rasked üle 7,8T/m2 2.Sulamis temperatuuri järgi a
hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne. 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)- kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad
hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne. 50. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna
Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid 100. Korrosioonitõrje üldised meetodid. ➢ legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske. ➢ oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ➢ fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht). ➢ kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga. ➢ galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. ➢ plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit. ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega.
sisse väliselt pole nii nähtav a seetõttu tunduvalt ohtlikum ) kristallidevaheline korrosioon (tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav a seetõttu väga ohtlik) 12. Metallide korrosioonikaitse erinevad võtted Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht) kuumkatmise puul kaetakse metall mõne teise sulametalliga galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht plakeerimise puul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav konserveerimise puul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kiiga 13
pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 12. Metallide korrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
gaasi koostis), ohtlikud on lokaalse korrosiooni liigid (laiguline, täpiline ja rõugeline)korrosiooni kahjude vähendamiseks asendatakse vähepüsivad metallid vastupidavatega ja kõrvaldatakse keskkonna agressiivseid komponente (veeaur, H2O, S, Cl2 jne). Raua korrosiooni aeglustatakse nt. Cr, Al, Si, Ti, Cu, Co, Be jt lisamisega. Metalli välispind passiveeritakse nt. oksüdeermise või fosfaatimise teel, isoleeritakse laki, värvi, plastmassi, õli või bituumeniga. Metalli pind kaetakse värvilise metalli kihiga (Cr, Ni, Cu jt) Katmine toimub tavaliselt galvanotehnika abil, kasutatakse ka keraamilisi kaitsekihte (SiO2, Al2O3) KORROSIOONI PROTSESSI PIDURDAMISEKS lisatakse keskkonnale inhibiitoreid( karbamiid, urotropiin jt) Korrosiooni vähendatakse ka kuiva õhu kasutamisega, nt kallite aparaatide transpordil ja alveelaevades ning kaitsvate gaasikeskkondade loomist nt
· kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit · plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega;
· kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega;
kõvasulamist kuuli. Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus 10. Metallide krrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
· kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. · Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; 05.05.2014 · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega;