raskesti mõistetavaks tehtud alkeemilist retsepti järgiva pingelise loominguprotsessi ja moraalse enesetäiustamise, "hingelise puhastamise" teel. Alkeemikute teoste keel oli aga tõepoolest enamasti ülikeeruline, tehtud teadlikult raskesti mõistetavaks, täis metafoore ja allegooriat, varjamaks avastusi. Alkeemikud on olnud teoreetikud ja eksperimentaatorid, filosoofid ja teoloogid, ratsionaalse teooria pooldajad ja müstikud ühes isikus. Nende uduste formuleeringute taga võivad peituda äärmiselt huvitavad preparaadid ja meetodid, sest nad võtsid täielikult omaks Laozi printsiibi: kes teab, see ei räägi, kes räägib, see ei tea. Katsekirjeldused formuleeriti väga salapäraselt, kasutades ebamääraseid ja arusaamatuid väljendeid. Näiteks: "Teadke kõik, kes te rändate Idamaadel, et kui hiilgavas relvastuses Marss heidab end Veenuse embusse, punastab too varsti." Et Päike (=kuld) tõuseb idast, siis Idamaa
Planeerimine käsitleb poliitilisi väärtusi ja poliitika kätkeb endas planeerimist. Selline rollide ja tegevuste kattumine tingib planeerija ja poliitiku rolli võrdlemise vajaduse. Esinevad kaks äärmuslikku vaatenurka planeerija rollile (viimane on kaasajal valdavam): 1. Avalikus sektoris töötav planeerija ei pea, ega tohi, omada kindlaid poliitilisi tõekspidamisi ja ilmseid väärtushinnanguid. Ta peab jääma ülesande püstitaja (poliitiku) poolt seatud formuleeringute ja reeglite raamidesse ja ei tohi segada planeerimistegevusse omi väärtushinnanguid, mis erinevad poliitikute poolt seatud raamidest ja põhimõtetest. 2. Planeerija ei saa, ega tohi, käituda väärtusneutraalselt. Hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi lahutamatu osa, ning planeerija, lähtudes oma erialakompetentsusest, on igati õigustatud ja kohustatud kasutama kogu oma intelligentsust ja südametunnistust parima planeerimislahendi saavutamiseks (kuni otsustamishetkeni välja).
asjatu kulutus, pähemäärimine jne. Mereriskide kindlustusest - vt jagatud materjale. Triin Antsovi konspekt. Kindlustuse liigid 1. Hull and mashinery Insurance. laevakere ja masinate kindlustus. Varakindlustus, mille aluseks on rv-lt Inglise Marine Insurance Act 1906.a aktsepteeritud seadus, kus kindlustusõ pm-d on korralikult esitatud. Paljudes riikides mereriskide kindlustust eraldi ei eksisteerigi. Formuleeringute üldisus ja õnnestunud väljendust tõestab see, et kas mingi GB dominioon võttis selle s vastu ja kirjutas elle 1906.a seadusest praktiliselt maha. Mereriskide kindlustuse üldtingimusi arendatakse edasi, tegu on sellise ühinguga - the Institute of London Underwriters. Neil on välja töötatud kindl üldtingimused ehk Institute Clauses. 1. liik kehtib vara suhtes, on ajaliselt piiratud, peale selle ka ruumiliselt piiratud. Kui on tegu sõjaprk minekuga, tuleb võtta War Insurance eraldi
Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga. neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia Eelkäijaks on Frege (1848-1925), kes püüdles kindlate formuleeringute ja selguse poole. Klassikuteks ja alusepanijateks (kõik 19.saj lõpu-20.saj mehed) on Moore (tegeles mõistete uurimisega), Russell (pööras tähelepanu sellele, KUIDAS me väljendume, mitte MIDA väljendame), Wittgenstein (Tractatus logico-philosophicus, „keeleline pööre“ – püüdis luua ideaalkeelt, mis kirjeldab maailma fakte eriti täpselt ja väldib ebatäpsusi). Tähtsaks muutub selgesti väljendada selgeid asju, keel ise muutub F uurimise objektiks.
On määratletav sillana üldise abstraktse seaduse ja elulise juhtumi vahel toimib seadusandlue ja õiguspraktika vahele jääval abstraktsioonitasandil. Lisaks kehtivale õigusele on selle ülesandeks ka konkreetsete lahendite üldistamine. Tänapäeval on õigusdogmaatika nii kehtivad seadused, kui ka seadusest kõrgemalseisvad väärtused (Radbruch). Väärtusmastaapide formuleerimine ja põhistamine, Okko Behrends (isikute veendumused, seadusandja eesmärgid, seaduse formuleeringute kritiseerimine). Samas jääb õigusdogmaatika alati talle eeldusena antud kehtiva süsteemi raamidesse see on süsteemi suhtes immanentne. Õigusfilosoofia on aga süsteemi suhtes transtsendentne (metatasand). Süsteemi vaadeldakse väljastpoolt. Õigusfilosoofia ülesanne kontrolliinstants positiivse õiguse kehtimisaluste suhtes. Erinevus õigusdogmaatikast tuleneb ka metoodilisest põhihoiakust (dogma puhta mõistuse toimimine ilma kriitikata,
50.Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus 51.Lähilugemise mõiste Põhimeetod: lähilugemine e. eksplikatsioon (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity). MARKSISTLIK KIRJANDUSTEOORIA 52.Põhialused Marksism: Põhineb Karl Marxi ja Freidrich Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Väidavad, et inimkonna, selle ühiskondlike formuleeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest. See mõjutab omakorda ühiskonna klassistruktuuri. Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poltiitiliste tegevuste liikumapanevaks jõuks. Inimteadvuse määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Marksism ja kirjandusteadus: Kirjandusteos ei eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Teos tugevndab lugejas ideoloogia mõju, mida ta esindab
maailmavaatelise tekkeloo põhjal. 2.1. Kõigi ja igaühe õigused ning kodanikuõigused Võttes liigituse aluseks põhiõiguse kandja, võib eristada põhiõigusi, mis on igal üksikisikul sõltumata kodakondsusest, ning põhiõigusi, mis on ainult kodanikel. Esimesed on kõigi ja igaühe õigused, teised kodanikuõigused. Millist liiki õigusega on konkreetsel juhul tegemist, tuleb tuvastada tõlgendamise teel. Kõigi ja igaühe õigused võib ära tunda eelkõige formuleeringute "igaüks", "kõik" või "keegi" järgi. Sääraseid formuleeringuid sisaldavad põhiseaduse §-d 12, 13 lg 1 lause 1 ja lg 2, 15 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 28 lg 1, 29 lg 2, 32, 35, 37, 40, 41, 43, 44 lg 1, 45, 46, 47, 48 lg 1 lause 1, 49 ja 51. Kõik loetletud põhiõigused on kõigi ja igaühe õigused. See loetelu hõlmab siiski ainult evidentsed juhud ega ole ammendav. Kodanikuõiguste peamiseks tunnuseks on termin "Eesti kodanik". Neid termineid on
Mis tehti Trotski ja Buhhariniga oli kõik väga õige- teostatud õigel ajal vajaliku põhjalikkusega jne. H jaoks need polnud mingid ohvrid. Ootamatu Stalini kritiseerimine tuli enamikele delegaatidele täieliku ootamatusena. Seda ei osatud kuidagi ette näha, paljud on mälestustes kirjutanud, et see oli nende jaoks täielik šokk. Tegelikult isikukultuse kõne oli NLKP KK Presiidiumis mitu korda läbi arutatud. Pmst olid ka Molotov ja Kaganovitš sellega nõus- teatud formuleeringute puhul vaidlesid vastu jne. Pmst oli ikkagi 1955 lõpus Kremli võimuladviku ühine otsus see kõne pidada. Hiljem H võtab au kõik endale. Teave kõnest levis ühiskonnas väga kiiresti, mitte vaid NL siseselt, vaid jõudis kohe ka välisajakirjandusse. On kohe küsimus sellest, kuidas nii juhtus- selge, et H ise seda ei lekitanud välismaale, aga on üsna tõenäoline, et välismaale jõudis läbi Poola kommunistide. Läänes tekitas
Kuivõrd mõjutab keel mõtlemist? Lingivistilise determinismi suund esindab arvamust: kogu keel – mitte ainult leksikaalne süsteem, vaid ka grammatika, mille üle domineerib tunnetusprotsess – määrab ja pidurdab tajumist ja mõtlemist. Keele isikustamine viib kergesti ütlusteni, milles keelele omistatakse omadusi, mida keelel lihtsalt pole, nt “keel valitseb õigust”. Inimene pole oma keele vang. Ta võib valida erinevate formuleeringute vahel – aga alati vaid etteantud võimaluste raamides. Meie suhtumisi ja reaktsioone isikute, asjade seisu ja olukordade suhtes vahendatakse läbi märgistamiste ja need võivad sõltud konkreetsest märgistusest: Cicero: nt kedagi, kes olevat vaenlane tähistatakse kui võõras ehk ebameeldivus on pehmendatud leebusega. Igapäevakeele kasutamisel on hulgaliselt võimalusi sellisteks sotsiaalpoliitilisteks ja humaniseerivateks eufemismideks (Võrlde: ruumihooldaja versus koristaja)
subjektsete õiguste ja kohustuste sisu ning ulatus. Selles mõttes õiguse, õiguskorra kehtestamine tähendab pigem selle loomist, 67 mitte formaalset pealesurumist. Leidmaks vastust küsimusele, missuguste tegurite või mehhanismide läbi õigus ennast kehtestab, väljub positiveeritud õiguse juriidiliste formuleeringute raamest. Et selle vastust leida, tuleb uurida õiguskultuuri, sotsiaalse olemise kultuuri kui mitte kõikehõlmavalt, siis vähemalt spetsiifilise suhtluskeskkonnana. Õiguse kehtestamise protsess avaldub dialoogis õigusruumi ja subjekti vahel. Narits mida täpsemalt on õigus formuleeritud, seda kindlamini ta ka inimkäitumises realiseerub ning vastupidi mida ebatäpsemad on õiguslikud formuleeringud, seda ebakindlam on ka õiguse tegelik realiseerimine.
annaabi.ee 
