Sisukord: Sissejuhatus lk.2 Hirm lk.3-4 Stanley Milgrami katse lk.4 Foobia lk.5-6 Kasutatud allikad lk.7 Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Hirmu loetakse üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsiooniks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Hirmu iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides (nt. Higistamine, kõhulahtisus jne). Evolut...
Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega.Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud - väljak...
Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja rahvahulkade ees Akrofoobia: Hirm kõrgete kohtade ees Sotsiaalfoobia: hirm avalike kohtade, rohke rahva ja avaliku alandudse ees Kuidas vabaneda foobiast Enamasti alluvad ravile hästi Kasutatakse kontakte hirmutava olukorraga Selle käigus saab inimene aru, et olukord ei ole tegelikult ohtlik LÕPP
Hästi südamlik oli see, et ta üritas anda neile inimestele tagasi tükikest normaalsest elust. Ehedaks näiteks oleks see, kui ta indiaanlase abil üle aja põgenes, ärandas bussi ning viis oma kaaspatsiendid kala püüdma. Samuti oli ta oma kaaslaste jaoks mingil määral kangelase eest. See tuli üsna filmi lõpus välja, kui Randall korraldas neile väikese ,,peo" enne oma põgenemist. Ta aitas ühel noorukil foobiast naiste vastu üle saada ning tõi ka teiste patsientide ellu veidike rohkem rõõmu kui nad seda seal haiglas viibides olid kogenud. Imestama pani asjaolu, kui filmi lõpus selgus, et peaaegu kõik selle osakonna patsiendid viibivad haiglas vabatahtlikult. Tol momendil tekkis suur segadus, miks peaks üldse keegi tahtma olla vabatahtlikult sellises asutuses, mida võiks mingil määral vanglaga samastada. Samuti tundus väga õõvastavana tol ajal kasutatavad meetodid, mida
patsiendi terviseseisundit uurima. Mõnikord võib foobiaid seostada depressiooniga, alkoholi või mõne muu aine tarvitamisega või toitumishäiretega. Komplikatsioonid · Sotsiaalne isolatsioon. Sel puhul püütakse vältida avalikke kohti. · Depressioon. Hakatakse vältima tegevusi, mida teised inimesed naudivad, oma isiklikus ja profesionaalses elus. See viibki depressioonini. · Ainete tarvitamine. Mõni inimene püüab foobiast tekitatud stressi maandada alkoholi või narkootikumide tarvitamisega. See halb valik võib viia sõltuvuseni. Paljud psühholoogid ja psühhiaatrid jaotavad foobiad kolme kategooriasse: 2 · Sotsiaalne foobia ehk sotsiaalne rahutushäire. Näiteks hirm publiku ees esineda või avalikult süüa. Sotsiaalset foobiat saab jaotada omakorda kahte ossa: üldine sotsiaalne foobia ja spetsiifiline sotsiaalne foobia.
haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise tundmist tänu Randallile foobiast üle. Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ju välja, et enamus patsiente haiglas on vabatahtlikult. Nad sattusid vaimuhaiglasse kas mõne tuttava või enda initsatiivil ning oles seal, oodati neilt vastavadt käitumist. Selles keskkonnas muutus ,,ebanormaalne" käitumine ,,normaalseks" ja karmi resiimi läbi hoidis haigla end aastaid rutiinselt üleval.
Teatrofoobia hirm teatris käimise ees. Geliofoobia põhjendamatu hirm naeru/naermise ees. Kathisofoobia põhjendamatu hirm istumise ees. Metrofoobia põhjendamatu hirm luule ees. (Waters 2004) Kõik eelnimetatud foobiad kuuluvad spetsiifiliste hirmude alagruppi. Need foobiad võivad tunduda naeruväärsed, kuid tegelikult on ka need suureks probleemiks ning kui neid mitte ravida, võib elukvaliteet oluliselt halveneda. 1.5. Foobia ravi Foobiast vabanemist tuleks alustada koos spetsialistiga, seejärel saab ise väikeste sammudega edasi minna (Piirsalu 2012: 17). Spetsialistiga alustades on kindel, et raviga liigutakse õiges suunas. Ise ravitsedes võib lõpptulemusena jõuda punkti, kus foobia on suurem kui alguses, kuna on kasutatud valesid ravitehnikaid. 1.5.1. Käitumisravi Käitumisravi koosneb kustutamisest ja harjutamisest. Kustutamise alla käivad ohutud kok- kupuuted või kogemused hirmustimulaatoriga
lõpuni, nagu näiteks enesetapp või enesevigastamine. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna „foobia“ ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobos, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phobos suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Foobiate korral on ärevus põhjustatud tavaliselt kindlate situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole nii ohtlikud, nagu foobiast kannatule tundub. See omakorda põhjustab inimeses sügavat piinlikkustunnet ning mõtet, et keegi temast aru ei saa. Paljudel juhtudel jääbki selline tervisehäire teistele märkamatuks, kuid on ka selliseid olukordi, kus seistes vastamisi oma hullema luupainajaga, tunneb inimene nii tugevat emotsionaalset piina ja survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. 4
lõpuni, nagu näiteks enesetapp või enesevigastamine. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobos, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phobos suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Foobiate korral on ärevus põhjustatud tavaliselt kindlate situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole nii ohtlikud, nagu foobiast kannatule tundub. See omakorda põhjustab inimeses sügavat piinlikkustunnet ning mõtet, et keegi temast aru ei saa. Paljudel juhtudel jääbki selline tervisehäire teistele märkamatuks, kuid on ka selliseid olukordi, kus seistes vastamisi oma hullema luupainajaga, tunneb inimene nii tugevat emotsionaalset piina ja survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. FOOBIATE LIIGID
Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel. Lapsevanema aktiivse abita ei ole peaaegu võimalikki last ravida. Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama. Üldiselt on tulemuslikuks peetud Kognitiiv-Käitumuslikku Teraapiameetodit (kasutatakse ka lühendit KKT). Selle teraapiameetodi puhul kasutatakse erinevaid käitumuslikke ja kognitiivseid (e. arutlemisega seotud) võtteid foobiast üle saamiseks. Antidepressantide kasutamine pole kindlasti mitte kohustuslik samm foobiaravis. Seda kasutatakse juhul, kui patsiendil on kaasuvaks häireks depressioon, see võib olla psühholoogi või psühhiaatri soovitus, kuid kedagi ravimit võtma nad sundida ei saa. Tasu ravi eest oleneb sellest, kas pöördud riiklikusse raviasutusse (näit. Põhja- Tallinna Regionaalhaigla) või erapraksisesse. Mõnedes riiklikes nõustamiskeskustes on ravi tasuta,
Tahan teada, kas see liigitub juba foobiate alla või on lihtsalt hirm. Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks loen läbi erialaseid raamatuid, tutvun internetis leiduva materjaliga. Koostan Google Docsis küsimustiku (vt Lisa 1) ja viin gümnasistide hulgas läbi küsitluse. Küsitluse toimetan kohele meili ja Facebooki teel. Teen intervjuu psühhoterapeudiga. Uurimistöö esimeses peatükis räägin ma foobiast. Alapeatükkides kirjutan ma selle olemusest ja tunnustest. Uurin ka seda, millised faktorid foobiat põhjustavad. Veel kirjutan sellest, kuidas foobiad jagunevad ehk milline on nende klassifikatsioon. Tahan välja tuua erinevaid foobiaid, need jagan omakorda tuntumateks ja veidrateks ning uurin nende kohta ka lähemalt. Üritan teada saada ka sellise fakti, et kes ja millal pani kirja esimesed laused foobia kohta. Uurimistöö teises peatükis uurin, kuidas ravida foobiat
temast piisavalt kaugel ning ta saab seda visualiseerida ilma ärritumata. Ja järk-järgult, mitmetse seansside jooksul, kujutab patsient koera ette endale järjest lähemal, ilma et see teda enam häiriks. Hüpnootilised sisendused kinnitavad talle, et tal ei ole koerte vastu mitte midagi ja koer ei kujuta talle mingit ohtu. Lõpuks kujutab patsient end looma lähedale, puudutades seda ilma ärevust tundmata ning foobiast saadakse üle. Samas on ka teine viis foobiast üle saamiseks. Nimelt viiakse patsient tagasi aega mil foobia välja kujunes. Vahel on foobia põhjustatud varasemas elus kogetud vallandava sündmuse poolt, mille me võime olla unustanud. Siis kui patsient on transis, viib hüpnotiseerija ta tagasi aega enne vallandavat sündmust ning laseb patsiendil tunda, kuidas oli elada ilma hirmuta. Seejärel hüpnotiseerija kasutab seda tunnet, asendamaks patsiendi foobia positiivsema meele-laadiga
Üks neist oli Milton Erickson (1901 1980), kes märkas alateadvuse jõudu ja mõistis, et hüpnoosi abil saab suhelda otse alateadvusega. Tema edu aitas tagastada hüpnoosi usaldusväärsuse ja populaarsuse. Hüpnoosi kasutusalad Hüpnoos on 21. sajandiks tunnustatud teaduslikult uurimise täisväärtusliku haruna ja ravivahendina. Hüpnoosi kasutatakse paljudes erinevates valdkondades. Igapäevaselt kasutavad tuhandeid inimesi hüpnoosi, et vabaneda mõnest halvast harjumusest või foobiast, parandada elukvaliteeti, vaigistada valu või ravida erinevaid haigusi. 1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral Sõltuvuste korral on inimesel iha või vajadus midagi saada. Sõltuvus mõjutab neurotransmitterite piirkonda ajus, mille tagajärjel närviimpulsid muunduvad. Algne kogemus võib olla meeliköitev, aga organismi ja meele kohanedes muutub enesetunne ilma teatud aineta ebameeldivaks (T. Moorey, 2011).
Selline hüpnoosimeetodi kasutus on kinnitanud inimeste kõige halvemaid eelarvamusi selle teema suhtes (Streeter 2006: 32-33). 1.5. Hüpnoosi kasutusalad Hüpnoos on 21. sajandiks tunnustatud teadusliku uurimise täisväärtusliku haruna ja ravivahendina. Hüpnoosi kasutatakse paljudes erinevates valdkondades. Igapäevaselt kasutavad tuhanded inimesed hüpnoosi, et vabaneda mõnest halvast harjumusest või foobiast, parandada elukvaliteeti, vaigistada valu või ravida erinevaid haigusi. 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral Sõltuvuste korral on inimesel iha või vajadus midagi saada. Sõltuvus mõjutab neurotransmitterite piirkonda ajus, mille tagajärjel närviimpulsid muunduvad. Algne kogemus võib olla meeliköitev, aga organismi ja meele kohanedes muutub enesetunne ilma teatud aineta ebameeldivaks (Moorey 2011: 93-101).
Modelleerimise kasutamine Seisneb sellest, et võetakse eeskuju inimestest, kes suudavad sind paanikasse ajavatest olukordades rahulikuks jääda. Ärevuse ohjeldamine kasude-kahjude analüüsi meetodil Tähelepanu tuleb pöörata vältimise miinustele. Pane kirja vältimise miinused, loe seda nimekirja mitu korda päevas ja veendu, et vältimise hind on suurem kui sellest saadav kasu. Kasude-kahjude analüüs julgustab sind riskima ja pikemas perspektiivis aitab foobiast üle saada. Kirjuta üles vältimise miinused ja eelised. Parem on tunda end ebamugavalt mõnda aega, kui jäädagi tundma end ebamugavalt. Analüüsi oma plusse ja miinuseid ning veena, et oma ebarealistlike hirmude trotsimisest tulenev lühiajaline ebamugavus läheb sulle maksma vähem kui need pikaajalised, sageli igaveseks kastma jäävad ebamugavused. Sobib tavaliselt hästi ka halbade harjumustega seotud ärevusest ülesaamiseks.
annaabi.ee 
