Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud embrüo kaheks jagunemisega. Folliikel, millest munarakk ovuleerus, ei lõpeta munarakust vabanemisega veel oma eksistentsi
3) Sekretsioonifaas 15-28, limaskest pakseneb veelgi Tsükli kestvus võib olla 3-5 nädalat. Tsükli kõikumine +- 3 päeva (füsioloogiline). Stabiilne on kollakeha faas (2 nädalat) Ovulatsiooni täpselt ette näha ei saa, saab prognoosida tõenäosuse põhjal. Üleminekuperioodil ebaregulaarne anovulatsiooniperiood? Uue tsükli algatajaks hüpotalamuse gonadoliberiinide mõjul toimuv FSH tootmine adenohüpofüüsist. FSH mõjul uus folliikel küpseb, ühtlasi toodab ka östradiooli. Östradiooli tase suureneb, saavutades max 1-2 päeva enne järjekordset ovulatsiooni. Ovulatsiooni järsk tõus positiivse tagasiside teel, LH produktsiooni järsu tõusu ( järsk tüus kutsub ovulatsiooni esile). Munarakk väljub kõhuõõnde, munajuhade narmastega (fimbriate) poolt kinni, suunatakse munajuhasse. Folliikelist areneb kollakeha, mis hakkab järjest rohkem progesterooni produtseerima. Progesterooni mõjul saavutab
14=16) Tsükli regulatsioon tervikuna · tüskli alguses hakkab tõusma finiiklit stimuleeriva hormooni tase (FSH). Selle mõjul hakkab folliiklis küpsema munarakk, mis FSH mõjul produtseerib östradiooli, mille tase järjest tõuseb. Folliiklis produtseeritakse veel ka hormooni nimega inhibiin. Inhibiin avaldab pidurdavat mõju hüpofüüsi eessagarale, mistõttu FSH tase hakkab langema ja seetõttu ei saa hakata arenema teine folliikel. Östradiooli tase järk-järgult tõuseb, saavutab oma maksimumi 12-13 päevaks ja selle tõusu tõttu tõuseb järsult LH tase ja LH tõus kutsub esile ovulatsiooni. Folliikel lõhkeb ja munarakk väljub. Munarakk satub kõigepealt kehaõõnde munajuhade naabruses. Munarakk haarataks munajuha narmastega ja suunatakse munajuhasse. Edasi tekib folliiklist kollakeha ja selle aengut mõjutab nii LH kui ka FSH
tsükli kestvus, siis on ovulatsioon 21 päeval. Menstruatsioonitsükli regulatsioon tervikuna. Tsükli alguses hakkab tõusma foliikulostimuleeriva hormooni (FSH) taseme tõus. Selle mõjul hakkab folliikulis küpsema munarakk, mis FSH mõjul ühtlasi produtseerib östradiaooli. Folliiklis produtseeritakse ka hormooni nimega inhibiiner. Inhibiin avaldab pidurdavat mõju hüpofüüsi eessagarale, mistõttu FSH tase hakkab langema ja seetõttu ei saa hakata paralleelselt arenema teine folliikel. Östradiaooli tase järkjärgult tõuseb, saavutab oma maksimumi 12-13 päevaks ja selle östradiaooli taseme tõttu, tõuseb järsul LH tase. (See on üks organismi positiivne tagasiside). LH tõus kutsubki esile ovulatsiooni, mis seisneb selles, et folliikel lõhkeb ja munarakk väljub. Munarakk satub kõigepealt kõhuõõnde, munajuhade naabruses. Ta haaratakse aga munajuhade narmaste e fimbriate poolt ja suunatakse munajuhasse. Edasi tekib folliikulist kollakeha ja selle arengut
IVF-ravi (in vitro ehk kehaväline viljastamise ) ja selle järgne aeg on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav (http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html). 1.2. Ravi Kunstlikul viljastamisel läheb vaja 2-3 munarakku, mida saadakse munasarja stimuleerimisel ravimite abil. Ravi alustamine ja ravimite võtmine on seotud menstruatsioonitsükli päevadega. Ravimite toimet ja munarakkude küpsemist jälgitakse ultraheliuuringute ja vereanalüüside abil. Kui folliikel on kasvanud 18-22mm suuruseks, tehakse ovulatsiooni esile kutsumiseks Ovidrel-hormooni süst ja munarakkude võtmine toimub 36-38 tunni järgselt antud süsti tegemisest. Vaatamata ravimitega stimulatsioonile ei valmi kõikidel patsientidel munarakud soovitud tasemeni. Nendel juhtudel ei jõuta munarakkude võtmiseni ja katkestatakse ravi. Mõne aja pärast võib ravi uuesti alustada, kuid on võimalik kasutada ka doonori munarakke. 1.2.1. Ravietapid Ravietapid on :
Varases puberteedis GnRh, FSH ning LH sekretsiooni episoodilised tipud tekivad une ajal. GnRH mõjul suureneb gonadotropiinide süntees ja nende sekretsioon kujuneb rütmiliseks. Suur hulk FSH ja LH stimuleerib östrogeenide sünteesi munasarjades. Reproduktiivsüsteemi elundites, hüpotolaamuses ning hüpofüüsis kasvab sugusteroidhoormoonide retseptorite hulk. Kasvab estradiooli tase veres ning toimub gonadotropiinide tugev purse ja selle momediks folliikel lõpetab oma küpsemise ja küps munarakk väljub munasarjast. (Berga 2012: 9) Varases puberteedis folliikulid hakkavad tsükliliselt arenema, aga tavaliselt ovulatsioon puudub. Tütarlapsel varases puberteedis eriti esimesed kaks aastat on anovulatsioonilised tsüklid. (Saveljeva jt 2012: 61) Anovulatsioon see on ovulatsiooni häire, sel juhul puudub folliikuli rebend ning munarakk ei välju munasarjadest. (Chebotnikov jt 2008: 39)
siis on ovulatsioon 21 päeval. Menstruatsioonitsükli regulatsioon tervikuna. Tsükli alguses hakkab tõusma foliikulostimuleeriva hormooni (FSH) taseme tõus. Selle mõjul hakkab folliikulis küpsema munarakk, mis FSH mõjul ühtlasi produtseerib östradiaooli. Folliiklis produtseeritakse ka hormooni nimega inhibiiner. Inhibiin avaldab pidurdavat mõju hüpofüüsi eessagarale, mistõttu FSH tase hakkab langema ja seetõttu ei saa hakata paralleelselt arenema teine folliikel. Östradiaooli tase järkjärgult tõuseb, saavutab oma maksimumi 12-13 päevaks ja selle östradiaooli taseme tõttu, tõuseb järsul LH tase. (See on üks organismi positiivne tagasiside). LH tõus kutsubki esile ovulatsiooni, mis seisneb selles, et folliikel lõhkeb ja munarakk väljub. Munarakk satub kõigepealt kõhuõõnde, munajuhade naabruses. Ta haaratakse aga munajuhade narmaste e fimbriate poolt ja suunatakse munajuhasse
II faas – proliferatsioon – päevad 6-14 (kuni ovulatsioonini); algab siis, kui verejooks lakkab III faas – sekretsioon – päevad 15-28; langeb ajaliselt kollakehafaasiga kokku (I ja II faas langevad follikulaarfaasiga kokku) Enamasti on tsükkel 4 nädalat, aga võib olla ka 3 või 5 nädalat. Lubatud kõikumine loetakse +/- 2-3 päeva (kokku siis 5-6 päeva). Tsükli iseloomustus: FSH mõjul hakkab küpsema folliikel ja selles uus munarakk. Folliikel ühtlasi produtseerib tõusvalt östradiooli. Selle produktsioon saavutab oma haripunkti 12.-13. päeval (4 nädalase tsükli korral) ja põhjustab hüpofüüsi eessagaras LH hormooni järsu tõusu. LH mõjul toimub ovulatsioon. Folliikel puruneb, munarakk väljub. Edasi areneb munaraku väljatanud folliikel kollakehaks ja see produtseerib tõusvas koguses progesterooni, lisaks ka östrogeene. Emaka limaskest viiakse sekretsioonifaasi, seega valmistatakse viljastatud munaraku vastuvõtuks
algab tsükkel. II faas – proliferatsioon – päevad 6-14 (kuni ovulatsioonini); algab siis, kui verejooks lakkab III faas – sekretsioon – päevad 15-28; langeb ajaliselt kollakehafaasiga kokku (I ja II faas langevad follikulaarfaasiga kokku) Enamasti on tsükkel 4 nädalat, aga võib olla ka 3 või 5 nädalat. Lubatud kõikumine loetakse +/- 2-3 päeva (kokku siis 5-6 päeva). Tsükli iseloomustus: FSH mõjul hakkab küpsema folliikel ja selles uus munarakk. Folliikel ühtlasi produtseerib tõusvalt östradiooli. Selle produktsioon saavutab oma haripunkti 12.-13. päeval (4 nädalase tsükli korral) ja põhjustab hüpofüüsi eessagaras LH hormooni järsu tõusu. LH mõjul toimub ovulatsioon. Folliikel puruneb, munarakk väljub. Edasi areneb munaraku väljastanud folliikel kollakehaks ja see produtseerib tõusvas koguses progesterooni, lisaks ka östrogeene.
Munasarja perifeerne osa nn. parenhümatoostsoon e. koor, sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. munasarjafolliikleid. Kõrvuti folliiklitega esineb seal ka kollaskehi (corpus luteum) ning viimaste taandarenemisel tekkivaid armkoelisi valkjaskehi (corpus albicans). Folliiklid jagunevad primaarseteks-, sekundaarseteks- ning tertsiaarseteks e. Graafi foliikliteks. Tertsiaarses e. Graafi e. põisfoliiklis paikneb küpsev munarakk, mille läbimõõt on umbes 150 mikromeetrit. Kui folliikel on oma kasvus saavutanud läbimõõdu 1,5-2cm, siis rebenevad selle folliikli kohalt munasarja katted, folliikel lõhkeb ning temas paiknenud munarakk koos folliiklivedelikuga paiskub kõhukelmeõõnde - toimub ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, mis täitub verevalumiga. Lõhkenud folliikli kohale tekib kollaskeha. Kui munarakk viljastatakse, siis kollaskeha areneb edasi, suureneb kuni 3cm-ni ning jääb
annaabi.ee 
