enda loomupärase faktuuri-ilu esiletoomine. 1990. aastatest astuvad naha kõrvale ka teised materjalid ja julgemad vormiotsingud. Minu lemmikumad nahakunsti näited. Väga huvitavate joonistuste ja värvivalikuga. GUDRUN SJÖDÉN. TALV 2013. MUHU KOLLEKTSIOON Gudrun Sjödén on Rootsi disainer ja omanimelise kaubamärgi rajaja, kelle loomingut on sageli inspireerinud mõni tugev rahvuslik eripära. Gudrun Sjödéni talvekollektsioon on Muhu saarest inspireeritud folkloristlik värviplahvatus. Baltimaades tehakse traditsiooniliselt väga fantaasiaküllaseid rõivaid ja aksessuaare, kasutades ootamatuid mustri- ja värvikombinatsioone. TÖÖSTUSTEKSTIILI JA DEKORATIIV KUDUMISE ATELJEE Oli minu jaoks kõige huvipakkuvam, kuna mulle meeldib kõik mis on seotud tekstiili ja moega. SAMUTI MEELDISID KOKKUVÕTTE Mulle väga meeldis see muuseum, eriti jäid silma kullast ja hõbedast ehted, need olid kaunistatud erinevate vääriskividega
sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi annab. Tegeldakse anekdoodi kontekstiga ehk täpsemalt tegeldakse konteksti selle osaga, mis puudutab indiviidi ning nalja mõju talle. Erinevate psühholoogiliste suundade esindajad, aga ka strukturalistid, kaasajal moodsad antroposoofid jt
soomesuunalise keelekäsitlusviisi, mis on püsinud tänaseni. 1843 avaldas grammatika, mille aluseks oli olnud soome keele oma. Ferdinand Johann Wiedemanni (1805-1887) roll eesti keele uuendajana ja uurijana. Paul Ariste järel teenekaim eesti keele uurija, tema kolme teoseta võiks eesti kultuur täna teistsugune olla. Need teosed olid: 1869 eesti-saksa sõnaraamat 4 1875 eesti keele grammatika 1876 folkloristlik käsitlus ,,Eestlaste sise- ja välisilmast" Baltisaksa ja vene mõju eesti naisseltside rajamisele 1872 asutati Tallinnas Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamidekomitee. 1880 Tallinna nais-abikomitee, mille presidendiks valiti Eugenie Cäcilie Fanny Rosenthal (1845-1897) Esimesed eestlaste naisseltsid. Vene mõju eesti kultuuriloole ärkamisajal õigeusu kiriku kaudu Õigeusu ja vene mõjud eesti kultuurile on veel vähe uuritud ja seega ebaselged, mida
ajalehtedes leidus). Vanemad skepsis, nördimus jne. Eeskätt probleemid vormiga modernistliku kunsti/teatri vormis. ,,eesti rahvusliku traditsiooni langus" III - Kitzberg ,,Laseb käele suud anda" Vanemuine, lavastas Jaan Tooming. Kunstnikud Meeri Säre, Andres Tolts. Evald Aavik (Ants), Raine Loo (mõisaproua), Kuno Otsus, Herta Elviste, Jaan Kiho, Raivo Adlas, Mare Puusepp jt. ,,Enne kukke ja koitu" originaalis. Libahundi konflikti varieerimine. Rahvalaule, pärimust, mänge. Folkloristlik rituaal. Sotsiaalsed küsimused. Vastuvõtt politiseerus. Esimese etenduse järel toodi teatrifuajeesse suur must kirst. Kirglik, jõuline, intensiivne lavastus. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti
3) kirjakeele arendamine - Jakob Hurt, Karl August Hermann, Jaan Jõgever. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. 1805 1887 Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest. Peterburi teaduste akadeemia akadeemik. Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast XIX sajandil (Reguly, Hunfalvy, Budenz Ungarist, Sjögren, Castrén Soomest, Wiedemann Eestist) Keeleuurijana kavandas sarja : 1) Sõnaraamat 2) Grammatika (põhjaeesti) 3) Etnograafilis folkloristlik ülevaade. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann". Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. Kordustrükid 1893 (täiendanud Hurt) 1875 "Grammatik der ehstnischen Sprache" Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus. Osad: sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, vormiõpetus, lauseõpetus. Wiedemanni grammatikast : 1) Häälikustruktuur
arhailisestest karistusest, siis üldiselt ei muutu midagi. Teadud nüansid muutuvad kuid tervik säilib enamvähem samana Näide: Jürgen Beyer, Ilmutusjuttude teisenemisest saksamaal ja skandinaavia maades aastatel 1350-1700 Folkloristika ja folkloori uurimine viib tagasi grimmideni 18.saj jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses 19. sajandi rahvaluule üleskirjutused Kesk-Euroopas seotud kirjakultuuri vaheastmega Folkloristlik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulise pärimusele enne 18. saj toimunud muutusi. Ilmujutud- "üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700 1381. a surnud Püha Brigitta tütrest Katerinas imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule)
See oli enamiku teoloogide ja kirikukogude seisukoht. Käibel on vähemalt neli olulisemalt Euroopa nõiakunsti tõlgendust. Esimene on vana liberaalne seisukoht, et nõidasid kui selliseid pole kunagi olemas olnudki, vaid nõiakultus või vaimulike autoriteetide koletislik leiutis oma võimu suurendamiseks ja kukru paisutamiseks. Selle järgi on nõiakunsti ajalugu üks peatükke repressioonide ja ebainimlikkuse ajaloost. Teine on folkloristlik ehk Murray traditsioon. 1921. aastal avaldas Margaret Murray raamatu ,,Nõiakultus Lääna-Euroopas"- ajal, mil sir James`i käsitlus viljakultustest oli lummanud tervet põlvkonda kirjanikke. Franzerilt kõjutusi saanud, egüptoloogi haridusega Murray väitis, et Euroopa nõiakunst on iidne viljakususund, mis rajanes sarvilise jumaluse Dianuse kummardamisel.. Tänapäeva ajalooteadus on Murray teesist koos kõigi selle teisenditega lahti öelnud.
Ahrensi grammatika etümoloogiline sõnaloend: · Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud. 5. Ferdinand Johann Wiedemann (1805-1887) · Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest · Peterburis teaduste akadeemia akadeemik · Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajaja 19.sajandil Kavandas sarja: 1) Sõnaraamat 2) Grammatika (põhjaeesti) 3) Etnograafilis-folkloristlik ülevaade. 1869 sõnaraamat: · Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W enda kogutud materjal · Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. Püüdis võimalikult täpselt kõik üles märkida. · Kordustrükid 1893 (täiendanud Hurt: lisanud W hiljem kogutud materjali, teinud parandusi) 1923, 1973 1875 grammatika: · Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus
Jacob Grimm: ristiusueelse aja reliktid jumalate transformatsioon: müüt > muinasjutt, muistend Wilhelm Schwartz arhailine rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht 39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt? Demonoloogia · Uskumuste kompleks · Seda analüüsiv ja mõtestav õpetus · Vaimolendite erinevus inimesest · Seos maise maailmaga · Demonoloogia kultuuriline kontekst Ristiusu demonoloogia: folkloristlik vaade · Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala · Monoteism ja eetiline dualism · Võim ja diskursiivne ekspansioon · Konflikt ja dialoogilisus · Zanriline hübriidsus: kirjalikud ja suulised zanrid: koodeks traktaat muistend eksempel, jne. 40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir.
7 Tavandilistes traditsioonides, mis kandsid kultuslikku iseloomu (mardi- ja kadrisanditamine, kosja- ja pulmakombestik), ilmnes põhimõtteliselt „lavastuslik” element, rahvamängud võisid aga omakorda läheneda näidendile: selgesti eristusid osalised, dialoogid ja tegevus (Mirov 1998: 283–305). Kuigi folkloori pinnalt ei sündinud teatrikunsti selle üldeuroopalikus tähenduses, heiastub eesti teatri nn. folkloristlik eellugu hiljem rahvaluule ainese ja motiivide rakendamises kutselisel laval. 1930. aastatel, mil ametlik ideoloogia soosis nn. rahvusterviklikkuse ja omateatri ideid, võis folkloori kasutamine kohati omandada ka „kroonuliku varjundi” ja põhimõtteliselt samasugune, väljastpoolt lähtuv suundumus või sund oli täheldatav näiteks ka 1950. aastate lavakunstis. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole,
Taganeb metsa, läheb üle Kääpa jõe, kus mõõk lööb jalad alt, sureb, läheb taevasse. Taevas kogunevad targad, kes mõtlevad, kas saaks Kalevipoega veel kasutada. Otsustavad hinge tagasi anda ja saata ta põrgusse Sarviku valvuriks. Eeposel on 2 lõppu: kangelase langemine ja tema tagasitoomine surmast. Toonitab optimismi, lootust: „Aga üks kord algab aega...“ Vaatamata traagilisusele, et kuningat pole enam, jääb lootus, et kui ta põrgust vabaneb, saabub taas. folkloristlik Kalevipoeg = negatiivne, põhitegevus on eri külade naiste tagaajamine, alkohol. Ta on nagu puhas instinkt, loodusjõud. Ambivalentne. Pole kuningas. Kreutzwaldi KP kannab eepose põhiideed. Oluline on eri tegelaste suhe KP-ga. Esitatakse sangarina. Ta loob maapinda. Ühelt poolt on loodushiid, teiselt inimesesarnane kangelane = vastuolu. Hiiglus tekitab küsimusi: kui ta on unikaalne, siis miks ei tundunud Saarepiiga teda ära.
annaabi.ee 
