Tartu kultuuriüritused Janne puks Tartu tuntumad kultuuriüritused Armastusfilmide festival tARTuFF Emajõe festival Tartu lõõtspillifestival Taaralinna taaderant Tartu Hansapäevad Tartu laulupidu Tartu linna päev Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival Tartumaa trallam - Folkloorifestival Baltica Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus Jõulufestival ja rahvusköökide päevad Tartu armastusfilmide festival tARTuFF Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid. Filmiprogrammis on tasakaalus uued ja vanemad filmid, kummardus tehakse klassikutelegi. Kavas on filmid, loengud, kontserdid ja fotokonkurss Emajõe festival "Emajõgi väärib festivali, et kord aastas kokku tulla ja vaadata laevu ühises pikas reas
Ka Tartu spordielu ulatub Eesti piiridest väljapoole: rahvusvaheliselt on tuntud Tartu suusamaraton, mis kuulub Worldloppeti sarja. Tartu tuntumad kultuuriüritused on Armastusfilmide festival tARTuFF, Emajõe festival, Tartu lõõtspillifestival, Taaralinna taaderant, Tartu Hansapäevad, Tartu laulupidu, Tartu linna päev, Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival, Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival, Tartumaa trallam - Folkloorifestival Baltica, Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, Jõulufestival ja rahvusköökide päevad. Tartu armastusfilmide festival tARTuFF on iga aastane traditsioon, kus on kavas erinevad filmid, loengud, kontserdid ja fotokonkurss. Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid. Kindlasti ei ole tegemist roosamannaga - Erost jälitatakse ka mööda käänulisemaid teid ning pimedamaid nurgataguseid. Filmiprogrammis on tasakaalus
Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse dzässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika tähendas rohkem suhtlemist ja suhtumist ning vähem esinemist.
Eesti muusika areng ja ajalugu 19. sajandi keskpaigas elanud Aleksander Saebelmann-Kunileid, keda peetakse eesti rahvusliku muusika rajajaks, kirjutas 2 eesti algupäraga laulu: “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mida sai kuulda ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869.aastal Tartus. Teine üldlaulupidu oli üheks suureks tõukeks eesti muusikakultuuri arengus. Kokku oli laulupeol 1070 lauljat ning 202 erinevat pillimängijat. Laulupeo eel tekkis konflikt, sest ei suudetud otsustada, millised laulud võisid kõlada ning millised mitte. Eestlastele häbiks taheti korraldada saksa laulupidu eesti keeles, kuid Carl Robert Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavas oleksid eesti keeles. 19. sajandi lõpul kuni 20. sajandi alguseni hakkas koorilaulude kõrvale kerkima ka sümfoonilist ning vokaalsümfoonilist muusikat. 1919. aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. ...
õpetajaametit pidanud Meinhard Laks, kes koostas üleskutseid, korjas allkirju, selgitas ja veenis, kulutas tükk aega tulutult ametiasutuste uksi, et just samba avamine andis talle innustust emakeelpäeva mõttest mitte loobuda. Samba sünnis ei ole aga tähtsusetud meie kodualevlase Rein Siku tegemised, sest kirjutas just tema 1988.a kohalikus ajalehes üleskutse ,,Võtaks kivi ja.." Rein Sikul on teisigi kultuuriloolisi algatusi: folkloorifestival Viru Säru , Kalevipoja täies pikkuses ettelugemine Rakvere Vallimäel 2003.a, millel oli 650 autorit ning 6500 ettelugejat. Eesti Vabariigi 90.aastapäevaks otsustas Rein Sikk teha isamaale meeldejääva kingituse. Ta esitas ajakirjas üleskutse, kus palus eestlasi osalema kinkimises. Rein Sikk tahtis kirjutada regilaulu, ,,mis ei upu vees ega põle tules ning jääb sünnipäevalapse mällu kauemaks kui kestame meie." Samuti on ta soome-ugri asja eest seisja, raamatu "Minu Ugrimugri" autor.
Koostantsimine tahtis kindlamini rütmistatud muusikat ja ka valjemaid pille. Nii tulidki rahvusvahelised tantsud – polkad, valsid, reinlendrid ja muud, mis vahetasid ajapikku välja vanema laulmise järgi tantsimise, mis toimus ringis või veelgi varem ilmselt ka üksinda. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. 4 (Rahvatantsijad) Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse džässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika
arvukates muusikaüritustes. Suvisel ajal toimuvad kõikjal Eestis vabaõhukontsertid ja etendused, aga toimub ka teistsuguseid üritusi. 2010 aasta septembri lõpus korraldati Tartus juba neljandat korda Teadusfestivali, mille eesmärgiks on teaduse populariseerimine. Kindla koha on leidnud eestlaste kultuurisündmuste seas igaaastane Viljandi Pärimusmuusikafestival, mis paneb mõneks päevaks terve väikelinna elama. Iga-aastane Viljandi Folkloorifestival toob linna tuhandeid külastajaid ja on üks aasta tähtsündmustest. Viljandi pärimusmuusika festival on rahvasuus tuntud kui Viljandi folk. Öeldakse ka lihtsalt Folk, kuna üritus ja selle toimumispaik on lihtsalt nii kaua juba toimunud, et sõna ,,Folk" defineeribki juba Viljandi pärismusmuusika festivali. Tegemist on suure rahvamuusikaüritusega, mis toimub Viljandi linnas juuli lõpus. Festivalil käib esinejaid igast
määratlemine seal, kus seda kasutatakse 3. Folkloori avastamine väljastpoolt teised inimesed avastavad folkloori, mida keegi kasutab, tunnevad selle vastu huvi, mis paneb omakorda enda traditsioone hindama 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ''teise elu'' etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 1. Folkloori teine elu arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude keskkonda, uutesse zanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk 2. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendusest vabanemine rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine 3. Folkloori kultuurpoliitiline kasutamine pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 8. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta.
mõlemad pooled saavad ühesugused. Seto mees kannab vene mõjutusena särki ehk hamõ pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Pilku paeluvad ka rikkaliku kirja ja erksate värvidega seto meeste sukad. Võrumaa eri piirkondade murrakutel ja setu murdekeelel on väga suur erinevus.Neid ei tohi pidada üheks keeleks.Tänapäeval toimub Võrumaal mitmeid üritusi nagu XVIII Võru folkloorifestival Tandsutare.Uma pido maailma esimene võrukeelne laulu- ja rahvapidu. Päevased sündmused (Keriguplatsi laat, esinemised vabalaval, regilaulutuba, tänavateater jne) toimuvad Võru linnas, õhtul on Kubija laululaval suur kontsert-etendus 1800 lauljaga.Võrumaa laulu- ja tantsupidu, kus esinevad kogu maakonna laulukoorid ja tantsugrupid.Rahvarõivad-võtsid Võrumaa ja setu mehed vene meestelt üle särgi pükstel kandmise kombe
"Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka. Nii kannab huumorimeelne ja lahe võrulane endas kõrvuti talupoeglikku väärikat asjalikkust ja euroopalikku uhkust ning pisukest eneseteadvat üleolekutki. Talupoeglik pool meist laulab ja tantsib, mängib pilli, peab lugu rahvalikust, sunnib veel tänagi olema ise looja ja andja. Rahvakunstiüritustele jagub nii osalejaid kui vaatajaid. 1995.a. kasvas omakultuurifestivalist Võru Kevad välja rahvusvaheline folkloorifestival, mis kogub korraldajate rõõmuks üha enam populaarsust ja on saanud Võru linna visiitkaardiks. Euroopalik pool sunnib olema kursis maailmas toimuvaga, korraldama mitmesuguseid kontserte, ka tõsisest klassikalisest muusikast; akordioni ja puhkpillipäevi. Võrus käib ka vilgas teatrielu Võru Linnateater, Võru Draamastuudio, MTÜ Papa Kreutzwaldi Õueteater, koolide näiteringide ja teiste Eesti teatrite etendused; kunstielu - näitused Võru Linnagaleriis, Võru Kunstnike Ühenduse
kultuur. 6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel, stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu (I): 13. Folkloori „teine elu“: Arhiveeritud pärimusainese liigitamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk, folklorismi mõiste 14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine, eestkõneleja küsimus. Teine elu (II): 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: Pärimusrühma võõristus „ülevalt poolt“ peale pandud ülesannetele, pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama. 16
Ühiste ürituste korraldamine; – Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 12. Folkloori teaduslik analüüs: – Uute teaduslike teadmiste loomine 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse; • Nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk 2. Pärimusrühma sõlvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): – Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega; – Uurijakogukonna rollide ülevõtmine; – Eestkõneleja küsimus; 3. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: – Pärimusrühma võõristus “ülevalt poolt” peale pandud ülesannetele; – Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama; 4
– Toimub uurija ja uuritava koosmõjus; – Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine Nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor, naiste vs meeste pärimus 10. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Lauri Honko Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutese žanritesse; - Nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk; - Folklorismi mõiste; 14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): o – Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega; o – Uurijakogukonna rollide ülevõtmine; o – Eestkõneleja küsimus 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: o – Pärimusrühma võõristus “ülevalt poolt” peale pandud ülesannetele;
Uurija ja uuritva vahelise distantsi vähendamine ning koos loodud tõlgendused. Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest. Nt uurija ja uuritava rollid (õpipoiss ja spetsialist). 9. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Folkloori "teise elu" algus: arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse zanritesse, nt folkloorifestival Viljandi Folk. 2. Folkloori muutmine kaubaks: folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt bänd Trad.Attack! ja tema looming. 3. Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine. UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel. Nt Seto leelo, Kihnu kultuuriruum. 10. Too kolm tänapäevast näidet folkloori kasutamise kohta turismis, reklaamides ja meedias. Kirjelda esitatud näidetele toetudes, kuidas folkloori tähendus ja funktsioon uues kontekstis
annaabi.ee 
