teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa f) suhe peritoneumi suhtes retroperitoniaalselt ! 6
Reljeefi iseärasused - Pars decendens - Maokurrud plicae gastricae alanev osa risti-, põiki- ja pikikurrud flexura duodeni superior -> flexura duodeni inferior pikikurrud eriti esile väikese kõveriku piirkonnas -> maotänav lühim tagaseina limaskestal ühissapijuhast tingitud pikikurd -> allpool lõpeb tee vedelike läbimiseks papilla duodeni major'ina
dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk
· ganglion mesentericum inferius colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris · plexus hypogastricus infganglion pelvina vesica urinaria, rectum medius/inf, corpus cavernosi penis/clitoridis n spinalisn splanchicus major/minor Pars parasympathica sakraalne osa: Nucl parasymphatici sacralesnn splanchnici pelviniplexus hüpogastricus pelvinielundi plexusvesica urinaria, urethra, suguelundid, flexura coli sinistrast anuseni Parasümpaatikus stimuleerib põie- ja soolemuskulatuuri tegevust, lõõgastab sfinktereid, laiendab väliste suguelundite sooni (kutsub esile erektsiooni).
Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold) Sigmasool - colon sigmoideum Pärasool - rectum Lihaspael - taenia
N laryngeus inf kõik kõri lihased (va m cricothyroideus) · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacusse · Rr bronchiales pelxus pulmonalisesse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagi söögitoru alumisele osale (plexus oesophagusest) 4. Kõhuosa harud ( parasümpaatiline) truncus vagalis ant/postplexus coeliacusperiateriaalne plexusümberlülitus transmuraalsetes ganglionitesmaks, pankreas, neerud, neerupealised, peensool, jämesool kuni flexura coli sinistrani. Maole lähevad otse rr castrici ant/post 5. N. accessorius 11 Nucl ambiguus visteromotoorne (bulbaartuum) Nucl spinalis n accessori - visteromotoorne (spinaaltuum) Radices craniales, radices spinales ühinevad koljuõõnes 1. R internus moodustub bulbaarosa arvel, ühineb n vagusega selle ganlion sup/inf vahelisel alal 2
periarteriaalsete põimikutena kõhuõõne elundeile (maks, pankreas, põrn, neerud, neerupealised, peen- ja jämesool (algusest kuni flexura coli sinstra'ni) Radices Foramen jugulare R internus moodustub bulbaar- ehk vagaalosa nucl ambiguus (eve; asub piklikajus) craniales: sulcus arvel, ühineb n vagus'ega selle ganglion superius'e nucl n accessorii (eve; seljaajus) XI N accessorius posterolateralis, ja ganglion inferius'e vahelisel alal.
murdub kõhukelmeõõnde. 2.Käärsool Tartu Tervishoiu Kõrgkool 23 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond Ülenev käärsool - Tõuseb umbsoole juurest peaaegu vertikaalselt üles, jõudes maksa alla, pöördub ta parema neeru ees järsult vasakule, moodustades parema käärsoolekoolu-flexura coli dextra ning läheb üle ristikäärsooleks. Ristikäärsool - Kulgeb risti üle kõhu, on u. 50 cm pikk, suundub naba kõrgusel mao ja duodeenumi ees paremalt vasakule. Mao all kooldub ta taha üles, ning jõudnud vasakul põrnani, pöördub teravnurgana allapoole moodustades vasema käärsoolekoolu- flexura coli sinistra (nn. põrna koold). Ristikäärsoole osa kaardub ette alla, ulatudes kõhu eesseinani ja on eest kaetud suurrasvikuga
- vanematel inimestel võib taandareneda, umbuda ja muutuda atroofiliseks - ussripikku sein koosneb samadest struktuuridest nagu kogu jämesool, aga tema limaskestas on rohkesti lümfoidset kude 2. käärsoolCOLON ● ülenev käärsoolCOLON ASCENDENS - tõuseb umbsoole juurest pea vertikaalselt üles - maksa alla jõudes pöördub parema neeru ees järsult vasakule, moodustades parema käärseoolekooluFLEXURA COLI DEXTRA ning läheb üle ristikäärsooleks ● ristikäärsoolCOLON TRANSVERSUM - kulgeb risti üle kõhu, u 50 cm pikk, naba kõrgusel suundub mao ja duodeenumi ees paremalt vasakule, mao all kooldub taha üles - jõudnud vasakul põrnani, pöördub teravnurgana alla, moodustades vasema käärsoolekoolu FLEXURA COLI SINISTRA (nn põrnakoold) - ristikäärsoole osa kaardub ette alla, ulatudes kõhu eesseinani
1. Truncus vagalis anterior et posterior: läbivad koos söögitoruga diafragma, annavad väikese maokõveriku piirkonnas rr. gastrici anteriores mao eessein ja maks rr. gastrici posteriores mao tagasein 2. Rr. coeliaci suurem osa kiude suundub plexus coeliacusesse, põimub sümpaatiliste (!!!) kiududega, siirdub periarteriaalsete põimikutena kõhuõõne elundeile (maks, pankreas, põrn, neerud, neerupealised, peensool, jämesool algusosast flexura coli sinistrani) 1. Mao seinte parasümpaatiline tundlikkus: (rr. gastrici anteriores et posteriores) truncus vagalis anterior et posterior kas märkida ära, et läheb läbi kaela- ja rinnaosa???? gangl inf et sup n. vagus nucl. solitarius 17 2. Maksa parasümpaatiline tundlikkus: (rr. gastrici anteriores) truncus vagalis anterior et posterior gangl. inf et sup n. vagus nucl. solitarius 3
Pankrease juha ja sapijuha avanevad koos kaksteistsõrmiksoolde (vateri papill’i). Kõhunäärmenõre, mis voolab kaksteistsõrmikusse, sisaldab erinevaid ensüüme, mida on vaja süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustamiseks. Maks (hepar) Maks paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all, jäädes suurema osaga (¾) keskjoonest paremale. Maksa parema sagara all asub sapipõis, vasaku sagara all aga kõhunääre. Maksa alumine serv toetub paremale jämesoolekäärule (flexura hepatica). Maks on peaaegu täielikult kaetud kõhukelmega; sellist asendit nimetatakse intraperitoneaalseks. Maks on inimese suurim nääre, selle mass on 1–1,5 kilo. Hapnikurikast verd viib maksa samanimeline arter, maksaarter (arteria hepatica). Värativeen: → ptk „Südame-vereringesüsteem“. Joonis 3.25. Maks koos sapipõiega Maksa struktuuriüksuseks on sagarikud (lobuli), mis koosnevad peamiselt maksarakkudest.
annaabi.ee 
