· Hinnangulised mõisted seostatakse oma kogemustega · Emakeele õppimisega omandame emotsioonimõisted ja rahvale omase "sisemaailma" nägemise viisi Eestlaste tüüpiline iseloomuomadus · H. Orava uuring: 1. Inimese iseloom üldiselt 2. Sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomustus 3. Eestlase iseloomustus 4. Iseenda iseloomustus · Ligi 5500-st väljendist esikohal töökas · A. Saareste: "Loomu poolest on eestlased tõsised, pisut flegmaatilised, sagedasti ka koleerilised, teravalt individualistlike kalduvustega, iseseisvust armastavad, praktilise mõtteviisiga, töös ja ettevõtetes visad ja püsivad, sagedasti kangekaelsed ja jonnakad. Tööd armastab eestlane kirglikult..." · Laiskust ja ületöötamist ei sallita (nt Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi; liigne agarus on ogarus) Viha kui põhiline emotsioon · Viha - kõige prototüüpsem tunne eestlastel
madalam, ka sünnipikkus jääb veidi alla keskmise. MIDA DOWNI SÜNDROOMIGA LAPS PERELE TÄHENDAB? Eelkõige teab seda kõige paremini pere ise, kus selle sündroomiga laps kasvab. Osade jaoks on see suur muutus nii halva kui ka hea poole, osade jaoks ei muutu midagi. Paljude perede jaoks tähendab see seda, et üks vanem hülgab teise, kuid paljud paarid muutuvad tänu sellise lapse sündi veellähedasemaks. TEIE LAPSE KÄITUMINE? Downi sündroomiga inimesed on flegmaatilised inimesed, kellega on lihtne toime tulla. Teine sseisukoht väidab, et tegemist on inimestega kes on kangekaelsed ja raskesti juhitavad. Selliste laste areng on palju aeglasem. Kaheaastasele iseloomulikud jonnituurid esinevad Downi sündroomiga lastel reeglina alles neljandal eluaastal. Oluline on, et vanemad kiidaksid oma last piisavalt palju. KAS DOWNI SÜNDROOMIGA ISIKUD SAAVAD ISESEISVALT HAKKAMA? Sellise sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui teised. Palju
sekreet (?), kus valitseb happeline keskkond. b) Mära indleb 7-10.päeval peale varssumist. c) ind kestab märadel keskmiselt 5-7 päeva Hobune 3 c) B. Franki jaotus geograafiliselt ja päritolust: · Idamaine rühm: (equus caballus orientalis): elava temperamendiga kuivad hobused. ( väike- aasia, araabia ps. · Läänemaine rühm (equus caballus occidentalis): esimestele vastandina flegmaatilised, kuiva konstitutsiooniga, suure pea ja lühikeste jalgadega ning rohke karvastiku ja jämeda luustikuga. (l-euroopa: ardenn, perseron) d) Ewart jagas hobused nehringi indeksist lähtuvalt : · Stepihobune otsimik kitsas, näoosa arenenud rohkem, pea profiil sageli kumer. Indeks (240-260) ida aasia steppides peeneluulised vormid: mongoli, taga baikali, baskiiri jt · Kiltmaa hobune pea lühike, laia otsmikuga sirge või veidi nõusa profiiliga. Indeks
Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida. Agressiivsus- õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent. Depressiivne inimene ei oska rakendada, seepärast ongi madal eh. Põhjused: Kaasasündinud soodumused, melanhoolsed temperamendijooned. Rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu. Tundlikud, võtavad kõike hinge. Vajavad pidevalt tuge, suhtes kutsuvad esile olukorra, kus neid koheldakse kui last. Soodustab: flegmaatilised temperamendijooned, kalduvus mugavusele, leplikkus, kk mõjud: vanuseliselt faas, kus tekib oma mina. Depressiivsete joonte tekkimie 1,5-3 a. Kuidas laps koges ema suhtumist iseendasse mõjutab, kuidas laps hakkab endasse suhtuma. 1) Ära hellitamine. Hirm laps ära kaotada. Suured ohud, kus on nt üksikemad või lesed. Tehakse lapse eest kõik ära, laps peab tänulik olema. Laps tunneb tihti süütunnet ja sõltuvus säilib. Lapsel pole oma soove, passiivne, loid
Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida. Agressiivsus- õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent. Depressiivne inimene ei oska rakendada, seepärast ongi madal eh. Põhjused: Kaasasündinud soodumused, melanhoolsed temperamendijooned. Rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu. Tundlikud, võtavad kõike hinge. Vajavad pidevalt tuge, suhtes kutsuvad esile olukorra, kus neid koheldakse kui last. Soodustab: flegmaatilised temperamendijooned, kalduvus mugavusele, leplikkus, kk mõjud: vanuseliselt faas, kus tekib oma mina. Depressiivsete joonte tekkimie 1,5-3 a. Kuidas laps koges ema suhtumist iseendasse mõjutab, kuidas laps hakkab endasse suhtuma. 1) Ära hellitamine. Hirm laps ära kaotada. Suured ohud, kus on nt üksikemad või lesed. Tehakse lapse eest kõik ära, laps peab tänulik olema. Laps tunneb tihti süütunnet ja sõltuvus säilib. Lapsel pole oma soove, passiivne, loid
saatuslikuks siis, kui need emotsioonid hakkavad kuhjama ja seega ei tohiks keelata emotsioonide väljaelamist või ei õpita nendega ümberkäima ja neid ei osata kasutada. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent, sest muidu ei astuta enda eest välja ja ollakse alistuvad. -) Põhilised depressiivseid jooni tekitavad põhjused on: *) Kaasasündinud omadused: melanhoolsed temperamendijooned ülitundlikud, vähese võitlusvaimuga lapsed; flegmaatilised temperamendijooned kõigega kohanemine võib soodustada depressiivsete joonte teket. *) Kasvatused tekkinud omadused: ärahellitatud või toimetulematuses üles kasvanud (vanemad ei tule toime oma lapsevanemaks olemise rolliga) lapsed. Kõige tundlikum on teise eluaasta kant. ~) Ärahellitamise puhul on emadel samuti depressiivsed jooned ning nad käituvad kui kanaemad, kelle sooviks oleks, et laps jääks abituks ja alati pere juurde seda tehakse
tähtsam. Nt inglismaal pannakse suurde kasti ja siis saepuruga hõõrutakse sõrgatseid, see on tärpentiini ja õlidega töödeldud. Konstitutsioonilt on kuiv ja tugeva luustikuga. Küllaltki lopsakas lihastik. Üksikutel on täheldatud ka toorest konstitutsiooni. Temperamendilt on rahulik, flegmaatiline, healoomuline. Värvused on raudjat, kõrvi, punast ja kimmlit. Jõudlus: Traav oli 15,9 km/h. Veovõistlustel on tugevamad aga tori hobusest väiksema veotahtega. Liiga flegmaatilised. Kui tegemist on soise pinnaga siis eesti raskeveohobune seda ei talu. Liinideks on u 7 täkuliini. Tähtsamad on: 1. vallinn 1700 2. Tabakc 3. evidoo 1340 4. karat 571 A 5. neptun ov ärsta 77A 6. Vellbon 7. rambatan Eesti raskeveohobuse parandajaks oli ka Heron. Tundus tähtis tegelane olevat. Raskeveohobuste jagunemine 1. Prantsuse raskeveohobused On omadustelt belgia ja Inglismaa vahepealsed. Kõige tuntumad on
P.loengukonspekti! 1) Zooloogiline printsiip (muutused skeletis) 2) Ökoloogiline printsiip (erinevused keskkonnaga seoses) 3) Zootehniline printsiip (mõtestatud inimtöö hulk aretuses) Tüpiseerimine: esimesed 2 printsiipi 66 KALAKASVATUSE ERIALA Ökoloogilise printsiibi järgi hobused jaotuvad: o Idamaine rühm elav temperament, kuiv kehaehitus o Läänemaine rühm flegmaatilised, toore konstitutsiooniga. Suur karvastik, lakk, tukk, sõrgatsitutid Koljuindeksi alusel hobused jaotuvad: o Stepihobune kitsas otsmik, näoosa rohkem arenenud (baskiiri, mongoli hobune, sairi hobune) o Kiltmaa hobused lühike pea ja lai otsmik o Metsahobuse tüüpi lai otsmik, lüheldane pea, väikest kasvu, karvastik lopsakas, saba ja tukk paks (eesti, soome hobune, zematukai hobune)
Teiste tegurite omavaheline varieerumine võib mõjutada võõra kartuse taset. Lapsed, kes on kasvanud paljude täiskasvanute seltskonnas, ilmutavad hirmu võõraste ees märksa vähem kui need, kes teadsid ainult mõnda täiskasvanut. Temperamentsemad imikud on tavaliselt vaid kergelt umbusklikud võõraste suhtes (nagu ka kõige muu suhtes) ja nad kohanevad kergesti, sama flegmaatilised lapsed saavad märksa enam häiritud ja ka ilmutavad rahutust kauem. Ka olukorrad erinevad. Mõnikord lapsed lihtsalt ei taha, et keegi neid sülle võtaks, isegi mitte nende emad; nad ei soovi, et neid segataks. Nad reageerivad negatiivselt, kui neid üllatatakse. Nad tervitavad meelsamini võõrast last või lühikasvulist täiskasvanut, näiteks
annaabi.ee 
