ISELOOMULIK PSÜÜHILINE OMADUS, MILLE POOLEST INIMESED ÜKSTEISEST ERINEVAD Temperamendi vormid 1) Sangviinik 2) Flegmaatik 3) Koleerik 4) Melanhoolik Sangviinik Sangviinikud on organiseerimis- ja teovõimelised, elavad ja aktiivsed. On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud ning alati reipad. Õppetöös on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma. Flegmaatik Flegmaatikud on rahulikud, püsivad ja väsimatud tööinimesed Tänu oma närviprotsesside tasakaalukusele ja teatud inertsusele jäävad nad rahulikuks õppetegevuse erinevates olukordades. Koleerik Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Melanhoolik
asjadest ning eitades filosoofiat. Kehamahlade tasakaalustatuse teooria (nn humoraalteooria). Hippokrates leidis, et inimeses ja kõiges elavas, peab olema algelementide roll suur st inimene on kui mikrokosmos. Neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid elusorganismis vastavad neli kehamahla veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp. Sellel teoorial omakorda põhines 4 kehaehituse tüüpi (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud). Humoraalpatoloogia ütleb, et haigused on nö tasakaaluhäire. Platon on idealismi kuulsaim tegelane. Tal oli suur soov luua ideaalset ühiskonda. Vastavad ideed avalduvad kõige selgemini töödes Riik ja Seadused, kus ta käsitleb ühiskonda stratifitseeritult. On neli klassi valitsejad, filosoofid, sõdurid ja rahvas. Süsteemi kindlustamiseks kasutati nn ,,õilist valet", mille kohaselt jumalad olevat loonud nelja sorti
Aga äkki vanad Egiptuse gurud juba teadsid seda tõesti? Palju vettpidavam tundub väide, et vanad välispoliitika gurud disainisid püramiidid, kui sõjakavaluse. Vana uskumuse kohaselt marssis mööda maailma ringi suur hiiglane. Kui ta nüüd peaks astuma kogemata sinna (korralikult välja arvutatud ja ehitatud) püramiidide peale, siis valu paneb ta teisel jalal hüppama ning ta tümitab naaberriigid maatasa. Jällegi tundub see vale, sest muistsed rahvad olid ikka parajad flegmaatikud ja nad ei viitsinud sõdida. Sõda leiutati ju mujal. Tänapäeval kasutatakse püramiide keha trimmi ajamiseks. Toitumine, trenn jms jama selleks otstarbeks esitatakse tihti püramiidi kujul. Võib aimata, kuidas muistsed inimesed kasutasid neid suuri püramiide kaalust alla võtmiseks. Ühel päeval ronid esimese astme peale ja sööd ühe banaani, teisel päeval ronid järgmisele astmele ja jood kuupjala vett jne. Paarituarvulisel astmel banaan ja paarisarvulisel kuupjalg vett
On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud. Õppetöös on nad iseseisvad ja sõltumatud. Nende intellekt on paindlik, nad võivad oma tähelepanu kergesti ümber lülitada ühelt tegevuselt teisele ja suudavad kergesti uut infot haarata. Nad leiavad kiiresti inimestega kontakti, on head suhtlejad ja abivalmid. Ei talu üksluist ja monotoonset õppetööd, sest tunded tekivad ja vahelduvad neil kiiresti (Kõverjalg 1996). Flegmaatikud on rahulikud, püsivad ja väsimatud tööinimesed. Võivad teha edukalt tööd, mis nõuab kestvat ja süsteemset pingutamist, täpsust, kannatust, püsivat tähelepanu ja hoolikust. Töösse lülituvad aeglaselt ja neil esineb raskusi ümberlülitumisega ühelt õpitegevuselt teisele. Suhetes inimestega on tasakaalukad, kuid ei leia kiiresti kontakti teiste kaaslastega ning õpingutes võivad teistest maha jääda. Uue omandamine võtab neil
võimalus harmooniat ja kokkulepet saavutada. Ka läbirääkimiste puhul ei saa kuidagi üle ega ümber kuulamis- ning eneseväljendusoskuse vajalikkusest, et võimalikult head tulemust saavutada. 17 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maitseid, seisukohti, mõtteid, tundeid ja küllap ka suhtlusstiile. Inimesi võib liigitada kuidas tahes: optimistid, pessimistid, melanhoolikud, flegmaatikud, armukadedad, agressiivsed, allaheitlikud jne. Tüüpe on palju ning nende kõigi suhtlemispõhimõtetest aru saamine ja neisse süvenemine ei ole lihtne. Kõiki tüüpe ühendab ühes ühiskonnas koos eksisteerimine ja omavaheline suhtlemine. (Adler.A, 1995, al. lk. 95) Suhtlemises on tähtis roll inimesetundmisel. Teades, kuidas üks või teine tüüp tavaliselt käitub, on võimalik end tema “lainele häälestada” ning võimalikke probleeme vältida.
toimetuleku alged kaovad. Tihti vanemad ise depressiivsed, ei taha armastust kaotada. Lõpuks ei ole oma soove ja on passiivsed. Kasvavad suureks ja siis avastavad, et ei olegi nii kerge. Süütundest ärahellitamine. Lapsed arvavad, et nad ei vääri armastust, kui vanemad ei saa hakkama. Nõutakse liiga palju, ei arvestata lastega. Tekivad ärahellitatud lapsed. Kui proovitakse iseseisvaks minaks saada, siis hakkab probleem lahenema. Sünnipärased eeldused melanhoolsed ja flegmaatikud. Partnerit vaja, et sõltuvustunne saaks tekkida. Püüab teistele lähedale jõuda ja siis on suur kaotushirm. Üritavad loobuda iseseisvaks minaks saamisest või siis takistavad partnerit. Kaitseb enda jaoks olulisi inimesi, et see ei nõrgendaks nende vahelist suhet. Püüab konflikte vältida, aga nendega on tavaliselt neid kõige rohkem ja neid raske taluda. Käituvad abitutena, et haiget ei saaks, tekitab süütunnet. 18. Sundustega tüüp
värvusteooriast, mis on nende lemmikvärv, kas värvid mõjutavad nende meeleolu. Küsitlus sisaldas ka Tom Maddromi testi, millega saab kindlaks määrata inimese profiili värvi. Küsitluse tulemusena selgus, et viiekümnest küsitletust olid 28% kuldse isiksusetüübiga, 30% oranzi, 22% sinise ja 20% rohelisega. See omakorda tähendab seda, et 28%vastanutest on melanhoolse temperamendiga, 30% sangviinikud, 22%koleerikud, 20% flegmaatikud. Seega värvid mõjutavad inimest, sest kõik inimesed kuuluvad värvi rühma, millest kõigil on erinevad omadused, mis panevad paika inimese iseloomu ja käitumismaneerid. Uurimistöö käigus sain teada, et värvid mõjutavad inimest. Vahel ka nii, et inimene ei saagi sellest ise aru. 30 KASUTATUD ALLIKAD Maddron, T. 2002. Sinu elutruud värvid. Ersen. Karl, R. 1995. Elavad värvid: raamat värvide peidetud psühholoogiast
suurendamisele. ("Peahaavadest", "Iidsest meditsiinist" jne...) Maailma neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid Hippokratese järgi neli kehamahla veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp (ühtivad alkeemia nelja põhi/püha värviga punase, kollase, valge ja mustaga). Õpetus mahladest domineeris (teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Eelnev omakorda piiritles 4 kehaehituse tüüpi (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud). Hippokratese meetod haigussümptomite jälgimine ja nende süstematiseerimine. Kogemus on arsti õpetaja. Vaja läheneda igale haigele individuaalselt. Kosi koolkonnast saavad alguse ka nii mõnedki eluteadusi aastasadu iseloomustama jäävad lähenemised küsimus nt hinge asukohast ja erinevate organite tähtsusest nt taimne hing (kasvamist korraldab) ja asub nabas, loomne hing, mis annab elu, asub südames ning siis veel see (mõistuslik) hing, mis ajus, see
Empedokles. · Knidose koolkond. Humoraalteooria tervis sõltub kehamahladest (mitte enam algainetest-elementidest) kollane sapp, must sapp, veri ja lümf. Õpetus mahladest domineeris laias laastus(ja teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Arenes õpetus diagnostikast (kuulatlemine nt). · Kosi koolkond (algab 6. sajandil e.m.a.) 4 kehaehituse tüüpi, mis põhineksid eelpoolmainitud kehamahladel (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud) Hippokrates (u. 460-370 e.m.a.). · Aleksandria koolkond (3. sajand e.m.a.) kiire areng anatoomia ja füsioloogia (vereringe ja närvisüsteem) mõistmisel. Põlistasid Aleksandria raamatukogu! Hippokratese traditsiooni, olid eelmänguks Galenosele. Herophilus ja Erasistratus. Ateena (klassikalisel) perioodil tegutses Hippokrates (elu lühike, kunst pikk). Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides
perforatsioon / trepanatsioon (kas psühhiaatria / neuroloogiaga seotud!?). Juurtega Egiptusse ulatub hüsteeria termin naispatsientidel täheldatavat rahutust hakati seostama nende sooga ning eeskätt arvatava emaka nihkumisega valesse asendisse. Emakas kr. k hystera sai ajaloos palju jutuks olnud haigusele nime andjaks. Vana Kreekasse ulatub kaasajani emotsionaalse seisundiga seostatavate kehatüüpide (inimtüüpide) õpetus sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud ja melanhoolikud. Hippokrates väidetavalt oli esimene, kes väitis, et psüühika on ajutegevuse ,,produkt" ning psüühikahäired omakorda ajutegevuse häired. Hippokrateselt pärinevad mitmete psüühikahäirete kirjeldused (sünnitusjärgne psühhoos, palavikust tingitud deliirium, alkoholideliirium, melanhoolia, aga ka hüpohondria). Hippokrates tegi samuti tähelepanekuid psüühikahäirete kohta somaatiliste haiguste korral (sümptomaatilised psüühikahäired).
Nördimustaluvus on vajalik „oskus“ eluks; liiklusummikud, järjekorrad, telefoni ooterežiim, haigla vihaseks“. Nagu Conrad Baars osutab: „tuleb mõista, et emotsiooni kõrge intensiivsus ei erakorralise meditsiini osakonna ootesaalid... See on oskus õppida oma muresid, nördimust ja muuda seda „halvaks“, isegi kui selle tagajärjed pole sellele isikule või teistele ta ümber viha pärssima, talitsema ja edastama. Mõned inimesed on pigem flegmaatikud või sangviinikud kasulikud“ (1979: 68). kui koleerikud („Kasi mu teelt eest, sa igavene l__s!! Sõida korralikult!!“). Ülejäänud meist ilmselt pidid õppima, kuidas paremini oma nördimust ja viha talitseda. Milles see õppimine seisneb? Oma emotsioonide mõistma ning mõtete-oskuste abil suunama õppimine aitab suuresti