Insenertehnilised põhiained on matemaatiline analüüs, kujutav geomeetria, ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik, Ülo Amor, Dago Antov, Valdo Suurkask, sotsioloog Katrin Paadam jt. Õppekeskkond 5-aastases õppes toimub õpe päevases vormis. Magistriõppes toimub õppetöö pealelõunati ja õhtupoole, osade valikainete puhul ka sessiooniti
Vaid päev varem oli saadik parlamendis tööl. Riigikogu juhatus registreeris täna Terje Trei Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ning kinnitas ta keskkonnakomisjoni liikmeks, teatas parlamendi pressiesindaja.Riigikogu juhatus kinnitas sellega seoses veel riigikogu liikme Kalle Pallingu lahkumise keskkonnakomisjonist ja asumise majanduskomisjoni liikmeks ning riigikogu liikme Tõnis Kõivu asumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks. *Fjuk: avaliku ruumi politiseerimine hirmutab ühiskonda. 1990. aastatel Põhiseaduse Assambleesse ja riigikokku kuulnud arhitekt Igar Fjuk leiab, et avaliku ruumi politiseerimine hirmutab ühiskonda. Ajakirjanik Sulev Valner kirjutas tänases 15.nov. Postimehes, et Lääne maavanema kandidaadiks esitatud Võru reformierakondlase Innar Mäesalu ametisse määramisega on viieteistkümnest Eesti maavanemast neliteist politiseerunud,
22. augustil tunnustas Island Eesti iseseisvust. 6. septembril tunnustati Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 17. septembril võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. 20. august 1991 Kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest[1][2]. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E
Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1. ja 2. aprill 1988 Toompea lossis. · Ühispleenumi mõte pärineb lavastaja Kalju Komissarovilt, kes 30. sept 1987 esines vastava ettepanekuga Teatriliidu kongressil. Teatriliit ühines veebruaris 1988 Loomeliitude Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja
· 1955a.,1958a. ja 1959a. Eesti meistrid · 1956-1958 ja 1964 karikavõitjad 1960-1963 töötas treenerina Võrus, 1963-1972 EPA LSK-s.1973-1980 oli Eesti koondise ja ,,Kalevi" esindusmeeskonna vanemtreener.Juhendas 1980-1981 ,,Ehitaja", hiljem TPI meeskonda, kes tulid Eesti meistriks 1984. ja 1985.aastal.1974.aastal oli ta ENSV teeniline treener.1980.aastal ,,Kalevi" auliige. Mõned tema õpilased: Raivo Aljaste, Aleksei Tammiste, Avo Jans, Jaan Orav, Jaak Aaviksoo, Ivar Raig ja Ignar Fjuk. Avaldunud kirjutisi ,,Kehakultuuris" ja päevalehtedes. Abikaasa Liana Sokk on sündinud 28.detsembril 1934.aastal Rakveres, kuulus 1954-1957 Eesti iluvõimlemiskoondisesse. Tema poja, Tiit Soku, eestvedamisel toimub 2002.aastast alates August Soku mälestusturniir nimega Reval Hotel Central Cup.
Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkusid hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E
lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. [2] Joonis . Alatskivi loss 2011. Peafassaad Joonis . Alatskivi lossi vestibüül. J. Vali 2002 ARAVETE KOOLIMAJA Aravete koolihoone õppekorpus on Eestis ainulaande postmodernistlik massiivne õppeasutus. Hoone rajati aastatel 1981-86 Eesti Maaehitusprojekti poolt, arhitektiks Ignar Fjuk. Vanema funktsionalistliku koolihoone (1941) juurdeehitisena valmisid 1985. aastal postmodernistlik 3-korruseline õppekorpus, 1988 võimla ja 1991 ujula. [12] Parkmetsa keskel asuv koolikompleks on orienteeritud piki Piibe maanteed. Juurdeehitis hoonestab telgkeskme, markeerides seda peasissepääsu tähistava ekraanehitisega. Etteastena kujundatud hooneosa eraldab tinglikult vana uuest. Peasissepääs avaneb
Ivar Raig 0 5 11 6 8 30 Vaino Väljas 2 3 14 3 3 25 Ülo Uluots 1 1 9 6 5 22 Andres Ammas 5 1 7 3 6 22 Anatoli Novohatski 0 1 6 8 6 21 Ignar Fjuk 1 7 5 2 5 20 Jaak Allik 1 6 5 2 6 20 Enn Põldroos 2 4 3 3 8 20 Andres Tarand 0 3 9 2 5 19 Sergei Sovetnikov 0 0 7 4 8 19 Mai Kolossova 0 4 8 2 5 19
- Üks Viru hotelli arhitektidest R.- L. Kivi - Funkts. Tartus - Ekraani kino - Ülikooli ühiselamud Palju funkts. Eesti suvilaarhitektuuris, tihti püütud arvestada ka looduslikku keskkonda- orgaaniline arhitektuur. Esindaja V. Bormeister. Palju 70.-80- funkt. Stiilis ka kultuurimaju, kolhoosihooneid Toomas Rein- Rapla haldushoone, Laeva kultuurimaja 1980ndad Tallinna 10 äratas rahvusvahelist tähelepanu, tuntuim selle arhitekt V. Künnapuu, J. Fjuk (HTG vilistlane). Eesti arhit 80. A väga hea taseme, kannatab 80. Lõpus majanduskriisi all. Künnapuu- Tartu tigutorn, Pärnu sanatoorium Tervis.
20. August 1991 Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkus hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova,Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E
aastatel 1960-2000, tervikuna, ka väheväärtuslikud või ajast maha jäänud teadusliku 19 / 20 kirjanduse (umbes 15 000 ühikut), teaduslikud kirjavahetused, fotokogud, arhiivi (umbes 20 meetrit) jm. Mõte oli terviku säilitamises ning ma olen erialainimestelt saanud palju moraalset toetust selle projekti teostamiseks. Aga selle teokstegemine läks üle kivide ja kändude, kuigi arhitektiks oli Ignar Fjuk (keda riigiprokurör Andres Ülviste nimetab Igor Fjukiks). Et riigiprokurör Ülviste määrus selle kaasuse lõpetamisel on 75-aastase juurdepääsupiiranguga, siis ma seda siia välja panna ei saa. Lisan aga oma vastused riigiprokuratuuri otsustele-määrustele, minu kirjad ei vaja salastamist. Kaasust on kaks korda käsitletud ajakirjanduses, kirjutatut ei ole ümber lükatud ega vastu vaieldud. Need viited leiab slaidide hulgast. Muidugi vajaks see kaasus
sügis Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustused. 1985 XX üldlaulupidu. Valmisid Tallinna Uussadama rakenduskompleks ja Tallinna Raamatutrükikoja I detsember järk. Uued tuuled (1987–91) 1987, Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas kevad maailmaareenile. 25. mai ENSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu asutamine (esimees Ignar Fjuk). Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG, eesotsas Tiit 23. august Madisson) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis. 26. Nelja mehe – Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare, Mikk Titma – ettepanek september (ajalehes Edasi) viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele (IME). Võrus tõi Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1 meeleavalduse ajal välja sinimustvalge 21. oktootber
annaabi.ee 
