kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond [1] Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964.
suure mängu arengu tänast seisundit. Samas pidage meeles, miks järgnevad peatükid võiksid teile olla võrdse tähtsusega teie enda olemasoleval positsioonil spordis. MÕÕTMED Mänguväljak kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab vaba-ala laius olema külgjoontest vähemalt 5 m ja otsajoontest 8 m. Vaba mänguruumi kõrgus peab olema vähemalt 12,5 m väljaku pinnast. JOONED VÄLJAKUL Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon
külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 1.4.3. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. 1.4.4. Libero asendamise ala Libero asendamise ala on vabaala osa mõlema võistkonna pinkidepoolses küljes ja see ulatub ründejoone pikendusest kuni väljaku otsajooneni. 1.4.5. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m , suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas. 1.4.6. Karistusala Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, , asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega. 3.2 Võistkond 4.1.1. Võistkond koosneb maksimaalselt 12 mängijast, treenerist, treeneri abist, massöörist ja arstist.
palli liikumist, 1 MÄNGUALA Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast. Mänguala peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline MÕÕTMED Mänguväljak kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab vaba-ala laius olema külgjoontest vähemalt 5 m ja otsajoontest 8 m. Vaba mänguruumi kõrgus peab olema vähemalt 12,5 m väljaku pinnast. 1.2. MÄNGUALA KATE . Mänguala kate peab olema tasane, horisontaalne ja ühetaoline. Ta ei tohi kujutada mingit ohtu mängijate traumeerimiseks. Keelatud on mängida konarlikel või libedatel pindadel. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on lubatud ainult puit- või sünteetilised katted
pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult teatama kohtunikule, et ta reserveerib õiguse kanda ametlik protest kohtumise lõpul võistlusprotokolli. Igas geimis võib võistkond teha kuni 6 vahetust (pluss 2 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks). Korraga võib vahetada üht või enamat mängijat. Vaheaega võib paluda üksnes treener või mängiv kapten. FIVB ülemaailmsetel võistlustel on esimeses neljas geimis 2 nn tehnilist vaheaega, iga vaheaeg kestab ühe minuti. Need rakenduvad automaatselt, kui punktidega eesolev võistkond on kogunud 8 punkti ja 18 punkti. Otsustavas, viiendas geimis ei ole selliseid pause. Geimide vaheajad kestavad 3 min. Teise ja kolmanda geimi vahelist intervalli võib pikendada kuni 10 minutini. Kui võistkond palub geimis kolmandat vaheaega, teeb pukikohtunik talle hoiatuse, kui selline asi kordub, järgneb karistus.
võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli
võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. (1) Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. (1) Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. (1) 3 [Type text] 1.VARUSTUS 1.1 Mänguala Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast. Mänguala peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline. See kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud
Morganit. Morganit firstly called this game a Mintonette. It has been a part of the official program of the Summer Olympic Games since 1964. It is also the national Sport of Sri Lanka. The court The game is played on a volleyball court 18 meters long and 9 meters wide, divided into two 9 m × 9 m halves by a one-meter wide net placed so that the top of the net is 2.43 meters above the center of the court for men's competition, and 2.24 meters for women's competition. The ball FIVB regulations state that the ball must be spherical, made of leather or synthetic leather, have a circumference of 6567 cm, a weight of 260280 g and an inside pressure of 0.300.325 kg/cm2. Skills Competitive teams master six basic skills: serve, pass, set, attack, block and dig. Each of these skills comprises a number of specific techniques that have been introduced over the years and are now considered standard practice in high-level volleyball.
2 minutiline karistus saalihokis lõppeb ennetähtaegselt, kui…? vähemusees mängivale võistkonnale visatakse värav. 8. Millal võib korvpallis mängijaid vahetada? Kohtuniku loal 9. Võrkpallivõistkonna maksimaalne lubatud suurus ühes mängus on? 12 10. Kui kaua kestab time out võrkpallis? 30 sek 11. Eesti parim jalgpallur 2011? Konstantin Vassiljev 12. Rahvusvahelise Korvpalli Föderatsiooni lühend? FIBA 13. Rahvusvahelise Võrkpalli Föderatsiooni lühend? FIVB 14. Milline spordiala kasutab raskeimat palli? Korvpall 15. Jalgpallis loetakse väravat alates sellest hetkest, kui pall on ületanud väravajoone teatud % ulatuses. Mitu % peab olema pallist üle väravajoone? 100% 16. Mitut mängijat võib saalihokivõistkond ühes mängus kasutada? 20 17. Mitu perioodi algab korvpallis lahtihüppega? 1 (Esimene) 18. Korvpallivõistlus jääb normaalajal viiki. Normaalaja viigile järgneb 5 min lisaajad. 19
Alustati läbirääkimisi võrkpalli lülitamiseks järgmiste olümpiamängude kavva, mis pidi toimuma 1940.a Jaapanis. Pärast II maailmasõda organiseeriti Prantsusmaa, Tšehhoslovakkia ja Poola initsiatiivil esimese komisjoni asemele uus, kelle eestvedamisel korraldati 1947. a Pariisis I võrkpallialane kongress. Sellest võtsid osa 14 riigi esindajad. Kongressil asustati Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsoon (FIVB). Rahvusvahelise föderatsiooni loomine kindlustas võrkpallimängu stabiliseerumise, tõstis tema rahvusvahelist autoriteeti ja lõi organisatsioonilised alused mängu edasiseks arenguks. Aastaid 1948-1970 võib lugeda võrkpalli tormilise arengu aastaiks kogu maailmas. FIVB juhtimisel viiakse läbi ka praeguseid EM- ja MM- võistlusi ning Euroopa ja maailmakarika võistlusi.4 Tegelikult oli võrkpall 1970. aastal üks nooremaid spordialasid, peetakse
blokeerimisele; tutvustada sulustamise taktikat, ning julgestamist ja kaitsemängu erinevaid süsteeme; anda teadmisi blokeerimise treenimiseks. 3 1.VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG Mängu mõtles välja William G. Morgan (1870-1942), USA Massaschusettsi osariigi Holyoke kolledzi võimlemise õpetaja, lõi uue spordiala, mille eesmärgiks oli palli löömine kätega üle võrgu (FIVB, 2013). Mängu esialgne nimi oli ,,mintonette" (IOC, 2013). Esmakordselt näidati võrkpalli ründemängu (ründesöödu ja rünnaku) taktikat Filipiinidel 1916. aastal ning järgnevatel aastatel hakati välja töötama standardreegleid turniiride pidamiseks. Tsehhid tutvustasid esimestena 1938. aastal terviklikku blokeeringut hõlbustamaks kaitsemängu. Alates 1947. aastast lubati eesliini mängijatel vahetada kohti kaheblokiks ja rünnakuks. 1947. aastal asutati
1. Mis värvi peavad olema jooned? Kuidas neid nimetatakse? FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba- ala peavad olema erinevat värvi. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon
mänguplatsil. Mängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaste mängualale nii, et pall maanduks maha või nii, et pall läheks vastase puudutusest auti. Samas peab ka palli takistama maandumast oma väljakupoolel. AJALUGU Võrkpall sündis 1895. aastal USAs ja selle loojaks peetakse võimlemisõpetajat William G. Morganit, kes nimetas seda mängu mintonette'ks. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon ehk FIVB loodi 1947. aastal. FIVB's on praegu 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid on umbes 200 miljonit. Olümpiamängude kavas oli võrkpall Tokyos 1964. aastal ning selles osalesid nii mehed kui ka naised. Kuni 1996. aasta Atlanta olümpiamängudeni sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud mmäärustepäraselt palli tagasi lüüa. Peale olümpiamänge tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. MÄNGUVÄLJAK
Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Arvatavasti on see kokkusattumus, aga Platonovi edukaimad aastad langesid täpselt kokku Loori kuulumisega koondisesse justkui sõltunuks edu Loori kohalviibimise faktist. Meenutagem. Loor võeti Liidu täiskasvanute esindusmeeskonda 1975. aastal, kui seda juhendas Juri Tsesnokov, hilisem Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) viitsepresident. 1976. aastal jättis Tsesnokov Loori viimasel hetkel Montreali olümpiakoondisest välja. Meeskond kaotas finaalis Poolale. 1977. a. Sai koondise peatreeneriks Platonov, kelle esimeseks otsuseks oli Loori tagasikutsumine Liidu esindusse. Meeskond võitis Euroopa meistri tiitli ja kohe seejärel ka maailma karika. Aastatel 1977-1983 ei kaotanud Platonovi meeskond ainsatki rahvusvahelist tiitlivõistlust ja iga kord kuulus põhimänijate hulka ka Loor.
ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult teatama kohtunikule, et ta reserveerib õiguse kanda ametlik protest kohtumise lõpul võistlusprotokolli. Igas geimis võib võistkond teha kuni 6 vahetust (pluss 2 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks). Korraga võib vahetada üht või enamat mängijat. Vaheaega võib paluda üksnes treener või mängiv kapten. FIVB ülemaailmsetel võistlustel on esimeses neljas geimis 2 nn tehnilist vaheaega, iga vaheaeg kestab ühe minuti. Need rakenduvad automaatselt, kui punktidega eesolev võistkond on kogunud 8 punkti ja 18 punkti. Otsustavas, viiendas geimis ei ole selliseid pause. Geimide vaheajad kestavad 3 min. Teise ja kolmanda geimi vahelist intervalli võib pikendada kuni 10 minutini. Kui võistkond palub geimis kolmandat vaheaega, teeb pukikohtunik talle hoiatuse, kui selline asi kordub, järgneb karistus.
poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVBis on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. AJALUGU 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis üks korraldajaist Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. Tartus ja Tallinnas oldi vastamisi kahel korral lätlastega ja võideti mõlemad kohtumised 2:0, kusjuures lõunanaabritele
Aasta varem võeti hõbe N. Liidu meistrivõistlustelt. Aastatel 1978-1979 võitsid Neevalinna näitsikud Anu kaasabil Punaimpeeriumi võrkpallikarika. Uue iseseisvusaja alguse olulisemaks saavutuseks tuleks pidada Eesti meeskonna kolmandat kohta tugevakoosseisulisel Spring Cupi turniiril 1993 Türgis, kus alistati teiste hulgas neli Euroopa esikümne meeskonda. Aasta varem oli Eesti vastu võetud Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) ja Euroopa Võrkpalliföderatsiooni (CEV) liikmeks. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. Alagrupis suudeti pingsas võitluses edestada Soomet, Tehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile 0:3 ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale 1:3.
võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. AJALUGU Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala. Kuid vähesed teavad, kuidas nende ja ka minu lemmikspordiala sündis ning mil moel see üle maailma levis. 1895
annaabi.ee 
