kindlustavad avaliku avaliku sektori sektori kulutuste automaatse muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta, kui kogutulu või töötus muutub. 31. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a) erasektorile tehtavad ettekirjutused investeeringute kohustusliku piiramise osas; b) valitsuse valitsuse fiskaalpoliitilised fiskaalpoliitilised vahendid, mida kasutatakse majandusaktiivsuse vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise kaudu; c) kasutusel siis kui keskpank kasutab laienevat monetaarpoliitikat. d) fiktsioon, mida kunagi reaalses majanduses ei kasutata. 32 Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: 32. a) sisuliselt riigi keeldumine eravahendite (kommertslaenude) kaasamisest eelarves; b) fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika poolt
M. Vireni arvates ei saa rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest, kui liikmesriikide majanduse tsükliline käitumine ja majandussokkide toime on erinev. Samuti peaks olema ühesugused maksu- ja ülekannete süsteemid ning sarnased automaatsed stabilisaatorid; korralikud makroökonoomilised prognoosid; koordineeritud poliitiliste aktsioonide suurem efektiivsus võrreldes koordineerimata aktsioonide efektiivsusega; ühesugused fiskaalpoliitilised vaated (Viren, 1999). Kuigi numbrilised fiskaalsed konvergentsi kriteeriumid ühinemaks Euroopa Liiduga on Eestis täidetud (v.a. 1999. aastal, kus üldvalitsuse defitsiit oli 1,7 protsent-punkti lubatust suurem), võib siiski tekkida olukord, kus Eestis kasutatavad fiskaalpoliitilised abinõud satuvad vastuollu Euroopa Liidus rakendatavate fiskaalpoliitiliste meetmetega ja Eesti fiskaalpoliitiliste eesmärkidega
b) kui rahanõudlus ei sõltu intressimäärast, siis LM kõver on vertikaalne Vastus: rahapakkumine=rahanõudlus, mis määrab kogutulu; fiskaalpoliitika ei mõjuta kogutoodangu, rahapoliitika mõjutab Y samapalju kui ta liigub/nihkub c) kui rahanõudlus ei sõltu kogutulust, siis LM kõver on horisontaalne Vastus: M/P=L(r), igale M/P on üks intressitase, kui intressimäär alaneb, siis LM nihkub allapoole. 10. Kogunõudlus ja is-lm mudeli rakendused 1. Fiskaalpoliitilised meetmed, mis suurendavad hüviste nõudlust ja plaanitud (kogu)kulutusi, nihutavad IS kõvera paremale ning fiskaalpoliitilised meetmed, mis vähendavad hüviste nõudlust, nihutavad IS kõvera vasakule. 2. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi G võrra, siis kulutuste kasv iga antud intressimäära korral põhjustab tänu multiplikaatori efektile kogutulu suurenemise suuremas ulatuses kui suurenesid avaliku sektori kulutused
a. Tööpuudust saab vähendada läbi valitsussektori kulutuste kasvu b. Tööpuudust vähendab maksude suurendamine c. Tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade d. Valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta Makromajandusliku ringkäigu skeemis käsitletakse leketena a. Tarbimiskulutuste suurenemist b. Investeeringute alanemist c. Säästmise suurenemist d. Valitsussektori kulude suurenemist Majandustsüklid on reeglina 10 aastat pikad. - Vale Majanduse elavdamise fiskaalpoliitilised meetmed eeldaksid a. Valitsussektori kulutuste vähendamist b. Rahapakkumise suurendamist c. Maksude alandamist d. Maksude tõstmist Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud a. Eurotsooni riikide majanduskasvust b. Välispankade poolsest laenukrediidi sisse ja väljavoolust c. Eesti demograafilisest olukorrast d. Maksumääradest Klassikalise majandusteooria koolkond väidab, et a. Valuutakursi stabiilsus tagab majanduse toimimise potentsiaalse tootmismahu tasemel b
(riigieelarve.fin.ee/?id=10415) Eesti fiskaalpolitika seotus Euroopa Liiduga Ühinemine Euroopa Liiduga oli üks strateegilisi eesmärke alates Eesti riigi taasiseseisvumisest. Ühinemise käigus Euroopa Liiduga, tuli lisaks muudele valdkondadele viia ka esti fiskaalpoliitika vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. (Timpmann 2000 lk 421) Vastavalt EL lepingule viib EMU-s (Economical and Monetary Union) raha- ja vahetuskursi poliitikat ellu Euroopa Keskpank, fiskaalpoliitilised otsused on aga jäetud suuresti liikmesriikide teha. Fiskaaldistsipliini ning hindade stabiilsuse kindlustamiseks EMU-s kehtestati EL lepinguga viis konvergentsikriteeriumit, mille täitmine oli Rahaliidu likmeks saamise eelduseks. Kaks neist kriteeriumidest olid fiskaalse iseloomuga: · Riigi eelarvedefitsiit ei tohtinud olla suurem kui 3 % SKP-st. · Riigivõlg ei tohtinud olla suurem kui 60 % SKP-st (Timpmann 2000 lk 422)
maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed Riigivõlga on võimalik tasuda:võla refinantseerimisega, lastes välja uusi võlakirju, et tasuda varem võetud võlgu, maksude suurendamisega, rahamärkide juurdetrükkimisega, riigi omandis oleva vara müügist laekuvate summadega Kaudne maks on: Aktsiisimaks, käibemaks Kitsendav fiskaalpoliitika on: valitsuse fiskaalpoliitilised vahendid, mida kasutatakse majandusaktiivsuse vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise kaudu Automaatsed stabilisaatorid on: fiskaalpoliitika vahendid, mis kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta, kui kogutulu või töötus muutub Riigieelarve on: dokument, milles bilansi põhimõttel kajastuvad avaliku sektori planeeritud kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa
150 000 peaks olema, vastab nõuetele, sest suurem võib alati olla. 15% tuleb võtta deposiitide hulgast!! Panga probleem on, et 50 000 ei teeni kasumit. Panga varad Panga kohustused Reservid 200 000 Deposiidid 1000 000 Laenud 800 000 Valitsuse roll majanduses ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll Fiskaalpoliitika Maksud, avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvad riigieelarves Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud! Maksud Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks (väikseim) Efektiivne maks ei mõjuta eraisiku käitumist! Maksud Eestis
Valitsuse roll majanduses Valitsuse tegevusel võib olla väga erinevaid eesmärke. Põhiliselt täidab valitsus majanduses järgmisi rolle: ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll stabiliseeriv roll - makroökonoomiline roll Fiskaalpoliitika Majandusliku stabiilsuse tagamiseks on valitsuselkasutada kaks suurt hooba, millega ta saabmakroökonoomilist keskkonda mõjutada: maksud avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvadriigieelarves. Valitsuse tulud Oma ülesannete täitmiseks vajavad valitsusedtulusid. Valitsuse tulude peamiseks allikaks onmaksud MAKSUD Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks loodusressursside kasutamise tasud MAKSUD EESTIS
siis sellise graafikujoone tõus on võrdne (kus MPS on säästmise piirkalduvus ning MPC on tarbimise piirkalduvus): 1 ‒ MPS 59. Kui konstrueeritakse LM kõverat, siis fikseerituna hoitakse: reaalraha pakkumine 60. Suletud majanduse LÜHIperioodi tasakaaluseisundi määramiseks kasutatakse IS-LM mudelit. IS kõvera võrrandiks on Y = C(Y-T) + I (r) + G. 61. IS-LM mudelis on rahapakkumine M ja üldine hinnatase P EKSOGEENSED muutujad ning fiskaalpoliitilised vahendid on G ja T. 62. Vaata eelpool olevat joonist. Kui intressimäär on r3, siis inimesed ……………….. võlakirju ning intressimäär……………….: müüvad; tõuseb 63. IS kõver näitab kombinatsiooni ……………………………………, mis on määratud hüvisteturu poolt: intressimäärast ja tuludest 64. Kui nominaalraha pakkumine on konstantne, siis üldise hinnataseme alanemine nihutab LM kõverat: allapoole paremale 65
annaabi.ee 
