Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik on laugelt süganeva merepõhjaga rannik. Liustike teke: Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks Liustiku tüübid: · MÄGILIUSTIK - liustikud on piiratud mäestikuorgudega, milles kuni mõne saja meetri paksune liustikujää. Mass voolab/libiseb gravitatsiooniliselt nõlvast alla. Liustik toitub tahketest sademetest lumepiirist kõrgemal. · MANDRILIUSTIK - suure ulatusega ja paksud (kuni mitmeid km) kuplilaadsed jääkilbid, mis katavad alusreljeefi
Vesi tõuseb ja alaneb kiiresti. Sageli kaasnevad ka inimohvrid,sest tulv on ootamatu. Mis on koolmekoht? Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada. '8 . Kuidas liustikud tekivad? V6rdle mandri- ja miigiliustikku. Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 9 . Kuidas mdjutavad liustikud pinnamoe kujunemist ja kliimat?
suurem (Kuutse mägi 217 m). Haanja kõrgustik sarnaneb Otepää kõrgustikuga, kuid kõrgused on suuremad ja pinnamood vaheldusrikkam. Seal leidub orgusid, sinetava järveveega nõgusid, kupleid ja seljakuid. Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim punkt Suur Munamägi(318 m). Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Liustikud saavad alguse igilumeväljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Liustikule langeb kogu aeg kive, kivirisu ja muud mägede murenemise materjali. Kuna liustik liigub väga aeglaselt, koguneb tema külgedele ja põhja suurel hulgal murenenud materjali, mida nimetatakse moreeniks. Laskudes orgu, sulab liustik pidevalt, tema sulamisel tekib ojasid, mis voolavad esialgu liustikul, hiljem aga tungivad lõhede kaudu liustiku alla. Neist ojadest
– Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises
hakkas aga kerkima. Mis juhtuks Antarktika liustikuga, kui nende keskmine mitmekümend kraadi alla nulli olev pinnatemperatuur tõuseks 3 5 kraadi? Liustike sünd Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete sademete hulk ning sulamisveega ärakantav ja aurustuv veehulk võrdsed. Aastate jooksul sellest piirist kõrgemale kuhjunud kohev ja õhurikas lumi tiheneb raskuse mõjul ning muutub sõmerlumeks (e. firniks) tihedusega umbes 0,6 g/cm3. Sellele voolav sulamisvesi ja vihamvesi tihendavad firne veelgi, sellest kaovad poorid ja ta muutub liustikujääks tiheduseda 0,850,9 g/cm3. Raskusjõu mõjul hakkab liustik liikuma. Selleks, et toimuks liikumine laugel nõlval, peab jää paksus olema 6065 m, kuid kallakul piisab nihkumiseks vaid mõnemeetrisest paksusest jääst. Jää on plastiline ja liigub kihti.
• Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 12. Iseloomusta liustike teket, levikut ja tähtsust. Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised
ja teiste taevakehade (peamiselt Kuu) gravitatsiooniväljade koosmõju. Tõus ja mõõn Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Liustikud Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Liustike tüübid- Mandriliustikud ja mäeliustikud Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal.
– Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises
Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 9. Liustike tekketingimused, jaotumine ning levik, tähtsus. Liustik on suur liikuv jääkeha. Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks. Liustike tüübid: · Mandriliustikud · Jääkilbid · Jäämütsid · Oskulaarsed liustikud · Selfi-liustikud · Mäeliustikud · Kaari e orvandi-liustikud · Alpi liustikud · Ripp-liustikud · Jalami-liustikud 10. Mõisted:
Liustikud tekivad maismaal, lume kuhjumisel ja eeldusel, et maha sadava lume hulk ületab aastaringselt sulava lume koguse. Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat. Mandrijää levialad on ja olid ka minevikus ümbritsetud ookeanidest. Kui liustiku tekke eeldused on olemas, algab esmalt aastaringse ehk igilume kujunemine, mille paksenemise, tihenemise ja ümberkristalliseerumise tulemusel võib moodustuda liustikujää. Kohev õhurikas lumi muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ning lõpuks tihedaks, massiivseks ja tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Laias laastus jagunevad liustikud kahte suurde rühma: mandriliustikud ja mäestikuliustikud, millest mõlemal on rida alltüüpe. Liustike liikumine toimub raskusjõu mõjul. Mäestikuliustikud võivad nõlvast alla libiseda juba 20 meetri paksuseks kasvanud jäämassi korral. Mandriliustikes hakkavad jääkupli keskmise ja paksema osa ülemiste kihtide survel alumised jääkihid
ja aurub, nim kionosfääriks. Selle piires on võimalik lume püsiv kuhjumine ja liustike tekkimine maapinnal. Ekslik on arvata, et liustiku tekkeks on vaja väga külma kliimat. Pigem on vaja mõõdukat külma, kuid rohkesti lund. Maailma külmimates paikades (Ida-Siber) või kohtades, kus väga külm, kuid vähe sademeid (Kanada, Arktika saarestik), ei ole liustikke. Kohev ja õhurikas lumi (e=0,1-0,25 Mg/m 3) muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ja lõpuks tihedaks (e=0,9 Mg/m3), massivseks ning tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Antarktika keskosas toimub lume üleminek liustikujääks kuni 100 m paksuses kihis ja vajab aega vähemalt 1000 aastat 26) Moreen, selle tüübid ja kujunemine.Põliseks liustikusetteks on moreen, mis kujuneb liustiku alumisse kihti kaasa haaratud kivimmaterjali väljasulamisel. Nüüdisliustike uurimine on näidanud, et moreeni sisaldus ulatub liustikes 3-7 protsendini
mägedes. Liustikes sisaldub ca 26,1 milj. km³ vett (see on 1,74 % vee koguhulgast). Antarktise ja Gröönimaa mandriliustikesse on kinni külmunud 80% kogu maakera magedat vett. Tekkimine: Aastate jooksul kujunevad nõgusatel ja laugetel nõlvadel sadanud lumest suured lumekogumid Ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad Lund moodustavad jääkristallid muutuvad sõmerlumeks ehk firniks Pinnalt lumemassi voolav vihma- ja sulamisvesi aitavad firni tihenemisele kaasa kuni see muutub liustikujääks Jäämass hakkab kasvama ja või saavutada kuni mitme tuhande meetri paksuse Saavutades teatava paksuse ja olenevalt aluspinna kallakusest hakkab jäämass piki kallakut libisema ja sellist jäälasundit nimetatakse liustikuks. Liustike liikumise põhiolemus on lihtne: see toimub raskusjõu mõjul.
maismaast. Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Jagunevad mandri ja mäeliustikeks Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal. Jäämütsid on väiksema ulatusega. Mäeliustikud libisevad mägedest mööda orgusid alla seepärast nimetatakse neid ka oruliustikeks Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala
annaabi.ee 
