· Kliendid · millist toodet/teenust ootavad meilt sise- ja väliskliendid? · Sisemised äriprotsessid · mida peame tegema hästi, et huvipoolte ootusi ja vajadusi rahuldada? · Õppimine ja areng · mis valdkondades peaksime arenema, et säilitada oma eelised konkurentide ees? · Lahendada tekkinud mõõtmisprobleem · Visioon tulevikuväärtuse loomisest · Fookus strateegia elluviimisele TTK võimaldab lisaks finantstulemustele kontrollimisele jälgida, mil määral suudedakse omandada selliseid oskusi ja immaterjaalset vara, mida ettevõte vajab edasiseks kasvamiseks. 3. Milline on selle meetodi kasutusvaldkond? Tasakaalus tulemuskaardi kasutatakse: · äristrateegia määratlemiseks või uuendamiseks; · strateegia, pikaajaliste eesmärkide ning eelarvete kooskõlla viimiseks; · äri võtmefaktorite mõõtmiseks; · organisatsiooniliste muudatuste kergendamiseks;
Lükkamise põhimõte: 1. transport, 2. laomajandus ja varud laos, 3. info, 4. juhtimine, 5. klienditeenindus, 6. varustus, 1. Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid, 7. turustus, 8. pakkimine, 9. tagastus e. korje. 2. Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sünnib kohustus müüa, 3. Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid, EDI elektrooniline andmevahetus võimaldab ettevõtetevahelised operatsioonid sisuliselt online. 4. Ostetakse suurte partiidena ja harva, EDI-t ühendab ettevõtet teiste ettevõtetega organisatsioonidega mitte ainult tarbijatega, aga 5. Põhilised on müügiprognoosid, ...
laenuportfelli vähenemine. Finantsstabiilsuse seisukohalt on muus vormis kui hoiustena kaasatud ressursside risk seotud eelkõige emapankade võimega turult ressursse saada. See ei puuduta Eesti eraisikute omanduses olevad väikepankasid, mis moodustavad alla 2% turust. Eesti pangandussektor lõpetas 2010. aasta positiivse tulemiga. Pärast kolme viimast puhaskasumiga lõppenud kvartalit võib märkida, et kuigi makromajanduse tingimuste halvenemine avaldas pankade finantstulemustele väga suurt mõju, kattis kiire kasvu aastail teenitud puhaskasum järgneva viie kvartali negatiivse tulemi ligi kahekordselt. Pankade kasumlikkus kasvas 2010. aastal eelkõige laenukahjumite vähenemise tõttu. Ühelt poolt mõjutas seda väiksem vajadus uute laenuallahindluste järele, kuna laenumaksevõime paranes. Teisalt hakkasid pangad vähendama eelmistel perioodidel tehtud provisjone. Puhas intressitulu, mis moodustab tulude kogumahust peaaegu 60%, kasvas 2010
fänni hulka. Samuti on mõlemad ettevõtted suvekuudel aktiivsed tegevas ka väiksemate välimüügipindadega, et tarbijatele aina lähemal olla. 4. FINANTSTULEMUSTE HINNANG 4.1 Premia Foodsi erinevad finantsnäitajad Joonis : Ärisegmentide ülevaade Allikas: Premia Foods 3Q tulemuste ettekanne, NASDAQ OMX Tallinn Joonis : Võtmenäitajad bilansist Allikas: Premia Foods 3Q tulemuste ettekanne, NASDAQ OMX Tallinn 4.2 Hinnang finantstulemustele Tabelitest ilmneb, et Premia suutis 2013 aasta kolme kvartaliga oluliselt kõigis kolmes segmendis müügitulu kasvatada. Kui turgusi ka veidi detailsemalt uurida, siis oli tegemist küllaltki laiapõhjalise kasvuga, mis põhines jäätise poolelt heal suveilmal, kuid ka hästi tehtud tööl. Müügitulu kasv oli viimaste aastate üks järsemaid ning antud tulemustega on suudetud investoritele veidigi rõõmu tuua. Miks? Sest kuigi ettevõtte brutorentaablus on jäätise ja
rohkem strateegilises juhtimises. 69% Tartu Ülikooli uuringus osalenud finantsjuhtidest tunnistas, et näevad kuluarvestussüsteemis arenguvõimalusi. Just neile, arengule orienteeritud ettevõtetele, sobib professor Haldma visioon kuluarvestuse rakendamisest ettevõttes. Selle kujutluse kohaselt ei oleks kuluarvestusel ettevõttes pelgalt statistiline roll, vaid seda tuleks jälgida ka põhitegevuses tehtavate otsuste (näiteks tootmisprotsessi puudutavad otsused) mõju määramisel finantstulemustele. Mõlemast uuringust järeldub, et finantsjuhtimise valdkond on juba lähitulevikus palju tugevamini põimunud ettevõtte teiste tegevusvaldkondadega ning finantsjuht ei saa enam piltlikult öeldes tegeleda ainult ettevõtte kulu- ja tuluarvestusega, vaid peab võtma vastu otsuseid, mis mõjutavad kogu ettevõtte põhitegevust.(Äritoimik 2005) Juhi erinevad rollid 12 3
erinevalt. Üks osa kuludest sõltub toodetud või müüdud toodete arvust, teine osa mitte. Selleks et suunata ettevõtte kulusid soovitud suunas (hoida kokku), tuleb kõiki neid momente üksikasjalikult arvesse võtta. See on võimalik vaid detailse ettevõttesisese arvestuse kaudu, mis peab andma juhtidele selge ülevaate konkreetsete tootegruppide, tegevusvaldkondade, allüksuste, juhtide ja nendega seonduvate tegevuste ja protsesside mõjust ettevõtte finantstulemustele, mis kajastuvad raamatupidamisaruannetes. Firmasisese arvestussüsteemi peamiseks ülesandeks on varustada juhte õigel ajal ja õiges kohas otsuste langetamiseks vajaliku informatsiooniga. Ettevõtluse peamiseks eesmärgiks on tänapäeval ettevõtte väärtuse suurendamine. Kuluarvestussüsteemide õige rakendamine kasvatab ettevõtte väärtust. Vajadus tegevuspõhise kuluarvestuse, samuti tuntud kui ABC-kuluarvestus, järele muutub aina
kaudmisel oldi juba aktsiaga tagasi vahemikus 3,2 kuni 3,3 eurot, siis tulemuste teavitamine ega LHV märtsi keskel järgnenud analüüs suuri muutusi seekord kaasa ei toonud. Siiski tasub LHV analüüsi esimest lõiku ka seekord tutvustada. See näitab hästi, millised olid arusaamad majandustulemustest: ,,2011. aasta suurimaks täheks Balti börsidel oli Silvano Fashion Group tänu muljetavaldavatele finantstulemustele ning kõrgetele väljamaksetele investoritele. Pärast majandustulemuste korrigeerimist Valgevene hüperinflatsiooni mõjutustega, tõusis müügitulu eelmine aasta 15,5% ja ärikasum 58,1%. Erakordselt head tulemused aitasid kaasa ettevõtte aktsia heale minekule börsil, kui 2011. aasta lõpetati 11,9%-ga plusspoolel ning Balti börsiindeksiga võrreldes tähendas see 30 protsendipunkti võrra paremat tootlust." (LHV)
x identifitseeri ettevõtte praegune väärtus x määratle optimaalne väärtus x selgita välja, millised strateegiad on vajalikud ettevõtte suunamiseks optimaalse väärtuse poole. 22. Kuidas mõõta strateegiliste liitude edukust (Gulati)? Kui rääkida üldiselt, saab liitude edukust mõõta ettevõtte enda edukuse ja tema ellujäämise näitajate abil. Tegelikult on liitude edukust üpris raske mõõta, eriti sellisel juhul, kui tugineda vaid ettevõtete finantstulemustele. Tihti võib juhtuda, et õigeid mõõtmismeetodeid üldsegi ei eksisteeri. Teinekord võib firmade tegevus olla asümmeetriline, mis tähendab, et mõni on oma eesmärgid saavutanud, samal ajal kui teised ei ole. Edukuse mõõtmisel on seega mitmeid takistavaid tegureid. Selleks, et mõõta täpselt ettevõtete liitude edukust on vaja läbi viia põhjalikke uuringuid, mis arvestavad ettevõtte tegevussuundasid, liitude tulemuslikkust ning liidus olevate osapoolte perspektiive
CONTROLLINGU EESMÄRK - majandustulemustele orienteeritud planeerimise reguleerimise kontrolli ja aruandluse süsteemi informatsiooniline kindlustamine. Controllingu rakendamine eeldab juhtimissüsteemi elementide infovajaduse (väljundinfo) lähteinfo (sisendinfo) ja selle infotöötluse infoedastuse integratsiooni ja koordineeritust. Üldisest eesmärgist tulenevad controllingu peamised ülesanded: 1. Ettevõtte majandustulemustele (eriti finantstulemustele) suunatud planeerimis- ja aruandlus(kontrolli)süsteemide arendamine ja koordineerimine, hõlmates kõigi juhtimistasandite, sh toodete ja tootegruppide, funktsionaalsete valdkondade, organisatsiooni kui terviku perioodi tulemuste strateegilise ja operatiivse planeerimise ning kontrolli (aruandluse kaudu) toetamisele. 52 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 2
kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevustega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud on enamuses organisatsioonides märkimisväärsed, olles suuruselt teisel kohal peale müüdud toodangu maksumust omahinnas (cost of goods sold -- tavaliselt 50-60% tootmisfirma müügitulust). Seetõttu on logistiliste kulude suurusel märkimisväärne mõju organisatsiooni organisatsiooni finantstulemustele. Aeg. Logistikas peetakse aja all silmas eelkõige läbimisaegu. Läbimisaeg on aeg, mis kulub tellimuse esitamisest tellitud kauba kättesaamiseni. See haarab endasse tellimuse edastamise, töötlemise, täitmise ja kohaletoimetamise ajakulu. Läbiminekuajas sisaldub alati halduslik osa ehk halduslik läbiminekuaeg ja füüsiline osa ehk füüsiline läbiminekuaeg. Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Kui läbimisaega õnnestub
annaabi.ee 
