Eesti- ja välismajanduse uudis Eesti majandusuudis Finantsettevõtted teenisid II kvartalis Eestis kasumit 7,8 miljonit eurot, mida on 45 protsenti vähem kui mullu samal ajal, näitavad statistikaameti eile avaldatud andmed. Viimati oli finantsettevõtete II kvartali kasum madalam kui tänavu 2005. aastal, mil see ulatus 6,7 miljoni euroni. 2003. aastal oli nende kasum aga koguni 50,6 miljonit. Teise kvartali kasum 2011/2010/2005 16 14 12 10 Miljonit eurot 8 6 4 2 0 2011 2010 2005
Kuid nii see aga läks. Need krediidiriski vahetustehingud muutusid väärtpaberiteks see võimaldas ettevõtjatel panustada tohutustes kogustes raha kihlvedudesse, kas hüpoteegi väärtpaberite väärtused tõusevad või vähenevad. Kõik need panused, finantsinstrumendid lõid väga keerulise varade, kohustuste ja riskide rägastiku. Seega kui asjad läksid halvasti, läksid nad halvasti kogu finantssüsteemi jaoks. Mõned mõjukad finantsettevõtted kuulutasid välja pankroti, nagu Lehman Brothers. Kauplemine ja krediiditurud külmusid. Aktsiaturg oli kokku varisenud. Ja USA majandus sattus katastroofilisse majanduslangusse. Keskpank The Fed pakkus pankadele hädaabilaene. Mõte oli takistada pankate kokkuvarisemist pelgalt sellepärast, et nende laenuandjad olid paanikas. Valitsus töötas välja programmi TARP, mille eesmärk oli pankroti äärel olevaid panku päästa.
allikaks. Tuntud kliendile antakse kaubad arvega, mille tasumistähtaeg ulatub 10-30 päevani - selle ajaga jõutakse tavaliselt kaup äragi müüa. Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted). Arvelduslaen ehk arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient
66 Sündikaatlaen mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. 19. 67 Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüd ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted) 68 Liising - on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingutehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all-liike. 20. 69 Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval perioodil teenitud
vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing. 19.Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply). Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: • Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu; • Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha). Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21.Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) 22.Rahamassi suhtarvud 23.Intressimäära kujunemise teooriad 24.Võlakirjade hind ja intressimäär 25. 26.Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad • nn
Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse info kõiksete vaatlustega ja seda täiendatakse finants-sektori üksuste majandusaasta aruannete andmetega. Vaadeldakse ainult tegutsevaid äriühingud. Finantsvahenduse ülesanded · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine.
finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Rahaloome raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha) Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest Kliendid võtavad oma arvelt sularaha Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S) C sularaha ja hoiuste suhe
Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse info kõiksete vaatlustega ja seda täiendatakse finants-sektori üksuste majandusaasta aruannete andmetega. Vaadeldakse ainult tegutsevaid äriühingud. Finantsvahenduse ülesanded · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine.
investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20%
Insaideri lähikondne · Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing 19. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine):
majanduskeskkonnale ja halvimal juhul kogu pangandussüsteemile (Renaud 1995: 1). Kinnisvara peetakse küll turvaliseks ja jätkusuutlikuks investeeringuks (Ruff 2007: 30, Idzorek et al. 2007: 39, Hastings ja Nordby 2007: 54), kuid globaliseerumise ja kapitaliturgude integratsiooni tõttu on loodud järjest keerulisemaid finantsinstrumente, mistõttu on muutunud aktuaalseks kinnisvaraturu pidev jälgimine ning protsesside mõistmine. Suured finantsettevõtted saavad endale kõrgemat riskitaset lubada ja suudavad kanda sellest tingitud kahjumeid, probleem panga laenuraha kasutanud kliendi jaoks on mõnevõrra tõsisem. Näiteks võib tuua Eestis aset leidnud kinnisvarabuumi, mil inimesed, kes ennast liigselt pangalaenudega sidusid, kandsid kahjusid tulenevalt kinnisvarahindade ulatuslikust langusest ning mõnel juhtul kaotasid oma kodu. Tegemist oli olukorraga, kus kõrge kasumi lootuses võeti mõtlematuid riske ning turu
annaabi.ee 
