Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid aastal 1925 ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927 aastal. 23. novembril 1934 võeti Eesti Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni FIBA liikmeks. Korvpall jõudis olümpiamängudele 1936. aastal Berliini mängudel. Turniiri avamängus 8. augustil olid vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas James Naismith, korvpalli looja. 1993 jõudis Eesti Euroopa Meistrivõistluste finaalturniirile kus saavutati 6.koht. Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu Korvpalliföderatsiooniga. 20. detsembril 1991 taastati Eesti kui liikmesriigi staatus FIBAs. 2001 aastal jõudis Eesti uuesti Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. ____________________________________________________________ Järva, Rein (2010) Eesti korvpall XX sajandil [WWW-materjal] http://www.basket.ee/uploads/docs/XXsaj.pdf
Ise oli kangelane tagasihoidlik: "Igatahes ise arvan, et ega mul elu parim vorm praegu olnudki. Järelikult on kahtlane ka, et just mina sellegi mängu parim võisin olla." Liidu koondis oli neil aastatel treener Vjatseslav Platonovi juhendamisel maailmas kindel liider. Ja oluline osa oli selles kanda ka Viljar Looril. 28 aastat tagasi Nõukogude Liidu koondise koosseisus olümpiavõitjaks tulnud Viljar Loor pidas Eesti meeskonna eilset (24.05.2008) EM-finaalturniirile pääsu Eesti võrkpalli suurimaks saavutuseks pärast Kalevi NSV Liidu meistriks tulekut 1968. aastal. "Liidu meistriks tulek oli tõeliselt kõva sõna, selleni praegune veel ei küüni. Aga selle järel teisele kohale võib saavutuse küll asetada," arutles Loor ning avaldas lootust, et võrkpall saab Eestis edaspidi võrreldes teiste pallimängualadega vääriliselt tähelepanu. "Korvpall on korra tulnud EMil kuuendaks, sinna on võrkpallil veel maad minna, aga
või palliväljakul, et olla tõesti maailma parim. Oma riigi esindamine peab igal inimesel ja sportlasel olema au asi. Mis võib parem tunne olla kui olla tähtsal võistlusel, kus esiteks on tuhandeid ja tuhandeid pealtvaatajaid ning lisaks seda üritust kantakse otse-eetris üle kümnetes erinevate riikide televisoonides. Meie võrkpalli rahvusvõistkond on kirjutanud ennast spordiajalooraamatutesse, jõudes kahel järjestikusel Euroopa meistrivõistlustel finaalturniirile. Kurvastusega tuleb tõdeda, et need saavutused jätavad Eesti riigi külma kõhuga. Koondise esindamine ei too kahjuks sportlaste peredele leiba lauale. Valitsusejuhid ei suuda kuidagi tagada raha võrkpalluritele, et neid laagrisse saata ja võistlustele transportida, sest olgem ausad, oma riigi esindamist nii kõrgel tasemel peaks riik sponsoreerima 101 protsendi ulatuses.
jõudsalt arenenud tööstus- ja infotehnoloogia valdkondades. Luuakse majandussidemeid Hiina, Jaapani, USA ja teiste mõjuvõimsate riikidega. 2012. aastal võetakse kasutusele euro. Tänu Euroopa Liidu toetustele on põllumajandus jõudsalt arenenud ja maarahvas ei suregi välja. Sport: Gerd Kanter võidab 2012 Londonis kulla. Suusatajatel on kehv seis. Eesti jalgpalli koondis tõuseb Fifa edetabelis 60-ndaks. Eesti võrkpallikoondis jääb EMil 3-ndaks. Eesti korvpalli koondis jõuab EMi finaalturniirile. Mikk Pahapill saab olümpialt kulla. Eesti rallisõitja jälle MMil ja esimene eestlane Kevin Korjus F1 sarjas. Loodus: Üleujutused ja tormid on sagedased. Talved on lumerohked. Suurt osa Eestist katab ikkagi mets. Peipsi ja Soome laht saavad üheks. Valitsus: Täpselt samasugne süsteem nagu praegu USAs on. Rahutused: Eestis elavad venelased valmistavad meile ikkagi peavalu ja märatsevad. Valitsus viib ellu erinevaid plaane, et neid Venemaale saata. Teed ja ehitised:
kvalifikatsioonikohti. Turniiri praegune meister on Hispaania jalgpallikoondis, mis võitis FIFA 2010 MM-i. Kolm kõige edukamat riiki, mis on enim turniiri võitnud on Brasiilia (5), Itaalia (4) ja Saksamaa (3). Brasiilia on ainus, mis osales iga võistluse finaalturniiris. Jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi korraldatakse alates 1960. aastast samuti iga nelja aasta tagant. Algul nimetati seda võistlust Euroopa rahvaste karikavõistluseks, kuid see muudeti 1968. aastal ära. Finaalturniirile pääseb valikmängudega 16 rahvustkoondist (enne seda oli algselt 4 ning hiljem 8 koondist). Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.Valitsev meister on 2008. aastast Hispaania. 2012 aasta Euroopa Meistrivõistluste korraldajamaadeks on Poola ja Ukraina. Valikmängud selle turniiri raames juba käivad. Tuntud jalgpallurid läbi ajaloo: Pele (Brasiilia) Telejalgpalli esimene superstaar. Kolmekordne maailmameister (1958, 1962 ja 1970).
Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on taasiseseisvumise järel Eesti täiskasvanute saalivõrkpalli võistkonna kõrgeim saavutus. 2003.-2004.a. edu klubide võrkpalliplatsil seostub eelkõige ESS Pärnu Võrkpalliklubiga. Alanud on uus olümpiamängude tsükkel, mis kulmineerub 2008.a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele.
Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on taasiseseisvumise järel Eesti täiskasvanute saalivõrkpalli võistkonna kõrgeim saavutus. 2003.-2004.a. edu klubide võrkpalliplatsil seostub eelkõige ESS Pärnu Võrkpalliklubiga. Alanud on uus olümpiamängude tsükkel, mis kulmineerub 2008.a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele.
püsti. Leinaseisakuga mälestati hiljuti surnud 22- kordset internatsionaali Ernst Jolli. Aastail 1920 1929 Eesti koondises mänginud Jolli tunti kui head jalgpallurit ja andekat kirjameest. Käo Jaani nime all ilmunud följetonid olid rahva seas väga populaarsed. Lisaks toimetas ta 1930. aastal ilmunud ajakirja Sport ja Auto. 1938. aasta jaldpalli MM valiksarjas kuulus Eesti Euroopa tsooni III gruppi koos Saksamaa, Rootsi ja Soomega. Kaks edukamast pääsesid finaalturniirile ning südilt esinenud Eesti polnud ühel hetkel sellest sugugi kaugel. Avamängus kaotati Stockholmis Rootsile 2:7, kuigi 3. minutil juhiti 2:0! Seejärel saavutati Turus 1:0 toredusvõit Soome üle. Kõik jäi viimase mängu ( Saksamaaga) otsustada. Köningsbergis 18000 pealtvaataja ees võitis Eesti poolaja 1:0 ning oli 45 minuti kaugusel MM finaalturniirist. Siis tuli hättasattunud sakslastele appi kohtunik, sudeedi sakslane Bruno Pfitzner, kes fikseeris viigiks olematu värava
Uue iseseisvusaja alguse olulisemaks saavutuseks tuleks pidada Eesti meeskonna kolmandat kohta tugevakoosseisulisel Spring Cupi turniiril 1993 Türgis, kus alistati teiste hulgas neli Euroopa esikümne meeskonda. Aasta varem oli Eesti vastu võetud Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) ja Euroopa Võrkpalliföderatsiooni (CEV) liikmeks. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. Alagrupis suudeti pingsas võitluses edestada Soomet, Tehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile 0:3 ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale 1:3.
Eesti jalgpallikoondis on Eesti jalgpalluritest koostatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Peamine kodustaadion on A. Le Coq Arena Tallinnas. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 19401991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (35) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli.
EESTI JALGPALLIKOONDIS Eesti jalgpallikoondis on Eesti esindusmeeskond jalgpallis. Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Peamine kodustaadion on A. Le Coq Arena Tallinnas. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 19401991 oli Eesti Teise maailmasõja sündmuste ja Nõukogude Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (36) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta veebruarist Tarmo Rüütli.
kohal. Eesti koondis mängis oma esimese mängu Helsingis, 17. oktoober 1920, kus võeti vastu 6:0 kaotus meie põhjanaabrilt Soomelt. Aastatel 1918-1940 mängis Eesti koondis iseseisvalt jalgpalli ja jõuti ka Pariisi olümpiamängude eelringi, kus võeti vastu 1:0 kaotus USA koondiselt ja olümpiamängudele ei jõutud. Aastatel 1940-1991 mängis Eesti koondis Nõukogude liidu osana. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kuid jõudis 2012. aasta EM-i otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada Iirimaa kahe mängu kokkuvõttelist 5:1 paremust. Koondisel on olnud 16 peatreenerit (9). Ferenc Kónya 1923–1924 Ferenc Nagy 6/1925–7/1925 Antal Mally 1927 Fritz Kerr 6/1930–9/1930 Albert Vollrat 6/1932–8/1932 Antal Mally 6/1935–9/1935 Bernhard Rein 6/1937–8/1938 Elmar Saar 6/1939–8/1939
Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 1940–1991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal. Enim väravaid (35) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli.
varumängija. Mängud toimusid kolmes alagrupis (Lisa 4). Esimene alagrupp: a) Karlova Gümnaasium (2. koht) b) Veeriku Kool (3. koht) c) Mart Reiniku Kool (1. koht) Teine alagrupp: a) Kommertsgümnaasium (2. koht) b) Tamme Gümnaasium (1. koht) c) Katoliku Kool (ei ilmunud kohale) Kolmas alagrupp: a) Raatuse Gümnaasium (1. koht) b) Kunstigümnaasium (3. koht) c) Kivilinna Gümnaasium (2. koht) Iga alagrupi võitja pääses finaalturniirile (Lisa 5). Finaalturniirilt pääsesid edasi Lõuna-Eesti võistlustele kaks paremat: Tartu Tamme Gümnaasium ja Mart Reiniku Kool. 15 15 Kohtuniku töö EKSL Dumle- rahvastepalli võistlustel oli märksa pingelisem, kui prooviturniiride ajal. Meie tööst sõltus, kes lähevad Tartut esindama Lõuna-Eesti rahvastepalli võistlustel. Olenemata kergest närvipingest, saime võistluste
septembril Eesti vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta 13. oktoobril, kui ta esimest korda Portugali heaks kaks väravat mängus lõi. See juhtus kodumängus Venemaa vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. 8. juunil 2005 skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus Tallinnas, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt 2. mängija. Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: Iraani vastu penaltist. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks: selleks sai Lukas Podolski Saksamaalt. Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, 6. veebruaril 2007 oli Ronaldo sõprusmängus Brasiilia vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener Luiz Felipe Scolari teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid Portugali jalgpalliföderatsiooni president Carlos
annaabi.ee 
