Olen ma empirist või ratsionalist? Käesolevas essees käsitlen teemast empirism ja ratsionalism ning püüan jõuda järelduseni, kas mina ise olen pigem empirist või ratsionalist oma filosoofilistelt maailmavaadetelt. Nii empirism kui ka ratsionalism on valgustuse kaks suunda, mis vastanduvad üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks
George Berkeley Jõudis järeldusele, et inimene võtab vahetult vastu oma ideid ja aistinguid. Asjade eksisteerimine seisneb tajutavuses. Ideed on passiivsed, neid tajub kehatu substants hing, mis omab võimeid ideid vastu võtta (mõistus). Reaalselt eksisteerib inimese taju. Materiaalne maailm eksisteerib tänu sellele, et me tajume seda. Maailm on niivõrd olemas, kuivõrd me tajuma tema olemasolu. David Hume Maailm on tunnetamatu. Filosoofilistelt vaadetelt agnostik. Agnostika on filosoofiline õpetus, mis osaliselt või täielikult eitab maailma tunnetatavust ja teadmiste tõesuse lõplikku kindlakstegemist. Oma tunnetusteoorias pidas empiirilist kogemust, üldistatud teadmisi, ratsionaalse mõtlemise üldideid mitte tõeseks vaid suhtelisteks. Teadmised kujunevad mitte empiiriliste uuringute loogilise tõestusena, vaid kogemuste kaudu saadavate muljetena. Muljed välismaailma kohta liigitab ta
HERMAN HOLLERITH 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith'i firmast tekkis IBM VAAKUMTORUD 1906, Lee Deforest GEORG CANTOR 1845-1918 Hulgateooria rajaja, Paradokside avastamine matemaatikas, Matemaatika alused korraga ebakindlad RUSSELL & WHITEHEAD 1910-1913 massiivne loogikatraktaat Principia Mathematica Paradoksid -> tüüpide teeoria Filosoofilised vaated: logitsism HILBERT 1862-1943 ( LOOGIK JA MATEMAATIK) Filosoofilistelt vaadetelt formalist "Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A KURT GÖDEL 1906-1978 1930: loogika baaskeel predikaatarvutus on täielik 1931: formaalne aritmeetika ei ole täielik, seda ei saagi lõpliku formaalse süsteemiga kirjeldada TURINGI MASIN
Pooldas Inglismaa tüüpi konstitutsioonilist monarhiat. Arendas võimulahusust edasi võimude vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiip (see leidis esmakordselt rakendust USA põhiseaduses). Printsiibi mõte hoida ära nende isikute võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu. Denis Diderot (1713 1784) Õppis jesuiitide koolis. Sorbonne magister. Esimese prantsuse entsüklopeedi peaorganisaator ja toimetaja. Oli Prantsuse vaimuelu tunnustatud juht. Filosoofilistelt vaadetelt materialist. Ühiskonnakäsituses aga idealist. Arvas, et inimesed olid algselt vabad ja sõltumatud. Tarve teiste inimeste järele ja isikliku huvi pinnal tekkivad konfliktid sunnivad ühinema riigiks. Riigikorraldus järgib kirjutatud seadusi. 5 Riik sünnib kokkeleppe alusel see kokkulepe ei kaota inimeste loomulikku vabadust ja võrdsust, vaid neist
Grid - with negative bias voltage repels some of the electrons and prevents them from reaching the plate, resulting in less current flow. A changing negative charge on the grid modulates the plate current. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918 Hulgateooria rajaja Paradokside avastamine matemaatikas Matemaatika alused korraga ebakindlad Hilbert Loogik ja matemaatik: 1862-1943 Filosoofilistelt vaadetelt formalist “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A Intuitsionism: Brouwer & Heyting Ei aktsepteeri näiteks: A v -A - -A <=> A (((A => B) => A) => A)
psühholoogiliste „fenomenide” (harjumuste, õiguste jne) avaldumise vormiks. Ajaloolis-geneetilise ja kirjeldav-statistilise meetodi ühendamine sotsiaaldarvinismi (olelusvõitluses inimeste vahel võidab tugevam) teooriaga. Thorstein Veblen (1857-1929) Peamised institutsioonid on meisterlikkus, vanematearmastus, enesejaatamine, tühine uudishimu, enesearmastuse püüd. Meisterlikkus määrab inimese püüdluse loomingulisele tööle ja materiaalsete hüvede saavutamisele. Filosoofilistelt vaadetelt I. Kanti pooldaja, võideldes marksistliku materialismi ja materialismi vastu üldse. Kaasaegse kapitalismi kriitika, eriti finantsoligarhia osas (jõudeklass). Puudujääke saab parandada radikaalsete reformidega. Majandusteoreetilisest aspektist kõige lähemal Saksa ajaloolisele koolkonnale, mida püüdis täiendada piirkasulikkuse ja piirtootlikkuse teooriate elementidega. Sotsiaaldarvinist. T. Vebleni arvates põhineb ühiskonna areng mõtlemise (institutsioonide), harjumuste
40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. ● MARK TOBEY (1890-1976) ● ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju „Piktograafid“, „Imaginaarsed maastikud“ jm., kus dramaatiliste piltide peamiseks elemendiks on hõõguv või plahvatav päike. Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey
40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maastikud" jm., kus dramaatiliste piltide peamiseks elemendiks on hõõguv või plahvatav päike. Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey
ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maastikud" jm., kus dramaatiliste piltide peamiseks elemendiks on hõõguv või plahvatav päike. Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey
Hollerith’i firmast tekkis IBM. Vaakumtorud- 1900: vaakumdiood, Lee de Forest: 1906: vaakumtriood. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918. Hulgateooria rajaja. Paradokside avastamine matemaatikas. Matemaatika alused korraga ebakindlad. Russell & Whitehead 1910-1913: massiivne loogikatraktaat. Principia Mathematica: Paradoksid -> tüüpide teeoria. Filosoofilised vaated: logitsism. Formalism; Hilbert Loogik ja matemaatik: 1862-1943. Filosoofilistelt vaadetelt formalist. “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A. Intuitsionism: Brouwer & Heyting Ei aktsepteeri näiteks: A v -A, - -A <=> A, (((A => B) => A) => A).
annaabi.ee 
