PLATON Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi; Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast.
Platonile omistatakse etteheide kunstile: kunstiteos ainult jäljendab (mimesis) asju, mis jäljendavad jumaliku looja valmistatud asju. Kuna need omakorda jäljendavad ideesid, siis on kunstiteos tõest koolm korda eemal. Kunstnik on seega käsitööline, kes esemes jäljendavad ilu omakorda jäljendub. Platon: tõeline ilu peitub üksnes idees ja seepärast kõik, mis meile näib ilus, on tegelikult üksnes tõelise ilu järeleaimamine (mimesis). 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Metafüüsika on Platonism, mis uurib reaalsust kui sellist. Selles on olulised ideed – asjade ja nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui
muutused on otsustavad · Kommunistliku manifesti Darwin · Inimene on pika bioloogilise arengu tulemus · Kõik imetajad on omavahel kaugelt sugulased · Loodus võib luua täiesti uusi taime ja loomariike Freud · Psühhoanalüüs · Kõik unenäod täidavad meie soove Meie aeg · Eksistentsialism Nietzsche · Nietzsche tahtis läbi viia kõikide väärtuste ümberhindamise. · Tema arvates olid nii kristlus kui ka filosoofiatraditsioon pööranud selja tõelisele maailmale ja keskendunud taevale või ideede maailmale. Tänan kuulamast!
Ta pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi; Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese
sõna tähistab ka lihtsalt kahtlejat inimest, kellele on omane skepsis. Sõna skepsis tähistab ka skeptitsismi (seda põhiliselt antiikfilosoofia skeptiliste koolkondade nimetusena). Hilisantiikajal tähendas skeptik filosoofi, kes kõige kohta otsustustest hoidub. Sõna skeptik pärineb kreeka keelest (skeptikos ,,vaatlev, uuriv"). Põhimõtteliselt tuleks iga filosoofi nimetada skeptikuks, sest enne otsustamist selle või teise seisukoha kasuks on ta asja uurinud. Kuid filosoofiatraditsioon seostab sõna skeptik sellise mõttetargaga, kes ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Ka sõna skepsis tähendas algul lihtsalt ,,põhjalikku uurimist". Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis ja skeptikut skeptikos, uusladina keeles on skeptiku nimetuseks scepticus. 2. ANTIIKSKEPTITSISMI PERIOODID Järgnevalt annan ülevaate antiikspektitsismi perioodidest, milleks on vanem skepsis,
enam usutav, selle asmele tuli sofistika (kõike on võimalik tõestada), Ateena oli sõdade tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei kasvata voorusi, vaid rikub noorsugu, sest kunstis jäljendatakse tihti eeskujuks kõlbmatuid isikuid. Ta arvas, et paremad ajad on veel ees. 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Metafüüsika on Platonism, mis uurib reaalsust kui sellist. Selles on olulised ideed asjade ja nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika
Tema arvates on unenägu tõrjutud soovide maskeeritud täitumine. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 302-386) 24 Meie aeg Eksistentsialism Eksistentsialism on ühine termin mitmete filosoofiavoolude kohta, mis kõik lähtuvad inimese eksistentsiaalsest situatsioonist. Nietzsche (vt Lisa 34) Nietzsche tahtis läbi viia kõikide väärtuste ümberhindamise. Nietsche arvates olid nii kristlus kui ka filosoofiatraditsioon pööranud selja tõelisele maailmale ja keskendunud taevale või ideede maailmale. Sartre (vt Lisa 35) Sartre ütles, et eksistentsialism on humanism. Sellega mõtles ta, et eksistentsialistid ei lähtu millestki muust kui inimesest. Tema filosoofia võtmesõnaks on eksistents. Tema sõnul on füüsilised asjad olemas iseenesest, kuid inimene on ka iseenesele. Ta väidab, et inimese eksistents eelneb kõikidele arvamustele selle kohta. See, et ma olen olemas, eelneb sellele, kes ma olen
loogiliselt võimatu, et ka korrigeeriv järeldus võib olla ekslik. Järelikult on arutluskäikude paikapidavuses põhimõtteliselt alati loogiliselt võimalik kahelda ning absoluutselt kindla teadmise allikana ei saa arutlus osutatud puuduste tõttu ja eksperimendi tingimuste kohaselt siiski kõne alla tulla. Neljanda teadmiste allikana vaatleb Descartes veel nn. "lihtsaid mõisteid" (lihtne filosoofias tähendab "jagamatu", intuitiivselt, ühtse mõtteaktiga tervikuna haaratav). Kogu varasem filosoofiatraditsioon on lähtunud sellest, et niisuguses intuitiivses mõtlemises ei saa olla eksitust. Siin kas mõistetakse või ei mõisteta, kuid kui mõistetakse, siis täielikult. Nii Platon kui ka Aristoteles lähtusid sellest, et kui inimese mõtlemine on piisavalt puhastatud eksitavatest ja ebakindlatest meelemuljetest, siis on ta võimeline n.ö. intellektuaalses intuitsioonis tõest tabama. Descartes on sellega põhimõtteliselt nõus, kuid otsides absoluutselt kindlat teadmist, arutleb ta
unustab oma eelnevad teadmised ja tavad. Kunstnik ei ole tegevuses on tegevusest teadlik. Kunst on jumalate and inimestele. See on algselt loodud aga Jumalate endi lõbustamiseks ja valu vaigistamiseks. Muusad lasevad inimesel unustada oma kohustused. 12 5 7). Heidegger, Martin 1988 Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne. Looming 8 (KÜSIMUS: Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika.) Platonist alanud filosoofiatraditisoon keskendub TÕE otsingutele. Seda võib lugeda kogu uusaegse mõtlemise aluseks. Eristatud on meeleliste tajudega tajutav maailm ja mõistusega. On olemas mingisugune TEADUSLIK OBJEKTIIVNE teadmine. Usk teaduse tõsikindlusesse. RATSIONAALNE mõtlemine. Taga tuleb ajada IDEALISMI. Püüdlemine selle poole on omaette väärtus
Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu
peategelaseks oli enamasti Sokrates Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele – mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. (http://et.wikipedia.org/wiki/Platon) Pompeius- Ceasari kõrval Rooma mõjukamaid väepealikke I sajandi keskpaiku eKr; viis
annaabi.ee 
